Vesiviljelus on üks Norra majanduse alustalasid
Vesiviljelus on üks Norra olulisemaid tööstusharusid ning teiseks tähtsaim ekspordivaldkond. Juba täna teeb arvestatav hulk Eesti ettevõtteid selles vallas koostööd Norra ettevõtetega, kuid võimalusi jätkub veel paljudele teistelegi.
Maailm vajab kestlikku, ohutut ja tervislikku toitu. Mereannid ja kala suudaks katta seda vajadust senisest suuremas ulatuses, sest kalatööstuse ökoloogiline jalajälg on loomse valguga võrreldes oluliselt väiksem. Möödunud aastal esitles Norra valitsus aruannet pealkirjaga “Sinine meri, roheline tulevik”, milles juhtis tähelepanu kolmele peamisele fookusvaldkonnale – digitaliseerimine, regionaalne ja kohalik väärtusloome ning roheline laevandus. Eesti ettevõtetel võiks olla häid ideid esimese ja viimase valdkonna osas lahenduste pakkumiseks.
Lõhe on Norra üks kuulsamaid ekspordiartikleid
Norra lõhet eksporditakse pea sajasse riiki, 70% kogumahust ostetakse Euroopa Liidus. Saksamaa on küll suurim lõhetarbija Euroopas, kuid otsemüügi osas alles üheksandal kohal. Suurim ostja Euroopa Liidus on üllatuslikult Poola, kus lõhet töödeldakse re-ekspordiks teistesse Euroopa riikidesse. Kolmandatest riikidest olid esikohal Ukraina ja Valgevene, kuid nende turgudega tänavu toimunud muutused omavad märgatavat mõju ka Norra vesiviljelussektorile.
Kalakasvanduse sektoris tegutseb Norras umbes 120 ettevõtet, kellest mõned on suurtootjad ja suurem osa on väike-ettevõtted, paljud neist seejuures ka pere-ettevõtted.
Tööstuslikuks kalakasvanduseks eraldatud load ettevõtete lõikes
Digitaliseerimine ja andmetöötlus on kiires arengujärgus valdkonnad
Norrakatel on küll arendatud toimiv tarneahel vesiviljeluse sektori edendamiseks, kuid suurem osa Norra kalaettevõtetest teevad koostööd välisettevõtetega, ostes sisse tehnoloogiat, teadmisi ja lahendusi. Nagu mainitud, teevad Norra ettevõtetega selles vallas koostööd ka mitmed Eesti tarnijad. Kuid püügivõimalusi jätkub ka teistele. Üks huvipakkuv valdkond võiks olla merega seotud andmete töötlemine või digilahenduste pakkumine vesiviljelusega tegelemise lubade jagamiseks. Samuti oodatakse kaasaegseid masinlugemise lahendusi, mis aitaksid arvutada näiteks biomassi ja kalade suremusega seotud andmeid.
Konkreetsete näidetena võib esile tuua Maailma majandusfoorumi (WEF) ja Aker Groupi algatust “C4IR Ocean” HUB Ocean | Dedicated to Unlocking Ocean Data, mis püüab luua maailma suurimat ja arenenuimat platvormi andmepõhisteks lahendusteks ookeani tarbeks, kogudes andmeid tööstustelt, teadlastelt ja avalikult sektorilt. Aquacloudi AquaCloud — NCE Seafood Innovation kogub kalatootjatelt andmeid tehisintellektil põhinevate lahenduste loomiseks, et paremini ära kasutada sensoritelt pärinevaid andmeid, keskkonnaandmeid ja kalade tervist puudutavaid andmeid.
Norra valitsus toetab ka algatusi jääkmaterjali, plastiku ja tehnika taaskasutamiseks ning nullemissiooniga vesiviljelusaluste arendamiseks. Sektorit teenindavad alused toodavad igal aastal hulgaliselt CO2-heitmeid, mida saaks edukalt vähendada elektrilistele jõuajamitele üle minnes. Näiteks soovib valitsus rakendada konkreetsemaid nõudeid sektoris kasutatavate aluste heitmekoguste vähendamiseks aastast 2024. Mullu asutas Bremnes Seashore maailma esimese täielikult elektri jõul toimiva kalafarmi. Finnfjord on koostöös ühe Norra ülikooliga välja töötamas lahendust, kuidas CO2 emissioone kasutada mikrovetikatest kalasööda tootmiseks. Selliste rohepööret toetavate algatuste elluviimise juures võiksid Eesti uuendusmeelsed ettevõtted mängida senisest oluliselt suuremat rolli. Eesti ja Norra koostööd rohepöörde elluviimisel tugevdab ka eelmisel kuul toimunud peaminister Kaja Kallase visiit Norrasse, sest kahe riigi nägemused rohelisemast tulevikust läbi innovatsiooni ja digitaliseerimise kattuvad väga suures osas.
Kui soovite lisateavet Eesti ettevõtete võimaluste kohta vesiviljeluse sektorist või laiemalt Norras, võtke palun ühendust EASi esindajaga.
Ryte Venckuviene
Ekspordinõunik
[email protected]