Vaata peasisu Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU (RRF) (EST)

Ettevõtja varustuskindluse toetus

Toetame energiakriisist tingitud varustushäirete ennetamist

Toetust saab kasutada Ukraina sõjaga kaasnenud energiakriisist tingitud võimalike varustushäirete ennetamiseks uuele energiaallikale üleminekul ja varustuskindluse tagamiseks tehtavateks investeeringuteks.

Toetuse taotlemine on jooksev.

Toetust rahastatakse Euroopa Liidu taasterahastu “NextGenerationEU” vahenditest.

Nimi
Ettevõtja varustuskindluse toetus
Suurim toetus
Kuni 200 000 mikro- ja väikeettevõttele, kuni 500 000 keskmise suurusega ja suurettevõttele
Omafinantseering
50-80%
Kogu toetussumma
20 000 000
Staatus
Avatud
Esita taotlus

Kelle jaoks on toetus mõeldud?

  • Toetust võib taotleda Eestis registreeritud äriühing, kellel on majandustegevus vähemalt 1. jaanuarist 2021
  • Ettevõtja taotluse eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu äriregistrile esitatud majandusaasta aruannete kohaselt on taotleja põhitegevusalal vähemalt 100 000 eurot
  • Sektorid, mille ettevõtted toetust taotleda ei saa

Mis minu ettevõttes muutub?

Energia varustuskindlus suureneb

Uus lisanduv energiaallikas

Võimalikud eneriga varustushäired ennetatud

Taotluse ettevalmistamine

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-​toetuse keskkonnas

Taotlusvormi näidis  (sisaldab taotluse täitmise juhiseid)

Valmista ette taotluse lisadokumendid eelnevalt ette:

Detailne eelarve

Hankeplaan riigihankekohuslasest taotleja puhul

Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)

Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)

Taotlusele tuleb lisada veel:

  • Kasumiaruanne ja bilanss taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga, välja arvatud, kui nimetatud ajavahemik kattub eelneva majandusaasta aruande perioodiga ning majandusaasta aruanne on äriregistrist kättesaadav, börsiettevõtete puhul viimane avalikustatud kasumiaruanne ja bilanss
  • Leping kaugkütte pakkujaga kui toetust taotletakse kaugküttevõrguga liitumiseks
  • Kaugküttevõrgu tõend kui toetust taotletakse kaugküttevõrguga liitumiseks
  • Omandiõigust tõendavad dokumendid kui omandiõigus ei ole kinnistusraamatu kohaselt taotleja kasuks
  • Projekti elluviimiseks vajalikud load ja kooskõlastused kui toetust taotletakse ehitustöödeks
  • Ehitusprojekt (mis vastab vähemalt majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” sätestatud eelprojekti staadiumile) kui toetust taotletakse ehitustöödeks

Taotluse esitamine

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-​toetuse keskkonnas:

ESITA TAOTLUS

Taotluse hindamine

Taotluse hindamine

Taotluse valikukriteeriumid:

30%
Projekti tegevuste mõju meetme eesmärgi saavutamisele
40%
Taotleja võimekus projekti tegevuste elluviimiseks
30%
Projekti tegevuste põhjendatus ja kuluefektiivsus

Hindamise juhend

Projekti elluviimine

Vii tegevused lähtuvalt projektiplaanis kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid!

Olles saanud toetust Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest, on sul ka kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada.

Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).

Aruandlus

Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-​​toetuse keskkonna kaudu:

esita aruanne

Jooksvate küsimuste tekkimisel, oleme sulle alati toeks!

Projekti etapid

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-​toetuse keskkonnas

Taotlusvormi näidis  (sisaldab taotluse täitmise juhiseid)

Valmista ette taotluse lisadokumendid eelnevalt ette:

Detailne eelarve

Hankeplaan riigihankekohuslasest taotleja puhul

Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)

Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)

Taotlusele tuleb lisada veel:

  • Kasumiaruanne ja bilanss taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga, välja arvatud, kui nimetatud ajavahemik kattub eelneva majandusaasta aruande perioodiga ning majandusaasta aruanne on äriregistrist kättesaadav, börsiettevõtete puhul viimane avalikustatud kasumiaruanne ja bilanss
  • Leping kaugkütte pakkujaga kui toetust taotletakse kaugküttevõrguga liitumiseks
  • Kaugküttevõrgu tõend kui toetust taotletakse kaugküttevõrguga liitumiseks
  • Omandiõigust tõendavad dokumendid kui omandiõigus ei ole kinnistusraamatu kohaselt taotleja kasuks
  • Projekti elluviimiseks vajalikud load ja kooskõlastused kui toetust taotletakse ehitustöödeks
  • Ehitusprojekt (mis vastab vähemalt majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” sätestatud eelprojekti staadiumile) kui toetust taotletakse ehitustöödeks

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-​toetuse keskkonnas:

ESITA TAOTLUS

Taotluse hindamine

Taotluse valikukriteeriumid:

30%
Projekti tegevuste mõju meetme eesmärgi saavutamisele
40%
Taotleja võimekus projekti tegevuste elluviimiseks
30%
Projekti tegevuste põhjendatus ja kuluefektiivsus

Hindamise juhend

Vii tegevused lähtuvalt projektiplaanis kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid!

Olles saanud toetust Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest, on sul ka kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada.

Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).

Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-​​toetuse keskkonna kaudu:

esita aruanne

Jooksvate küsimuste tekkimisel, oleme sulle alati toeks!

Abiks taotlejale

Maris Lehtpuu

teenusejuht

+372 527 3672

Maris.​Lehtpuu@​eas.​ee

Infokeskus

+372 627 9700

info@​eas.​ee

“ei kahjusta oluliselt” juhend

Hindamise võib läbi viia keskkonnavaldkonnas teadmisi omav isik, kelleks võib olla spetsialist või ekspert, kellel on keskkonnavaldkonnaga seotud haridus või varasem kogemus.  „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavust võib hinnata taotleja, kes omab vastavat pädevust või väline keskkonnaekspert.

Korduma kippuvad küsimused (KKK) „ei kahjusta oluliselt/DNSH“ teemal

Korduma kippuvad küsimused (KKK) „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega arvestamiseks toetuste taotlemisel ja andmisel. Koostaja: Kristel Lopsik (RTK)

Toetusmeetme määruse seletuskiri

Hinnapakkumiste võtmise juhend

 

Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.

Uuri lähemalt
Fotod: Eesti meretööstus otsib rahvusvaheliselt messilt uusi koostööpartnereid

EAS viib kaheksa ettevõtet Eesti ühisstendiga meretööstuse messile SMM 2022, mis toimub 6.-9. septembrini Hamburgis. SMM mess on maailma juhtiv merendussektori mess, kus sel aastal osalevad ca 2000 eksponenti ja üle 40 000 külastaja enam kui 100 riigist. „Messi mastaabist annab aimu see, et see toimub kokku ligi 90 000 ruutmeetril, mis on kümme korda suurem kui Pirita teel asuv Eesti Näituste messikeskus,“ näitlikustas EASi Saksamaa ekspordinõunik Leana Kammertöns. Tänavu on fookuses merenduses toimuv üleminek rohelisele energiale, digitaliseerimine ja kliimamuutused. „See on ülihea võimalus Eesti ettevõtetele tutvustada oma uusi tooteid, end meretööstuse trendide ja arengutega kurssi viia ja uusi kontakte luua,“

Riik toetab Ida-Virumaa ettevõtete teadmusmahukat tootearendust

EASi ja KredExi ühendasutus avab 28.12.2023 taotlusvooru Ida-Viru ettevõtjate ja Ida-Virusse investeerivate ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetamiseks. Kuni kahe miljoni eurost toetust saab taotleda nii rakendusuuringu kui ka tootearenduse tegevuste elluviimiseks.   Toetus on osa õiglase ülemineku fondist, mille eesmärk on luua põlevkivitööstusele alternatiivseid, kõrgema lisandväärtusega, töökohti. Toetuse kogumaht on 5,447 miljonit eurot ja toetuse osakaal on sõltuvalt ettevõtte suurusest ja tehnoloogia valmisoleku tasemest 25% kuni 70%. Toetus on mõeldud projektidele, mida viiakse ellu või mille tulemusi rakendatakse Ida-Viru maakonnas.   EASi ja KredExi ühendasutuse rakendusuuringute programmi juhi Madis Raukase sõnul on toetus osa rakendusuuringute programmist. „Paari aastaga oleme nõustanud üle 600 unikaalse

Laura Sildmäe
Laura Sildmäe: “Välistalendipoliitika foorumilt suundusin koju teadmisega, et tipptalentide ligitõmbamise pärast muretsemine ei ole enam väikese entusiastide grupi huvi”

Tänavune Work in Estonia korraldatud Eesti välistalendipoliitika foorum oli tõeliselt huvitav ning tore oli näha, kui palju on erinevaid huvigruppe, kes seda teemat oluliseks peavad ja mõjutada soovivad. Alates tervishoiust kuni energeetikani on vajadus talentide järele peaaegu kõikjal! On ammu teada, et Eesti on tipptalentide pärast üle maailma rinda pistmas kõikide teiste riikidega ning selleks, et meie ettevõtted kasvaksid ja looksid maailma parimaid lahendusi, vajavad nad selleks õigeid inimesi. Kuigi mitmed organisatsioonid, inimesed ja ettevõtted (sealhulgas ka meie MoveMyTalentiga), on juba pikka aega töötanud erinevate lahenduste ja teenuste kallal, et tööandjatel oleks lihtsam parimaid inimesi siia tuua ning talentidel Eestis

Eksperdid: välistalent pole eesmärk, vaid vältimatu abiline Eesti majandusedu hoidmisel 

Eile, 28. novembril toimus Tallinnas foorum „Kuidas tagada Eesti konkurentsivõime globaalses talendirallis“, kus tõdeti, et eesmärgiks pole välistalent, vaid Eesti jõukus ja ettevõtjate vajaduste kõige optimaalsem arvestamine. Majanduse ja innovatsiooni asekantsler Sandra Särav ütles, et Eesti riigi immigratsioonipoliitika ei vasta enam praegusele tööjõuturu ootusele. „Täna on sisserändele seatud piiriks 0,1% Eesti rahvaarvust ehk 1303 inimest aastas. See kvoot pärineb 1990. aastatest, kui Eestis maffia tähendas midagi hoopis muud kui täna poolnaljaga meie rahvusvaheliselt silmapaistvat IT- ja idusektorit, ning ei ole kindlasti arv, mis rahuldab meie tööjõuturu vajadusi täna ja tulevikus.“ Särava sõnul saab selleks, et mitte kaotada tarka ettevõtlust ja

Fotod: Eesti rahvusvaheline maja tähistas viiendat aastapäeva

Novembrikuus tähistas EASi ja KredExi ühendasutuse Work in Estonia programmi one-stop shop ehk ühtne teenuskeskus Eesti rahvusvaheline maja (International House of Estonia) viienda tegutsemisaasta täitumist. Selle aja jooksul on tehtud ligi 20 000 nõustamist. “Viiele aastale tagasi vaadates ütlen julgelt, et seesugust teenuskeskust oli Eestis vaja ning meil töötavad välistalendid hindavad kõrgelt meie pakutavaid võimalusi,” sõnas Work in Estonia juht Leonardo Ortega. Kui enne rahvusvahelise maja loomist pidid Eestisse tööle või ka näiteks tasemeõppesse saabujad kõigi juriidiliste toimingute tegemiseks külastama erinevaid asutusi ning otsima infot paljudest kanalitest, siis keskuses saab kogu tarviliku info ühest kohast. Nõustamist pakuvad PPA, Tallinna linna perekonnaseisuameti ja ettevõtlusameti,

DigiSeminaride tuur koos meie digiekspertidega
DigiSeminaride tuur koos meie digiekspertidega

Meie toimekas asutuses toimub igapäevaselt palju tihedat suhtlust ettevõtjatega. Me ei ütle kunagi ära, kui meiega tõhusat koostööd teha tahetakse ja maakondadesse külla kutsutakse. Üks hea näide on nüüd toimuv 5-osaline DigiSeminaride sari koostöös Maakondlike Arenduskeskustega (MAKid).  Meie innovatsiooniosakonna digieksperdid Tauri Sinilaan ja Joel Järvik avavad põhjused miks nad palju kilomeetreid maha sõidavad, et digiküpsust kasvatada üle Eesti. Millised teemad maakondlikel seminaridel fookusesse võtate? Arutleme aktuaalsetel teemadel nagu tehisintellekti võimalused, ChatGPT, küberturvalisus, 3D ja AR-tehnoloogiad, andmete analüüs. Üritustel jagatakse ettevõtjate praktilisi kogemuslugusid ja näiteid headest praktikatest ning libastumistest. Kogu sisu on kokku pandud MAKide konsultantide suhtlusest ettevõtetega – ehk siis uuriti, mis teemad