Viis olulist aspekti brittide majanduslikust ning ühiskondlikust hetkeolukorrast
Milline on elu Suurbritannias pärast Brexitit ning kolmandat koroonaviiruse lainet? EASi ekspordinõunik Londonis, Andreas Heiki Pant toob välja viis olulist aspekti brittide majanduslikust ning ühiskondlikust hetkeolukorrast.
1. Vaktsineeritud juba 90% täiskasvanutest – kuidas veenda kahtlejaid?
Brittide rahvuslik eneseuhkus sai korraliku ergutussüsti nende aktiivses osaluses vaktsiinide väljatöötamisel, eelkõige AstraZeneca osas, mis sündis koostöös Oxfordi ülikooli laboritega ning on tänaseks üks maailmas enim kasutatud vaktsiine. Briti valitsus panustas suurel määral rahaliselt vaktsiinide väljatootmisse, ka Pfizeri ja Moderna puhul. Brexiti põhjustatud aastatepikkusest vägikaikaveost ja COVIDi piirangutest laastatud ühiskond ning räsitud majandus nägid väikeses vaktsiinipudelis lootusekiirt, mis sellest august välja tooks. Tänaseks on britid olnud väga usinad vaktsineerijad, 90% täiskasvanud elanikkonnast on kaitsepoogitud ja nüüd on fookus kooliealiste süstimisel.
Kui Eestis on täna kaitsepookimisel jõutud olukorda, kus on süst on vaja viia „kliendini“ ning tuleb leida mooduseid, kuidas motiveerida veel vaktsineerimata inimesi, siis on huvitav jälgida seda, kuidas britid on suutnud oma suure rahvaarvu juures nii lühikese ajaga rihtida absoluutnumbrites sedavõrd kõrgele. Siin mängivad Eestiga võrreldes kindlasti rolli kaks aspekti – esiteks said britid väga tugevalt pihta koroonaviiruse esimese lainega, mida iseloomustasid Euroopa kõige kõrgemad suremusnumbrid ja koledad kaadrid haiglapalatitest ning -koridoridest, mis olid kuude kaupa surijatest ummistunud. Teiseks mängib rolli asjaolu, et sisuliselt eelmise aasta novembrist selle aasta aprillini oli saareriik lukus ning ainus lootusekiir, mida oodati, oli vaktsiin – seega kui avanesid võimalused süstimisele registreerimiseks, kasutati seda väga aktiivselt.
Ma arvan, et on ka kolmas aspekt, mis mängib rolli – see, et britid armastavad ennast täna positsioneerida kui globaalne Britannia, mis on väga mitmekesise rahvastikuga. Siinkohal on oma roll nende endi koloniaalminevikul, aga ka asjaolul, et saareriigi majandus on erakordselt avatud ja rahvusvaheline ning vajab lennuühendusi oma edukaks funktsioneerimiseks. Tänaseks on vaktsineeritutele tehtud lendamine kergemaks, ära on jäänud pikad eneseisolatsiooni nõuded ja ärireisimine kogub pisikeste sammude haaval hoogu.
2. Tagasi kontorisse pärast jalgpallipidu?
Kontorisse naasmine ei toimu päris sellises mahus, mida algselt eeldati, pärast seda, kui vaktsineerimine hoo sisse sai. Tänaseks on selge, et kaugtöö roll jääb püsima ning on osa töötajaskonnast, kes eelistavad kodust töötada. Küll aga on Londonis näha, et tipptunnid on naasnud ja metrood ning rongid on rahvast pungil täis. Lohutuseks neile, kes Inglismaal käimisest mäletavad igal tänavanurgal olevat pubi ja püstijalu õllerüüpajaid, klaas käes, mesilasparvena sumisemas – see kõik on tänaseks tagasi.
Jalgpall ja Wembley staadionil peetud poolfinaalid ja finaal täismaja publikule olid olulised verstapostid selle normaalsuse taastamisel, mida mäletame kaks aastat tagasi enne pandeemiat. Brittide koroonanumbrid on täna kõrged – osalt tänu sellele, et britid testivad väga aktiivselt. Samas mainitakse siin juba ka vaktsiini dividende, mis aitab hoida haiglaid normaalolekus ja ühiskonnal toimida ning õppida viirusega koos elama.
3. Eesti mööbel uhkes Inglismaa hotellis
Brexit on tänaseks reaalsus ja ettevõtted on pidanud hakkama saama asjaoluga, et Suurbritannia ei ole enam ühisturu liige ega ole ka tolliliidus, seega üle piiri liikuvad kaubad deklareeritakse. Tootjate osas võin näiteks tuua välja Aktsiaseltsi Standard, kellel on käsil mitmed hotelliprojektid Inglismaal. Brexitist suurem väljakutse on aga olnud koroonapuhangud ja sellest tulenevad reisipiirangud. Kui mööbel on tellitud tootja poolt koos paigaldusega, aga paigaldajad ei saa lennata kohale tulenevalt karantiinireeglitest, tuleb leida nutikaid lahendusi.
| „Standard AS on jätkanud hotellide sisustamisi Inglismaal. Ühtegi suurt muudatust peale Brexiti ja COVID-19 reeglitega kurssi viimise pole me pidanud Inglismaa projektide osas tegema. Viimase aasta jooksul on näha, et projektide tähtajad on natuke edasi lükkunud – samamoodi nagu esineb materjali hilinemisi ja kättesaadavusprobleeme ka meie tehastel. See tundub kõik ülemaailmne olukord. Kõikidel sellistel juhtudel oleme kiirelt leidnud kliendile uusi sobivaid lahendusi,“ rääkis Standardi arendusjuht Vegerd Veskimägi.
Ta lisas, et nii hotell Yotel Edinburghi kui ka The Westin London City klientidega on neil soojad suhted ja usaldus, mis on taganud hea pooltevahelise suhtluse. „Tunneme, et oleme tegemas õigeid projekte õigete klientidega, kes on samuti pidanud olema viimase aasta piirangutega vägagi paindlikud. Arvan, et olukorras, kus piirid olid pikalt kinni, tuleb igal osapoolel suuta ennast panna teise osapoole kingadesse,“ ütles Veskimägi. Ka Standard ei saanud ühel projektil enda paigaldustiime Inglismaale kohapeale saata, mis tegi ettevalmistatud projekti tunduvalt keerulisemaks. Teise projektiga otsustasid kliendid, et lükkame paigaldust mõned kuud edasi. „Eks aeg näitab, kui palju iga firma suudab sellistest olukordadest õppida. Lahendusi on mitmeid, aga tähtis on aus ja õigeaegne dialoog klientidega. Oleme hoidnud enda poolt kliente kõikide meile teadaolevate muutuste ja piirangutega koheselt kursis ja siiani on ka kõik kenasti lahendatud saanud,“ selgitas Standardi arendusjuht. |
4. Nõudlus kodukontorite järele
Aiamajade turul on Eesti tootjad aastaid Inglise turul turuosa omanud. Kui segment oli veel mõned aastad tagasi väga üleküllastunud erinevatest pakkujatest, mis muutis maaletoojatega jutulepääsemise väga raskeks, siis viimastel nädalatel olen suhelnud mitme agendiga ja maaletoojaga ning näha on suuremat valmisolekut tootjatega suhtlemiseks. Eriti on hinnas stuudio tüüpi lahendused (kõrgusega mitte üle 240cm), mida saaks kasutada kodukontorina.
5. Brexiti-järgne kaupade ja inimeste liikumine siia
Kui Eesti ettevõttel on leping Briti firmaga, tarnimaks mingit kaupa siia, ning leping näeb ette ka toote paigaldamist või installeerimist, siis on ka Brexiti-järgselt Eesti töölistel võimalik tulla siia seda vastavale objektile paigaldama. Siiski tuleb järgida viisareegleid (ehk riigis võib viibida kuni 180 päeva aastas) ning kaasa võtta vajalik dokumentatsioon, mis näitaks, et oled lepingulisi kohustusi täitmas.
Tööjõu vaba liikumine piirilt on tänaseks lõppenud, seega kui näiteks kokk tuleb Inglismaale, et otsida tööd siinsetes restoranides, võib juhtuda, et ilma tööloata saadetakse ta piirilt hoopiski tagasi.
Vaatamata asjaolule, et kaupade ja inimeste liikumine Brexiti-järgselt on mõnevõrra nüansirohkem, ei ole Briti turg tegelikult mitte kuskile kadunud, vaid on endiselt jõukas ja atraktiivne. Soovitan ühendust võtta EASi ja Eesti saatkonnaga Londonis – leiame koos ühiseid lahendusi, et aidata Teie ettevõttel Briti turul jalg ukse vahele saada.
 |
Andreas Heiki Pant Ekspordinõunik Suurbritannias E-post: [email protected] |