Uudset biomaterjali arendav Sutu: pilliroog on Põhjamaade bambus
Saaremaal toimetav Sutu OÜ on kogunud tuntust kui üks esimesi pilliroost kõrte valmistajaid. Ehkki nõudlus jätkusuutlike kõrte järele on suur, pole ettevõte jäänud loorberitele puhkama – viimased kolm aastat on koostöös Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega usinalt toimetatud pilliroost biokomposiitmaterjali väljatöötamise nimel.
Sutu sai alguse pisut rohkem kui kolme aasta eest kahe pere ettevõttena. Pilliroost kõrsi ajendas perekond Saart valmistama Euroopa Liidu otsus keelustada ühekordsete plastikkõrte kasutamine. „Pilliroog on umbrohi, mida maaomanikul tuleb nagunii niita. Mõtlesime, et võiks sellest ju midagi kasulikku teha,“ sõnas Sutu kaasasutaja ja tegevjuht Ailet Õis-Saar, kelle abikaasa ning äripartner Kaido Saar tunneb tänu oma Saaremaa juurtele pilliroo hingeelu väga hästi.
Esimene aasta toimetati koduses garaažis, kuid üsna kohe mõisteti, et käsitööna nõutavat mahtu ja hinda klientidele pakkuda ei suudeta. Nii asuti otsima suuremaid tootmisruume ja projekteerima automaatliini. „Nõudlus pilliroost valmistatud kõrte järele on suur. Täna on pigem küsimus selles, kuidas tellimused ära täita,“ märgib Õis-Saar.
Automaatliin pakub nii võimalusi kui ka väljakutseid
Tema sõnul oli jätkusuutlike kõrte valmistamise automatiseerimisel kõige suuremaks väljakutseks toorme ebastandardsus. „Looduslikult kasvav pillirookõrs ei vasta ju ühelegi euronõudele,“ naljatleb Sutu tegevjuht. Sestap tuli leida viis, kuidas seadistada tootmisliin selliselt, et see suudaks varieeruvat toormaterjali mastaapselt töödelda ning olla seejuures ka võimalikult efektiivne.
Tänaseks on Sutu pillirookõrte valmistamise automaatliin töös ning Saaremaal asuvas tootmishoones toimetamas viis inimest. Taustal käib ettevõttel ka materjaliarendus koostöös Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega. „Pillirookõrs iseenesest on jätkusuutlik toode. Samas teadsime kohe, kui automaatliinile mõtlema hakkasime, et see toob kaasa senisest rohkem jääke. Roheettevõttena oli jääkide väärindamisega tegelemine justkui asjade loomulik käik,“ selgitas Ailet Õis-Saar.
Käed löödi Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudiga, keda pilliroo baasil biokomposiitmaterjali väljatöötamine samuti kõnetas. Seejärel asuti otsima võimalusi, kuidas arendustegevust rahastada ning jõuti Nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute toetuseni.
Loodussõbralikud ja biolagunevad toidunõud
Sutu lähtus jääkide väärindamise arendusprojektis sellest, et lahendus võiks kõnetada olemasolevaid kliente, kes peamiselt tegevad HoReCa-sektoris. Kuna plastkõrte kõrval on hääbumas laiemalt plastikust valmistatud ühekordsete toidunõude kasutus, tundus paslik luua pillirookõrte kõrvale ka jätkusuutlikust materjalist valmistatud korduvkasutatavad toidunõud.
Pilliroost valmistatud biokomposiitmaterjali väljaarendamisega on Sutu nüüdseks tegelenud kolm aastat ning tänane siht ja eesmärgid seotud juba tootestamise protsessiga. Ailet Õis-Saare sõnul oli uudse materjali väljatöötamise juures suurim väljakutse leida n-ö kuldne kesktee klientide soovide, keskkonnahoidlikkuse ja toiduohutuse vahel.
„Ühest küljest peavad tooted olema võimalikult vastupidavad, et neid saaks kasutada korduvalt. Samas soovitakse, et nõud oleksid biolagunevad. Väljatöötatud pilliroost biokomposiitmaterjal vastab mõlemale tingimusele,“ ütles Õis-Saar. Sarnaselt kõrtega sobivad pilliroost valmistatud lauanõud hästi kasutamiseks erinevatel väliüritustel, cateringi teenuse pakkujatele ning väliterassidele – kõikjale, kus on oluline, et nõu oleks küll pestav, ent samas kerge ja mugav kasutada. Ka tavatarbijad leiavad merehõngulise disainiga lauanõude kollektsioonist endale meelepärase.
Ettevõtjana peab olema valmis alternatiive leidma
Nõudlust taolise toote järele Ailet Õis-Saare sõnul juba on ja seepärast tegutsetakse usinalt selle nimel, et tooteid müüma saaks hakata. Hetkel on Sutu suurimaks väljakutseks tõestada Euroopa Toiduohutusametile pilliroost nõude ohutust. Nimelt on Euroopa Liidus keelatud bambust sisaldavad plastikust toidunõud. Piirang laieneb kõikidele kõrrelistele, mis segatud polümeeridega. „Tõenäoliselt vajaliku loa ka saame, protsess on töös, see dokumentatsioon võtab lihtsalt veidi veel aega,“ tõdes Sutu tegevjuht.
Samaaegselt töötab ettevõte pilliroost kosmeetikapakenditega, millega loodetakse juba uue aasta esimeses pooles poelettidele jõuda. Materjalil on tänu vastupidavusele ja teistele omadustele lisaks veel palju kasutusvõimalusi, alates kreemitopsidest kuni sisekujunduselementide ja eheteni välja. Tänavusel Eesti Disainerite Liidu disainikonkursil “RoheAsi” pälvis Sutu uuenduslikust biomaterjalist kohvitops eripreemia.
Õis-Saar kiidab koostööd teadlastega, ehkki tõdeb, et ettevõtja on taolise koostöö puhul kindlasti kärsitum pool. „Ettevõtja tahab näha tulemusi kiiremini ja operatiivsemalt. Ülikoolides töötavad inimesed aga saavad panustada nii palju, kui teiste toimetuste kõrvalt jõuavad. Materjaliarendus ise on pikaajaline protsess, tulemused tulevad seda kiiremini, mida kiiremini sellesse panustatakse. Samas olen hästi tänulik, et on olemas taolised toetusmeetmed, mis soodustavad ettevõtete ja teadlaste koostööd.“
Praegu on ettevõttel käsil uue arendusplaani koostamine, mis loodetakse ellu viia jätkuvalt koostöös Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega. Rahalist tuge koostöö jätkamiseks loodab Sutu saada sektoritevahelise mobiilsuse programmist, mida saavad taotleda äriettevõtted, avaliku- ja kolmanda sektori asutused magistri- ning doktorikraadiga teadlase palkamiseks, et viia läbi rakendusuuring või tootearendusprojekt. Suuremamahuliste arendusprojektide jaoks pakub EAS-i ja KredExi ühendasutus rakendusuuringute programmi.