Vaata peasisu

Vietnam pakub IKT-sektorile esimese kohalejõudja edumaad

EASi ja KredExi ühendasutus
26. oktoober 2023
4 min

Läinud aastal eksportis Eesti Vietnami 20 mln euro väärtuses. Peamiselt läksid sinna mitmesugused kaubad, puit, keemiatööstuse toodang, elektroonilised komponendid tootmissektorile. Teenuste eksport ulatus 7,7 mln euroni – viimasest tervelt 2,8 miljonit moodustasid IKT-teenused, lisaks reisi- jm teenustele.

Aasia regiooni projektijuht Ilaria Perla näeb aga veel palju suuremat potentsiaali: “Vietnam on hästi hoitud saladus, mille võlu peitub selles, et veel ei pea IKT-ettevõtjad vaba nišši tikutulega taga otsima ja end tihedasse konkurentsi mahutama, vaid saavad endale vabalt tegevusala valida ja turuosa haarata. Keegi ei ole Vietnami õieti veel kohale jõudnud ja turgu vallutanud, mis tähendab, et võimalused on väga suured.”

“Sealne valitsus on loonud digiarengu raamistiku ning ettevõtetel on just paras aeg teha ettevalmistusi, et suure riigi digiarengusse panustamisega mitte hiljaks jääda,” sõnas Perla.

Eesti ettevõtjad on tegelikult juba tajunud oma võimalusi ja tõtanud avastamata maa eelistest kasu lõikama: mullune IKT-teenuste ekspordi maht tähendab tervelt neljakordset kasvu kõigest mõne aastaga (veel 2019. aastal oli IKT-teenuste eksport Vietnami 0,7 mln eurot). Et kasvule veelgi hoogu anda, kutsusime Eestisse ärinõustamisteenuste ettevõtte Acclime Vietnami äriarenduse juhi Vlad Savini, kel 10 aastat kogemust Aasia regioonis. Koos Saksamaal tegutseva patendivoliniku Karl Rackette’iga, kel samuti just Aasia regiooni pädevus, rääkisid nad 10. oktoobril Vietnami turule sisenemise võimalustest ja piirangutest.

Innovatsioonialdis ühiskond ning kolm perspektiivset suunda: fintech, healthtech ja edutech

Savini kinnitusel annab ettevõtjatele kindlust Vietnami riiklik digiprogramm aastani 2030. Digisektorit peetakse valitsuse tasemel järgmiste aastate kasvumootoriks, mis aitab saada ühiskonnal oluliselt jõukamaks. Selle raames on järgmiseks seitsmeks aastaks püstitatud hulk ambitsioonikaid alameesmärke, nagu e-pangandust kasutab üle 80% elanikest (samas kui 2022. aastal oli veel 44% Vietnami elanikest pangakontota); igal kodanikul on digilugu, mille alusel arst teda nõustab ja e-retsepte kirjutab; kõik kutseõppeasutused digitaliseerivad oma kursused jne.

Kõiki neid eesmärke kannustab kindel soov saada madala sissetulekuga agraarriigist kõrge sissetulekuga tehnoloogiliselt eesrindlikuks riigiks. “Arendamisel on kõik valdkonnad: digitaalne infrastruktuur, küberturve, elanikkonna digioskuste edendamine, e-valitsus, tehnosiire, regulatsioonid digimajanduse toimimiseks,” loetles Savin.

Seoses ühiskonna toimimist muutva strateegiaga on Vietnami valitsus muutnud ka välisinvesteeringute kaasamise strateegiat, “iga hinna eest meelitamiselt” on toimunud nihe “valikulisele meelitamisele”. Eelistatakse selgelt puhtaid ja kaasaegseid kõrgtehnoloogiaid, sh IKT-d, mitte primaarenergia mahukaid tööstusinvesteeringuid.”

Eraldi tõi Savin välja Saigoni kõrgtehnoloogia pargi, kuhu valitakse ettevõtteid väga hoolikalt: AI, VR-tehnoloogia, küberturve, e-rahakott on mõned näited tegevusaladest, millega sinna stimuleerivasse keskkonda pääseb.

Kõigi nende arengute aluseks on Vietnami sotsiaalne struktuur ehk mitte “valmis ja küps”, eakas ja harjumustes kinni ühiskond, vaid valdavalt X- ja Y-põlvkonna noored, kes kasutavad internetti, kel on hea haridus ja sissetulek. Kuna nad valmistuvad saama lapsevanemateks, kes on valmis kulutama oma laste arendamisele, on lisaks fintech’i ja healthtech’i perspektiivile väga suur potentsiaal edutech’i valdkonnas. Vietnam on üks kõige kiiremini kasvavaid edutech’i turge Kagu-Aasias, mille kogutulu ulatus mullu 3 miljardi USA dollarini.

Tingimused Vietnamis äri alustavale ettevõttele

Üldiseks põhimõtteks on, et ettevõte peab registreerima oma tegevusala ning sellest oma reaalses tegevuses ka kinni pidama. Mõnes valdkonnas on nõutav kohalik kaasinvesteering (nt reklaamis ja reisiteenustes), mõni valdkond (nt riigikaitse) on ka välistatud.

IKT-l üldiselt välisomandi piiranguid pole, fintech’is ja edutech’is on teatud juhtudel vaja ministeeriumi heakskiitu või litsentsi, samuti on litsentsi vaja e-kaubanduse ettevõtte asutamiseks.

Levinud mudel fintech-turule sisenemise regulatiivsetes sätetes navigeerimiseks on luua riigis 100% IT-ettevõte ja seejärel taotleda vastavaid fintech-litsentse, luua partnerlussuhteid pankade või makseteenuse pakkujatega ning arendada samm-sammult välja oma ärimudel.

Ettevõtte asutamiseks Vietnamis peab investoril olema a) mis tahes kodakondsusega, ent Vietnamis elav füüsiline esindaja b) kehtiv üürileping (aadress) Vietnamis c) tõend põhikapitali kohta.

Vietnamis miinimumkapitali nõudeid üldiselt pole, tehnikavaldkonna ettevõtete kapital peaks arvestama äriplaani ambitsiooni, minimaalselt võiks see Savini soovitusel olla 20 000 USA dollarit.

Ettevõtete maksustamise tavamääraks on 20%, käibemaksu tavamäär on 10%, viimaste arengutena vähendati seda enamiku toodete-teenuste puhul 8%ni. Dividende makstakse kord aastas kasumi arvelt ilma täiendavate maksude kinnipidamiseta aktsionäridele/omanikele. Üksikisikutele kehtib progressiivne tulumaks.

Mõelda tuleb ka intellektuaalomandile

“Euroopa patent, kaubamärk või disainilahendus Vietnamis kaitset ei paku. Ehk enne kui Vietnami turule siseneda, tuleks taotlus esitada Vietnamis,” hoiatas patendivolinik Karl Rackette.

Pärast intellektuaalomandi Vietnamis registreerimist tuleb jälgida ka aegumist: patendi ja kaubamärgi uuendamisele tuleks mõelda 10 aasta möödudes, tööstusdisainilahendused aeguvad 15 aastaga.

Siiski on Vietnam ühinenud ka mitme rahvusvahelise süsteemiga, nt rahvusvahelise patendikoostööleppega ning kaubamärkide puhul nn Madridi süsteemiga, mille puhul kaitse laieneb kõigile liitunud riikidele.

Lähem info Vietnami ekspertide esitluste ning Vietnami võimaluste kohta laiemalt meie Aasia regiooni projektijuhilt: [email protected].

Jaga postitust

Tagasi üles