Vaata peasisu Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU (RRF) (EST)

Ettevõtja varustuskindluse toetus

Toetame energiakriisist tingitud varustushäirete ennetamist

Toetust saab kasutada Ukraina sõjaga kaasnenud energiakriisist tingitud võimalike varustushäirete ennetamiseks uuele energiaallikale üleminekul ja varustuskindluse tagamiseks tehtavateks investeeringuteks.

Toetuse taotlemine on jooksev.

Toetust on võimalik taotleda vähese tähtsusega abina või riigiabina.

Riigiabi taotlemisel peab otsuse tegema hiljemalt 30. juunil 2024. Kuna enne otsust tuleb läbida menetlusprotsess, siis palume riigiabi taotlemisel esitada taotlus hiljemalt 20. maiks 2024.

Alates 30.06.2024 saab projekte toetada ainult vähese tähtsusega abina

Toetust rahastatakse Euroopa Liidu taasterahastu “NextGenerationEU” vahenditest.

Nimi
Ettevõtja varustuskindluse toetus
Suurim toetus
Kuni 300 000 mikro- ja väikeettevõttele, kuni 500 000 keskmise suurusega ja suurettevõttele
Omafinantseering
50-80%
Kogu toetussumma
20 000 000
Staatus
Avatud
Esita taotlus

Kelle jaoks on toetus mõeldud?

  • Toetust võib taotleda Eestis registreeritud äriühing, kellel on majandustegevus vähemalt 1. jaanuarist 2021
  • Ettevõtja taotluse eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu äriregistrile esitatud majandusaasta aruannete kohaselt on taotleja põhitegevusalal vähemalt 100 000 eurot
  • Sektorid, mille ettevõtted toetust taotleda ei saa

Mis minu ettevõttes muutub?

Energia varustuskindlus suureneb

Uus lisanduv energiaallikas

Võimalikud eneriga varustushäired ennetatud

Taotluse ettevalmistamine

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-​toetuse keskkonnas

Taotlusvormi näidis  (sisaldab taotluse täitmise juhiseid)

Valmista ette taotluse lisadokumendid eelnevalt ette:

Detailne eelarve

Hankeplaan riigihankekohuslasest taotleja puhul

Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)

Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)

Taotlusele tuleb lisada veel:

  • Kasumiaruanne ja bilanss taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga, välja arvatud, kui nimetatud ajavahemik kattub eelneva majandusaasta aruande perioodiga ning majandusaasta aruanne on äriregistrist kättesaadav, börsiettevõtete puhul viimane avalikustatud kasumiaruanne ja bilanss
  • Leping kaugkütte pakkujaga kui toetust taotletakse kaugküttevõrguga liitumiseks
  • Kaugküttevõrgu tõend kui toetust taotletakse kaugküttevõrguga liitumiseks
  • Omandiõigust tõendavad dokumendid kui omandiõigus ei ole kinnistusraamatu kohaselt taotleja kasuks
  • Projekti elluviimiseks vajalikud load ja kooskõlastused kui toetust taotletakse ehitustöödeks
  • Ehitusprojekt (mis vastab vähemalt majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” sätestatud eelprojekti staadiumile) kui toetust taotletakse ehitustöödeks

Taotluse esitamine

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-​toetuse keskkonnas:

ESITA TAOTLUS

Taotluse hindamine

Taotluse hindamine

Taotluse valikukriteeriumid:

30%
Projekti tegevuste mõju meetme eesmärgi saavutamisele
40%
Taotleja võimekus projekti tegevuste elluviimiseks
30%
Projekti tegevuste põhjendatus ja kuluefektiivsus

Hindamise juhend

Projekti elluviimine

Vii tegevused lähtuvalt projektiplaanis kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid!

Olles saanud toetust Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest, on sul ka kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada.

Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).

Aruandlus

Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-​​toetuse keskkonna kaudu:

esita aruanne

Jooksvate küsimuste tekkimisel, oleme sulle alati toeks!

Projekti etapid

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-​toetuse keskkonnas

Taotlusvormi näidis  (sisaldab taotluse täitmise juhiseid)

Valmista ette taotluse lisadokumendid eelnevalt ette:

Detailne eelarve

Hankeplaan riigihankekohuslasest taotleja puhul

Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)

Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)

Taotlusele tuleb lisada veel:

  • Kasumiaruanne ja bilanss taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga, välja arvatud, kui nimetatud ajavahemik kattub eelneva majandusaasta aruande perioodiga ning majandusaasta aruanne on äriregistrist kättesaadav, börsiettevõtete puhul viimane avalikustatud kasumiaruanne ja bilanss
  • Leping kaugkütte pakkujaga kui toetust taotletakse kaugküttevõrguga liitumiseks
  • Kaugküttevõrgu tõend kui toetust taotletakse kaugküttevõrguga liitumiseks
  • Omandiõigust tõendavad dokumendid kui omandiõigus ei ole kinnistusraamatu kohaselt taotleja kasuks
  • Projekti elluviimiseks vajalikud load ja kooskõlastused kui toetust taotletakse ehitustöödeks
  • Ehitusprojekt (mis vastab vähemalt majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” sätestatud eelprojekti staadiumile) kui toetust taotletakse ehitustöödeks

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-​toetuse keskkonnas:

ESITA TAOTLUS

Taotluse hindamine

Taotluse valikukriteeriumid:

30%
Projekti tegevuste mõju meetme eesmärgi saavutamisele
40%
Taotleja võimekus projekti tegevuste elluviimiseks
30%
Projekti tegevuste põhjendatus ja kuluefektiivsus

Hindamise juhend

Vii tegevused lähtuvalt projektiplaanis kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid!

Olles saanud toetust Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest, on sul ka kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada.

Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).

Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-​​toetuse keskkonna kaudu:

esita aruanne

Jooksvate küsimuste tekkimisel, oleme sulle alati toeks!

Abiks taotlejale

Maris Lehtpuu

teenusejuht

+372 527 3672

Maris.​Lehtpuu@​eas.​ee

Klienditeenindus

+372 627 9700

klienditeenindus@​eas.​ee

“ei kahjusta oluliselt” juhend

Hindamise võib läbi viia keskkonnavaldkonnas teadmisi omav isik, kelleks võib olla spetsialist või ekspert, kellel on keskkonnavaldkonnaga seotud haridus või varasem kogemus.  „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavust võib hinnata taotleja, kes omab vastavat pädevust või väline keskkonnaekspert.

Korduma kippuvad küsimused (KKK) „ei kahjusta oluliselt/DNSH“ teemal

Korduma kippuvad küsimused (KKK) „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega arvestamiseks toetuste taotlemisel ja andmisel. Koostaja: Kristel Lopsik (RTK)

Toetusmeetme määruse seletuskiri

Hinnapakkumiste võtmise juhend

 

Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.

Uuri lähemalt
Fotod: Eesti meretööstus otsib rahvusvaheliselt messilt uusi koostööpartnereid

EAS viib kaheksa ettevõtet Eesti ühisstendiga meretööstuse messile SMM 2022, mis toimub 6.-9. septembrini Hamburgis. SMM mess on maailma juhtiv merendussektori mess, kus sel aastal osalevad ca 2000 eksponenti ja üle 40 000 külastaja enam kui 100 riigist. „Messi mastaabist annab aimu see, et see toimub kokku ligi 90 000 ruutmeetril, mis on kümme korda suurem kui Pirita teel asuv Eesti Näituste messikeskus,“ näitlikustas EASi Saksamaa ekspordinõunik Leana Kammertöns. Tänavu on fookuses merenduses toimuv üleminek rohelisele energiale, digitaliseerimine ja kliimamuutused. „See on ülihea võimalus Eesti ettevõtetele tutvustada oma uusi tooteid, end meretööstuse trendide ja arengutega kurssi viia ja uusi kontakte luua,“

Eesti ja Singapur allkirjastasid süvatehnoloogia koostöömemorandumi

Täna sõlmisid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) rahvusvaheliste teenuste juht Liina Maria Lepik ja Singapore Deep Tech Alliance’i kaasasutaja Clara Chen tehnoloogiakonverentsil Latitude 59 vastastikuse mõistmise memorandumi, et edendada kahe riigi koostööd süvatehnoloogia sektoris. Leping toetab Eesti süvatehnoloogia ettevõtteid nende sisenemisel Singapuri turule ning aitab kaasa teadus- ja tehnoloogiasaavutuste rakendamisele ärilistel eesmärkidel. EISi juhatuse liikme, rahvusvaheliste teenuste juhi Liina Maria Lepiku sõnul on süvatehnoloogia sektor Eestis teinud märkimisväärse arenguhüppe, kasvades esimeses kvartalis möödunud aastaga võrreldes ligi 40% ja saavutades sealjuures 87 miljoni euro suuruse käibe. „Investorite suurenenud huvi ja investeeringud sellesse sektorisse näitavad selgelt süvatehnoloogia kasvavat tähtsust meie majanduses. Täna

Fotogalerii: Michelini restoranide auhinnagala 2024

Fotogalerii: Michelini restoranide auhinnagala 2024 Täna õhtul kogunesid Arvo Pärdi Keskusse 2024. aasta Michelini giidi pääsenud restoranide peakokad, et võtta vastu Michelini perre kuulumist tähistavad plaadid. Restoranid tunnistasid üksmeelselt, et kahel Michelini-aastal on olnud suur mõju: on tõusnud töötajate huvi restoranimaailmas kaasa lüüa ja sellele pühenduda, gurmaanide külastused ei koondu ainult nädalavahetustele ning nii Eesti inimesed kui ka välisturistidest fännid käivad oma lemmikrestoranides sagedamini. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) sõlmis lepingu Micheliniga 2022. aasta veebruaris. See riiklik leping on igal aastal eelduseks Eesti Michelini tunnustusega restoranide väljakuulutamisele. 2022. aastal pääses Eestist Michelini giidi kokku 31 restorani, tänavu juba 35. Tärnirestorane

Riigi tugi rahvusvahelistele konverentsidele tasub end ära vähemalt kuuekordselt

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) rahastas 13 Eestis tänavu toimuva rahvusvahelise tippkonverentsi korraldamist. Konverentse toetati kokku 350 000 euroga, kuid Eesti majandusse toovad need tagasi vähemalt 2 miljonit eurot.  Tuge rahvusvaheliste tippürituste korraldamiseks said Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Akadeemiline Farmaatsia Selts, MTÜ Skolioosiselts Katharina, MTÜ sTARTUpDay, MTÜ Impact Day, LEGID Law Tech OÜ, E-riigi Akadeemia, Haapsalu Linnavalitsus ja Sillamäe Lastekaitse Ühing. Toetatud projektide seas valmistatakse ette näiteks olulisimat soome-ugri keelte ja kultuuride rahvusvahelist teadusüritust,  arvutiteaduste ja mesinduse tippkonverentse, Baltikumi suurimat ärifestivali ja suurimat jätkusuutliku ettevõtluse konverentsi, Euroopa spaade assotsiatsiooni konverentsi.  „EIS toetab äri- ja teaduskonverentse, mis

Välisinvesteeringute keskus plaanib Eestisse tuua pea 3 miljardi euro väärtuses investeeringuid

Täna kolmekümne tegutsemisaasta täitumist tähistav Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse välisinvesteeringute keskus loodab oma uue strateegia kohaselt maandada Eestisse aastaks 2030 kokku 2,8 miljardi euro väärtuses välisinvesteeringuid ning luua igal aastal ligikaudu 1000 kõrge lisandväärtusega töökohta. Välisinvesteeringute keskuse juhi Joonas Vänto sõnul on uue strateegiaperioodi erilises fookuses targad tööstuslahendused. „Välisinvesteeringute keskuse kaudu jõuab Eestisse ligikaudu 10-15% kõigist siia tulevatest välisinvesteeringutest. Otsime just neid kohti siinsetes väärtusahelates, kuhu uute tegijate toomine aitaks Eesti majandusel võimalikult jõudsalt ja targalt kasvada. Seame strateegias kesksele kohale regionaalse mõõtme, et elavdada majandust ka keskustest eemal ning paneme suurt rõhku just teadus- ja arendustegevuse mahukatele investeeringutele,“ rääkis

Messidel osalemise strateegia avab Balsnackile uksi kümnetele eksporditurgudele

Messidelt toovad uusi ekspordivõimalusi koju ettevõtjad, kel on olemas läbimõeldud strateegia, sõnas mai alguses tööstuskonverentsil Industry 5.0 Balsnacki arendusjuht ja juhatuse liige Reigo Rusing. Paika pandud plaan kontaktide korjamiseks ja müügivõimaluste leidmiseks on ka Balsnackil olemas – see on avanud neile uksi kümnetele välisturgudele. Balsnack on aktiivne enam kui 40 turul, millest suurimad on Aasia, Skandinaavia, Suurbritannia ja Lähis-Ida. Uusi konkreetseid sihtturge, kuhu veel laieneda tahaks, Balsnackil fookuses pole. „Me lähme messile, korjame sealt nii palju kontakte kui võimalik. Need, kes tellivad ja kellega diiliks läheb, neile saadame,“ selgitas Rusing strateegiat. Nii on Balsnack viimase kolme aasta jooksul eksportinud oma

Tagasi üles