Eesti süvatehnoloogiaettevõte GScan sihib revolutsioonilise müüonkiirgusel põhineva tehnoloogiaga uut globaalset turgu – infrastruktuuriobjektide diagnostikat. 2018. aastal kukkus Itaalias Genovas kokku maanteesild, tragöödias hukkus 43 inimest. Paljud 20. sajandi keskel ehitatud sillad on jõudmas oma elukaare lõpuni ning vajaksid hädasti rekonstrueerimist. Näiteks USAs on hinnanguliselt 44 000 kehvas olukorras silda, millest kõik ei vaja küll kohest rekonstrueerimist, kuid mida tuleks tähelepanelikumalt jälgida. Probleem on selles, et paljude sillatüüpide puhul on diagnostika kas äärmiselt kallis või väga keeruline – siin tulebki appi Eesti ettevõte GScan. Ettevõtte patenteeritud tehnoloogia rakendab ohutut ja looduses esinevat müüonkiirgust, mis aitab näha materjalidest läbi paremini kui ühegi teise

Avaliku sektori uuendajaid ja ettevõtete esindajaid kogunesid täna Kultuurikatlasse kuulama kolleegide kogemuslugusid innovatsiooni loomisest ja hankimisest erinevates valdkondades. Konverentsi eesmärk on julgustada avaliku sektori organisatsioonide esindajaid katsetama, piloteerima ja tulevikku vaatama ning otsima lahendusi erasektorist. Konverentsi avanud majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo sõnul peab avalik sektor olema innovatsiooni eeskujuks. „Eesti 2035 visiooni teostumiseks on meil vaja uusi ja paremaid lahendusi ehk innovatsiooni. Igal aastal tellivad riigiasutused ligikaudu 4-5 miljardi euro eest tooteid ja teenuseid, mis moodustab Eesti SKPst pea viiendiku. See tähendab, et riigihangetel on turul märkimisväärne ostujõud, millega saab anda hoogu Eesti ettevõtete innovaatilistele toodetele ja teenustele. On vaja

Täna, 9. oktoobril avas EASi ja KredExi ühendasutus rakendusuuringute programmi (RUP) viienda toetusvooru teadmusmahukate tootearendusprojektide ja rakendusuuringute elluviimiseks. Vooru eelarve on 15 miljonit eurot ning maksimaalne toetus ühele ettevõttele kaks miljonit eurot. Ettevõtete arendusprojekte aitavad ette valmistada ja läbi mõelda erinevate valdkondade spetsialistid.  “Eesti majandusele uue hoo andmise eelduseks on üleminek teadmusmahukale majandusele ning seeläbi kõrgtehnoloogilise ekspordi suurendamine. Selliste tehnoloogiate väljatöötamine on seotud suure riskiga, mistõttu tuleb riik ettevõtjatele nii nõu kui ka toetusega appi,” sõnas EASi ja KredExi ühendasutuse rakendusuuringute osakonna juht Madis Raukas.  Ta lisas, et RUP aitab ettevõtetel riske maandada ning arendustööd kiirendada. Taotlusprotsessis osalemise eelduseks on

Eesti tervisetehnoloogia iduettevõtted GeneCode ja BetterMedicine said Euroopa Innovatsiooninõukogu ettevõtluskiirendist EIC Accelerator kokku €18,4 miljoni suuruse toetuse.1,7 miljoni suuruse granditoetuse ja sellele pärast eel-kliinilist uuringut lisanduva 14,3 miljoni suuruse omakapitaliinvesteeringu kaasanud iduettevõtte GeneCode on välja töötanud ravimi selliste krooniliste ja progresseeruvate neurodegeratiivsete haiguste raviks nagu näiteks Parkinsoni tõbi ja lihaste kärbumine ehk ALS. Kokku nii suurt finantseeringut ei ole varem ükski Eesti ettevõte EIC Acceleratorist saanud. Genecode’i juhi Paavo Pilve sõnul on toetus neile äärmiselt oluline ning aitab koheselt teadus- ja arendustegevustega jätkata. Samuti on tulevikus võimalus kõrgema väärtuse pealt kapitali kaasata. „Meie eesmärk on järgmistel aastatel viia läbi eel-kliinilised uuringud ehk

EASi ja KredExi ühendasutuse rakendusuuringute programmi (RUP) neljandas voorus said uudsete tehnoloogiate arendamiseks toetust 14 ettevõtet kogumahus 15 miljonit eurot. Arendusprojektide hulgast leiab lahendusi nii meditsiinis, droonide arenduses, agronoomia digitaliseerimises, tulevikutoidus, väetiste tootmises kui ka uut tüüpi elektrolüüserite ehitamises. Majandus- ja IT-minister Tiit Riisalo sõnul tuleb lähiaastatel nii riigil kui ettevõtetel uue kasvu leidmiseks oluliselt innovatsiooni panustada. „Innovatsiooni toetamine on oluline, et ühelt poolt oleks tagatud ettevõtete investeerimiskindlus ning teiselt poolt kõrgema lisandväärtuse loomine ja Eesti ekspordi kasv. Pakume ettevõtjatele tuge arenduse nö surmaoru läbimisel, kus riskid on kõige suuremad, et Eestist pärit kõrge lisandväärtusega tooted ja tehnoloogiad pääseksid maailmaturule