Vaata peasisu

Uuring: hoolimata majanduslangusest kasvab tööstussektoris välisvärbamise vajadus

EASi ja KredExi ühendasutus
12. aprill 2024
3 min


Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse programm Work In Estonia tutvustas eile Balti Uuringute Instituudi kaasabil tööstussektoris tehtud uuringut, mis avab ukse sektori välisspetsialistide värbamisse ja ettevõtete vajadustesse. 

Uuringu eesmärk oli mõista paremini, missugused on inseneeriavaldkonna ettevõtete välisvärbamisega seotud väljakutsed. „IKT-sektoriga oleme tegelenud juba seitse aastat ning seal on selgelt väljakujunenud vajadused ning kitsaskohad, millega oleme kursis ja millega tegeleme. Soovisime nüüd saada täpsemat infot inseneeriavaldkonna kohta,“ kirjeldas Work in Estonia programmi juht Leonardo Ortega.

Uuringutulemused viitavad, et ametikohtade ja valdkondade lõikes on välistöötajate vajadus suurim kolmes valdkonnas: inseneeria, tööstustehnoloogia ning teadus- ja arendustegevus. Peale selle näevad üle poolte uuringus osalenud ettevõtetest, et välisvärbamist takistab ka Eesti tööstussektori vähene tuntus maailmas.

Võrreldes varasemate aastatega on välisvärbamine tööstussektori ettevõtete hulgas pigem kasvanud, hoolimata sellest, et uuring tehti majanduslanguse tingimustes, kus paljud Eesti ettevõtted on värbamise pannud pausile. Ortega ütles, et uuring andis kinnituse, et ka tööstussektoris on välisvärbamisega seotud murekohad võrdlemisi samad nagu IKT-sektoris. 

„Välisvärbamist takistavad täna peamiselt kolm tegurit: distantsilt on raske hinnata töötajate oskusi ja teadmisi, Eesti seadusandlus on keerukas ja võtab palju aega ning ettevõtjatel ei ole alati kõiki teadmisi ja oskusi selleks, et toetada välistöötajat ja tema perekonda kohanemisel ja keeleõppes,” loetles Ortega.

Uuringus osalenud ettevõtetes töötavate välisspetsialistide palgatase oli alla 1300 euro 26% juhtudest, palgavahemik 1300-1700 eurot 43% juhtudest ning üle 2500 euro oli 23% välisspetsialistidest. „Ainult veerand tööstusettevõtetest värbab välismaalaste seaduses määratletud tippspetsialisti kategooriasse, mistõttu tuleks välisvärbamist käsitleda laiemalt,“ kommenteeris Ortega.

Work in Estonia soovib uuringutulemustele tuginedes ja koostöös valdkonna ettevõtetega panna paika järgmised tegevused. Ortega sõnul on erinevaid suundi ja võimalusi palju, mida saaks Work in Estonia pakkuda ettevõtetele lisaks abistavate meetmetena. „Uuringutulemused on olemas, nüüd on kõige olulisem leppida koos ettevõtete ja erialaliitudega kokku järgmised sammud,“ rõhutas ta ja lisas, et ootab seetõttu tööstussektori ettevõtteid edasistele koostööaruteludele.

2018. aastal loodi Work in Estonia one-stop-shop teenuskeskusena Rahvusvaheline Maja Ülemiste linnakus. Teenuskeskus pakub välistalentidele vastuvõtmise ja kohanemise teenuseid ning tööandjatele välisvärbamise alast nõustamist. Teenuskeskuses pakuvad oma teenuseid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (Work in Estonia), Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet, Tallinna linn, Integratsiooni sihtasutus, Eesti Töötukassa, Mainor AS. „Näeme kõige suurema probleemina seda, et siia tööle tulevale välistalendile on kõik vajalikud teenused olemas, aga 60% neist ei ole võimalustest teadlikud,“ ütles Ortega.

Uuringus on esindatud 250 tööstussektori ettevõtte arvamused. Läbiviidud küsitlusele vastanud ettevõtted on valdavalt metalli-, elektroonika-, masina- ja puidutööstuse valdkonnast. Täismahus uuringut on võimalik lugeda siit.

Jaga postitust

Tagasi üles