Tootearendus lihatööstuses – kas kümne aasta pärast sööme graanuleid?
Viimased turbulentsed ja kriisidest kubisevad aastad on lihatööstuse turutunnetuse pea peale pööranud. Nõo Lihatööstuse kohaselt tuleb järgmisi trende ja tarbijate soove ennustada vahel lausa kõhutunde pealt. Viimastel aastatel on neil tootearenduses olnud abi disainmõtlemise põhimõtete rakendamisest.
Tootearendus on toidusektoris äärmiselt keeruline protsess ning seda eriti kiiresti riknevate lihatoodete puhul. Viimaste aastate suurimaks probleemiks on turutunnetuse tabamine. Tootjate sõnul ei ole võimalik enam turu-uuringute või matemaatiliste mudelitega ennustada, mis võiks olla järgmine trend.
Pakendimaks, suhkrumaks, soolamaks
„Olukorras, kus maailm on pea peale pööratud, püüame küll tarbijaid vahetult kaasata, ent suuresti peame lähtuma ikkagi kõhutundest. See vajab põhjalikku tööd, kus aeg-ajalt tabame täppi, teinekord mitte,” rääkis Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük. Kuna vahepeal lõppesid koroonaviiruse leviku tõttu messide külastused, siis ei +saanud tootjad ka nii-öelda välisõhu pealt trende lugeda. „Rääkimata erinevatest seadusandlikest mõjudest – pakendimaks, suhkrumaks, võib-olla ka soolamaks. Me ei tea, mida me sööme aastal 2030 või 2050 – äkki lihagraanuleid?” pakkus Kruustük.
Ka uue generatsiooni eelistusi on keeruline tabada. Arvatakse küll, et liha tarbimine on noorte seas ebapopulaarne, kuid kõik numbrid näitavad vastupidist. „Siiski tahetakse olla trendikad. Ma olen oma tutvusringkonnas näinud korduvalt noori, kes koolis teiste ees liha ei tarbi, aga koju minnes söövad topelt. Oluline on noortele selgitada, milline lihatoode on neile kasulik ja milline mitte. Nõo missioon on tarbijaid harida – sööge vähem, aga tervislikult. Ei ole vaja süüa kondlihamassi või rasvaseid tooteid, selle asemel tuleks valida tervislik toode,” ütles ta.
Tootearendus nõuab kaasamist
Nõo Lihatööstus töötas EASi ja KredExi ühendasutuse korraldatava disaini meistriklassi raames välja tootesarja, mille puhul peeti silmas noorte ülekaalulisuse ja tervisliku toidutarbimise probleemistikku. Tootesarja on muuhulgas kiitnud ka Eesti Koolitoidu Liit, kuid suur edu on jäänud turunduse taha. „Noorte häda on see, et nad kasvavad kiiresti ja kui sa ei tee piisavalt teavitustööd ja turundust, siis pealekasv ei jõua su tooteni. Heaks näiteks on Kinder Surprise, mis teeb igal talvel uue jõulukampaania,” rääkis Kruustük.
Disaini meistriklassi eeliseks on tema sõnul paindlikkus – ettevõte sai koolitusele kaasata Tartu Ülikooli turundusosakonna ja kliendi ehk Selveri ostujuhi. Kogu kogemus aitas Nõol paremini mõtestada, kuidas tootearendus peaks käima, kuidas ajaplaneerimist edukamalt korraldada, millised etapid peab toode enne turule tulemist läbima ja keda tuleks eelnevalt kaasata. Kogutud teadmisi saaks rakendada ta tulevaste toodete puhul. „Praegu on viimased paar aastat olnud parajalt segased erinevate kriiside tõttu – pole saanud seadmeid või abimaterjale õigel ajal ning hinnad on liikunud üles-alla. Isegi kui me tahame midagi paremini planeerida, siis väliskeskkonnast tulevate mõjude tõttu see ei toimi. Küll aga kirjutasime meistriklassi toel detailse juhtimissertifikaadi, mille põhjal peab tootearendus kui protsess tulevikus toimuma,” rääkis ta.
Omalt poolt soovitab Kruustük meistriklassi kindlasti ka teistele. „Oluline on valida projekti õige tiim ning teha kindlaks, et liikmed ei muutu. Näiteks Nõo poolt osalesid ettevõtte juht, turundusjuht ja peatehnoloog ehk märkimisväärne seltskond. Lisaks, kui nad käivad meistriklassi seminaril või koolitusel, siis tuleks sealt ammutatud info võimalikult kiiresti teistele kolleegidele edasi anda. Kaasamine ja teadmiste rakendamine on väga olulised,” jagas ta nõu.
Järgmine samm on Rootsi
EASi ja KredExi ühendasutuse mentorprogrammi abiga püüab Nõo suurendada ka eksporti Rootsi suunal. Tegemist on ambitsioonika plaaniga, kuna Rootsi turg on oma patriootlikkuse ja iseteadlikkuse tõttu äärmiselt keeruline. Eesti toidutööstusel pole aga valikut, sest meie asukohta silmas pidades on variandid piiratud. „Venemaale eksportida ei saa, Soomes on väga suur koduturu kaitse ning Läti, Leedu ja Poola suunas liikudes kukub hind alla. Rootsi on põnev turg, seal on omad võimalused, aga tuleb leida õige toode ja tootesari,” ütles Kruustük.
Eesti ettevõtetel, kes soovivad samuti juurutada disainmõtlemist ning vähendada tootearenduse riske, on võimalik kandideerida disaini meistriklassi kuni 4. oktoobrini. Tegemist on 6-kuulise tootearenduse programmiga, mille eesmärk on koostöös personaalse disainijuhiga ellu viia tootearendus konkreetselt enda ettevõtte probleeme ja eesmärke silmas pidades. Koolitajate ja personaalse disainijuhi abiga jõuab ettevõte programmi lõpuks toote või teenuse prototüübini ja omandab kliendikeskse tootearenduse kogemuse. Silmapaistvamaid osalejaid ootab 12 000 EUR suurune auhinnafond arendustegevuste jätkamiseks.