Töösturid: digitaliseerimist alusta järk-järgult ja suurimatest kitsaskohtadest
Eesti tööstusettevõtted aduvad digitaaliseerimisest ja automatiseerimisest saadavat konkurentsieelist ning mõistavad, et pikemas perspektiivis on see vältimatu. Nüüd kriisisituatsioonis tuleks tööstuse arendamisele mõelda seda enam, et kriisist senisest tugevamana väljuda. Samas tõdevad töösturid, et kohati on teadmised digitaliseerimisega alustamisest ja kogu protsessist erinevates ettevõtetes erinevatel tasemetel. Masinaehitusettevõtte Welmet juhatuse esimees Märt Lehtsalu ja pakenditootmisettevõtte Multipakend Tootmine OÜ juht Boris Tšernjak jagavad oma kogemusi digitaliseerimise teekonnalt ning annavad soovitusi, millest tuleks alustada ja milliseid vigu vältida.
Üheksa korda mõõda, üks kord lõika
Mõlemad ettevõtjad nendivad, et kõigepealt tuleb endale selgeks teha, kuhu soovitakse jõuda ja mida peab selleks muutma. Seega peab alustama oma ettevõtte hetkeseisundi tuvastamisest ja tootmisprotsesside läbimõtlemisest. Multipakend Tootmine OÜ ja Welmet viisid möödunud aastal Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) digidiagnostika toetuse abiga läbi auditi, mille käigus vaadati üle kõik ettevõtte põhiprotsessid ja tootmisega seotud kitsaskohad ning mõeldi läbi, mida ja kuidas on kasulik digitaliseerida. „Teadsime oma tootmise nõrku kohti, aga kui nägime neid paberil ja väga üksikasjalikult, siis andis see meile kindlustunde, et oleme õige teel,“ rääkis Tšernjak, kelle sõnul aitas välise konsultandi objektiivne tagasiside näha detaile, mida ise igapäevaselt asjade sees olles enam ei märka. Samuti tuli digiauditist selgelt välja, millest tuleks digitaliseerimist alustada ja kui palju see ettevõttele rahalises vääringus kasu annab.
Ka Lehtsalu sõnul aitas digidiagnostika läbiviimine tuvastada probleemid tootmises ja kinnitas ettevõtjale, et plaanitavad tegevused ja investeeringud digitaliseerimisesse on vajalikud tootlikkuse efektiivistamiseks. Detailne ülevaade andis ettevõtjale ka tegevuste soovitusliku ajakava. „Kindlasti ei ole mõistlik kõiki muudatusi korraga ette võtta, oluline on endale selgeks teha uuenduste prioriteetsus ehk millise protsessi digitaliseerimisest saadav kasv konkreetse ettevõtte jaoks kõige suurem on,“ selgitas Lehtsalu. „Mida hoolikamalt asju läbi mõelda, seda parem on lõpptulemus,“ lisas ettevõtja.
Kui eeltöö on tehtud ja kogu protsess hoolikalt läbi mõeldud, saab hakata sobivaid tehnoloogilisi lahendusi valima. Mõlemad töösturid tõdesid, et hoiavad oma valdkonna tehnoloogilistel arengutel pidevalt silma peal ja on uute tehnoloogiliste lahendustega väga hästi kursis. „Käime igal aastal erialastel messidel Saksamaal ja Hiinas. Sobivat masinat otsisime mitu aastat – võrdlesime erinevate masinate kvaliteeti ja hindu,“ kirjeldas Tšernjak. Lisaks masinapargi uuendamisele on Multipakend Tootmine OÜ üks olulisim tegevus sel aastal ka ettevõttesiseste programmide omavaheline liidestamine. „Tootmise pidev seire ja andmete analüüs muutuvad järjest tähtsamaks ning seepärast hakkasime digidiagnostika järel tegema koostööd oma IT partneriga, et luua just meie tootmise vajadustele vastav programm,“ rääkis Tšernjak. Ta lisas, et paljud turul pakutavad IT-standardlahendused väga kallid ja pruugi ettevõtte vajadustega sobida ning seepärast otsustati sobiv programm koos partneriga välja arendada.
Digitaliseerimine on meeskonnatöö
Tšernjaki sõnul on digitaliseerimisega alustamisel kõige olulisem tahtmine areneda. „See on suur ja raske töö ja mis kõige olulisem, see on meeskonnatöö ja pidev juurdeõppimine,“ rääkis Tšernjak. „Kahtlemata muutub tänu digitaliseerimisele ja automatiseerimisel ka töö iseloom rohkem lisaväärtust loovaks ning seepärast käib automatiseerimise protsessiga kaasas ka pidev õppimine ja ümberõppimine. Inimesed peavad omandama uusi oskuseid, sest keegi peab ju nende masinatega tööd tegema,“ tõdes Lehtsalu.
Digidiagnostika teenusest saab rohkem infot siit: https://www.eas.ee/teenus/digidiagnostika