Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses, 2021
“Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses” uuring viidi läbi jaanuaris 2021. Uuringu sihtrühmaks olid tootmisettevõtted ning valimi suuruseks 300 ettevõttet. Analoogne uuring viidi läbi ka 2019 ja 2020 aastal ligilähedaselt samal ajal ja sama valimiga.
Arusaam tööstuse digitaliseerimise mõistest
Olulisi muutusi arusaamas tööstuse digitaliseerimise mõistest ei ole. Põhilisteks vastusvariantideks on: uute arvutiprogrammide kasutuselevõtt, juhtimisprotsesside tõhustamine digirakenduste abil ning arvuti abil juhitavate robotite kasutamine tööstuses. Varasemast enam on nüüd esindatud vastus „äppide loomine“ (nimetab 69% küsitletutest) ning „inimese asendamine robotiga“ (65%). Samas märgiti enam ka ülalnimetatud põhivariante, ehk vastuste üldised proportsioonid muutusid vähe.
Võrreldes arusaamu tööstuse digitaliseerimise mõistest tootmisvaldkondade lõikes, siis peamiseks trendiks on, et äppide loomist ja inimeste asendamist robotitega nimetatakse varasemast enam kõigis tootmisvaldkondades ning ka töötajate arvu rühmades.
Digitaliseeritud tööpinkide ja robotite osa ettevõtte tootmisprotsesside etappides
38%-l valimist ei ole ettevõttes ühtegi arvutiga juhitavat masinat, 62%-l seega on. Need vahekorrad on ligilähedaselt samad, mis 2019 ja 2020 aasta uuringus.
Arvutiga juhitavate masinate osakaalud ettevõtetes, kus neid on, ei ole samuti oluliselt muutunud – suurema, kuid kahanenud rühma (21%), moodustavad ettevõtted, kus arvutiga juhitavad masinad moodustavad kuni 20% tootmisprotsessi etappidest. Veidi kasvas ettevõtete rühm (nüüd 16%), kus arvutiga juhitavad masinad moodustavad 41-60% tootmisprotsessi etappidest.
Keskmistest tulemustest on näha, et kerge positiivne tendents digitaliseerimises siiski jätkub. Kahel aastal uuringus osalenud ettevõtete baasil on samuti näha, et aasta jooksul on tootmisprotsesside digitaliseerimine edasi läinud. Positiivne tendents on iseloomulik eelkõige puidu-, paberi- ja mööblitööstuses ning kuni 9 töötajaga, 26-49 töötajaga ja 50-99 töötajaga ettevõtetes.
Edasised plaanid tootmisprotsesside digitaliseerimisel
Radikaalset muutust plaanides ei ole. Veidi enam, võrreldes eelmise uuringuga, on ettevõtteid, kus plaanitakse alustada/jätkata järgmisel aastal ning samavõrra vähem ettevõtteid, kus ei plaanita lähema 5 aasta jooksul teha midagi. Samas on näha, et madalama digitaliseerimise tasemega ettevõtete rühmades on plaanid nüüd veidi aktiivsemad kui aasta tagasi ning lähema 5 aasta jooksul digitaliseerimist mitteplaanijate osa väiksem.
Põhjendustes, miks digitaliseerimisega ei tegeleta, on endiselt peamiseks vajaduse puudumine ning sellel argumendil on tugevnemise tendents. Teise põhjendusena püsib enama automatiseerimise võimaluste puudumine.
Veidi kasvanud on digitaliseerimise võimalustest vähese info omamise argument (nüüd 12%). Jätkuvalt taandub pangalaenu mittesaamise argument. Võimalustest vähese info argument on levinud eelkõige toiduainete tööstuses ning metallitoodete ja transpordivahendite tootmises.