Ülevaade potentsiaalsete reisirongiliikluse kasutajate hulgast ja tagamaast, 2011
Uuringu eesmärk on anda ülevaade raudtee reisijateveo potentsiaalist „igapäevasõitude“ lähtekohana, tuginedes raudtee mõjupiirkonnas elavate inimeste hulgale. Vaatluse alla võeti need raudteelõigud, kus viimase 20 aasta jooksul on kunagi toimunud regulaarne reisijate vedu. Käsitletud on ka neid raudteelõike, mis tänaseks on reisiliikluseks suletud või üles võetud.
Raudtee liiklust Eestis on mõeldav käsitleda neljal tasandil ehk „lennu kõrgusel“. Esimene tase on nn eksportraudtee tase, mis suundub tollitavasse terminaali või selle lähistele.
Teise taseme raudteevõrk on olulisemaid tõmbekeskusi ja sõlmi ühendav.
Kolmanda taseme võrk käsitleb keskuste vaheliste lõikude jaamu ja peatusi, vajadusel koos lähikonnas paiknevate teiste transpordi liikidega.
Neljas tasand käsitleb haldusüksuse piires (nt Tallinnas) või eriotstarbelist raudtee võrku (nt tööstusraudteed Ida-Virumaal).
Uuringus keskenduti nö teisele tasandile, kus vaadeldakse objektidena olulisemaid sõlmi ja nendevahelisi raudtee lõike. Põhiline andmete kogumine ja esmane töötlemine (sh ligipääsetavuse näitaja) lähtus aga nn kolmanda taseme graafist, mis keskendub kõigile peatustele ja jaamadele, kus on või oli reisijate teenindamise võimalus. Need tulemused summeriti raudtee lõikudena olulisemate, vastavalt tellijaga kokkulepitud, jaamade vahel.
Töö eesmärgist lähtuvalt keskenduti potentsiaalse reisijaskonna leidmisele elamise asukoha järgi. Välditi keskendumist rahvastiku dünaamikale ja võeti aluseks kõige värskemad ja asukohatäpsemad (lähiaadressiga) rahvastikuregistri andmed (seisuga 1.10.2010).
Analüüsi andmetest selgus, et:
- 1 140 530 inimest elab raudteede tagamaal, s.o 84% kogu Eesti rahvaarvust
- tegutsevate raudteede tagamaal elab 1 107 063 inimest (81,5 % kogu Eesti rahvaarvust)
- ülesvõetud raudteelõikude (Pärnu-Mõisaküla ja Riisipere-Haapsalu) tagamaal elab 33 467 inimest (2,5 % kogu Eesti rahvaarvust)
- tegutsevate raudteede tagamaa moodustab 68% kogu Eesti asustatud alast
- tegutsevate raudteede tagamaa moodustab 55% Mandri-Eesti asustatud alast
- suletud raudteede tagamaa moodustab u 4% Mandri-Eesti asustatud alast
- tagamaa ühendtsooni pindala on 15 500 km², raudtee telgjoonest genereeritud 10 km tsooni pindala on 18 380 km². Analüüsi aluseks võetud tagamaa moodustab 10 km tsoonist 84 %.