Vaata peasisu Eesti Arengu Sihtasutuse, Euroopa Liit Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning Eesti Tuleviku Jaoks (EST)

Turismisektori kesksete digilahenduste toetus

Toetame kesksete digilahenduste loomist ja olemasolevate digilahenduste edasiarendamist või kohandamist Eesti turismisektori vajadustele.

Toetuse taotlemine on lõppenud.

Toetust rahastatakse liidu COVID-19 pandeemiale reageerimise raames.

Nimi
Turismisektori kesksete digilahenduste toetus
Suurim toetus
550 000
Omafinantseering
45% - 95%
Kogu toetussumma
4 000 000
Staatus
Suletud

Kelle jaoks oli toetus mõeldud?

  • Eestis registreeritud juriidilisele isikule (sh äriühing, kohalik omavalitsus või riigiasutus), kes soovib arendab Eesti turismisektorile suunatud digilahendust.
  • Kelle meeskonnas on tagatud turismialased ja IT-alased kompetentsid.
  • Kes vastavad vähese tähtsusega abi või teadus- ja arendusprojektidele antava abi taotlemise tingimustele.

Mille jaoks toetust sai?

  • töötajate töötasudeks
  • teenuste sisseostmiseks
  • seadmete soetamiseks
  • Eesti turismiettevõtjatele suunatud turundustegevusteks

Projekti elluviimine

Vii tegevused lähtuvalt taotluses kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid! Juhime tähelepanu, et projekti tegevused tuleb ellu viia hiljemalt 31. oktoober 2023.

Toetuse saaja peab järgima määruse § 28 lõike 1 punktis 4 toodud tingimust, mille kohaselt peavad mitte riigihanke kohuslased võtma üle 20 000 euro ulatuvate kuludele vähemalt 3 võrreldavat pakkumist.

Hinnapakkumiste võtmise juhend

Toetusest teavitamine

Olles saanud toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, lasub sul kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada.
Kohustus teavitada projektist ja selle tegevustest algab hetkel, mil tehakse projekti toetuse otsus.

NB! Toetus on COVID-19 raamistiku alusel antud abi, seega on vajalik teavitamisel alati lisada täiendavalt ka tekst “Rahastatakse liidu COVID-19 pandeemiale reageerimise raames“.

Muudatuste kooskõlastamine

Kõik muudatused kooskõlastada projekti koordinaatoriga e-kirja teel enne tegevuse toimumist.

Järgmistel juhtudel on vaja esitada allkirjastatud muutmistaotlus:

  • projekti algus- ja lõppkuupäev muutmiseks
  • aruannete esitamise tähtaegade muutmiseks
  • eelarve muutmiseks kui eelarve tegevuse maksumus muutub üle 20%
  • eelarve muutmiseks kui eelarvet soovitakse muuta vähese tähtsusega abi (VTA) ja teadus- ja arendusprojektidele antav abi eelarve ridade vahel (VTA realt teadus- ja arendusprojektidele antav abi reale või vastupidi)

Aruandlus ja toetuse väljamaksed

Toetus makstakse välja pärast aruande ja kulude esitamist ning kinnitamist.

Toetuse saajal on kohustus esitada vahearuanded 1–3 kuu tagant, otsusega määratud tähtajaks.

Aruannete ja kuludokumentide esitamine toimub e-toetuse keskkonnas.

ESITA ARUANNE

Projekti elluviimine

Vii tegevused lähtuvalt taotluses kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid! Juhime tähelepanu, et projekti tegevused tuleb ellu viia hiljemalt 31. oktoober 2023.

Toetuse saaja peab järgima määruse § 28 lõike 1 punktis 4 toodud tingimust, mille kohaselt peavad mitte riigihanke kohuslased võtma üle 20 000 euro ulatuvate kuludele vähemalt 3 võrreldavat pakkumist.

Hinnapakkumiste võtmise juhend

Olles saanud toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, lasub sul kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada.
Kohustus teavitada projektist ja selle tegevustest algab hetkel, mil tehakse projekti toetuse otsus.

NB! Toetus on COVID-19 raamistiku alusel antud abi, seega on vajalik teavitamisel alati lisada täiendavalt ka tekst “Rahastatakse liidu COVID-19 pandeemiale reageerimise raames“.

Kõik muudatused kooskõlastada projekti koordinaatoriga e-kirja teel enne tegevuse toimumist.

Järgmistel juhtudel on vaja esitada allkirjastatud muutmistaotlus:

  • projekti algus- ja lõppkuupäev muutmiseks
  • aruannete esitamise tähtaegade muutmiseks
  • eelarve muutmiseks kui eelarve tegevuse maksumus muutub üle 20%
  • eelarve muutmiseks kui eelarvet soovitakse muuta vähese tähtsusega abi (VTA) ja teadus- ja arendusprojektidele antav abi eelarve ridade vahel (VTA realt teadus- ja arendusprojektidele antav abi reale või vastupidi)

Toetus makstakse välja pärast aruande ja kulude esitamist ning kinnitamist.

Toetuse saajal on kohustus esitada vahearuanded 1–3 kuu tagant, otsusega määratud tähtajaks.

Aruannete ja kuludokumentide esitamine toimub e-toetuse keskkonnas.

ESITA ARUANNE

Oluline info

Riin Roosalu

Toetuste keskuse valdkonnajuht

+372 514 0587

[email protected]

Keskne digilahendus on tarkvaraline infosüsteem (riistvaraline osa ei kuulu toetuse skoopi), mis võib olla eraldiseisev või kombineeritud muude tarkvaralahendustega, ja mille rakendamine aitab kaasa Eesti turismisektori ressursside tõhusamale kasutamisele, efektiivsemale toimimisele, teenuste kättesaadavuse parandamisele ja online broneerimisele ning klienditeekonna sujuvamaks muutmisele

Keskse digilahenduse kasutaja võib olla nii turismiteenuste pakkuja kui ka lõpptarbija.

Turismiteenuse pakkuja on turismiettevõtja, kes võtab kasutusele keskse digilahenduse oma tööprotsesside efektiivsemaks ja teenuste kvaliteetsemaks muutmiseks.

Lõpptarbija on turismiteenuseid tarbiv sise- või välisturist.

Külastajateekond hõlmab külastaja kokkupuutepunkte teenusepakkujate, sihtkoha, kohalike.

Projekti lõpuks peab arendatav keskne digilahendus vastama järgmistele tingimustele:

  • on uus lahendus Eestis või olemasoleva lahenduse edasiarendus Eesti turismiettevõtjate jaoks;
  • on turismiteenuse pakkuja vaates kogu ulatuses vähemalt eestikeelne, lõpptarbija vaates kogu ulatuses vähemalt eesti-, inglise- ja venekeelne;
  • lõpptarbijale suunatud kesksed digilahendused peavad sisaldama teenuste reaalajas broneerimist;
  • võimaldab tehnoloogilist liitumist vähemalt sajale kasutavale turismiettevõtjale;
  • vastab kaasaegsetele nõuetele tehnoloogiate valiku ja turvalisuse osas;
  • võimaldab liidestuda väliste infosüsteemidega, sealhulgas riigi infosüsteemidega, majutusteenuse kasutajate info haldamise puhul peab võimaldama liitumist X-teega;
  • kaasatud on vähemalt kolm turismisektoris tegutsevat pilootkasutajat, kes erinevad üksteisest;
  • on koostatud ning pilootperioodi käigus pilootkasutajate poolt testitud ja heaks kiidetud kasutajajuhend ning kasutajatugi;
  • on koostatud turvaanalüüs, mis käsitleb levinumaid tarkvaras esinevaid turvariske;
  • vastab siseriiklikele ja Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevatele nõuetele.

Loe lähemalt taotlusvooru tulemuste kohta siit.
Rahastatud projektid ja toetuse saajad

Turismijuht Aavik: Eesti turismitulu sõltub lähiajal eelkõige eestlasest, lätlasest ja soomlasest

Täna Statistikaameti poolt avaldatud turismiaasta 2023 andmed kinnitavad, et jätkuvalt näitab väga häid tulemusi siseturism, rekordeid teevad Läti turistid ning Tallinnas on taastunud soomlaste külastused. „Muu võib lühidalt kokku võtta tõdemusega, et meie välisturismi taastumine kriiside eelsele tasemele seisab puhkajate lisareiside taga. Majanduslik kindlus on globaalselt vähenenud, kuid peamine reis, enamasti rannapuhkus lõuna pool, tehakse ikka ära. Eesti on pigem lisareisi sihtkoht ning lisareise tehakse tänastes oludes märkimisväärselt vähem. Seda olulisem on riigil turismiturunduses püüda järjepidevalt nende tähelepanu, kes seda lisareisi sihtkohta siiski otsivad,“ ütles EASi ja KredExi ühendasutuse turismijuht Rainer Aavik. Aavik tõi välja, et kogu Euroopas on hästi

Visit Estonia eriauhind muuseumirottide galal Vormsi talumuuseumile

Pärnu kontserdimajas jagati muuseumirotte Eesti parimatele muuseumidele. Ühendasutuse turismiosakonna kõige külastajasõbralikuma muuseumi eriauhinna Rotilõks pälvis sel aastal Vormsi talumuuseum. Ühendasutuse turismijuhi Rainer Aaviku sõnul käis tervelt kolmandik mullu Eestit väisanud välismaalastest siin ka muuseumis või näitusel, mis näitab, et meie muuseumid on väga olulised turismiobjektid. Sedasama on Aaviku ütlust mööda ka külastajasõbraliku muuseumi tiitliga pärjatud Vormsi talumuuseum, mis on ühtaegu Vormsi saare värav ja turismiinfopunkt kui ka rannarootslaste identiteedi edasikandja. „Saarelisus ja kaugus keskustest lisab turistide silmis Vormsi talumuuseumile kindlasti võlu, ent saare enda inimeste jaoks on ta enamat kui kultuuri- ja ajaloopärandi hoidja – väikeses kogukonnas omandab muuseum laiema mõõtme

EASi ja KredExi ühendasutus avab rahvusvaheliste konverentside toetuse taotlusvooru
EASi ja KredExi ühendasutus avab rahvusvaheliste konverentside toetuse taotlusvooru

EASi ja Kredexi ühendasutus avab 1. veebruaril taotlusvooru rahvusvaheliste konverentside toetamiseks, mille eelarve on selleks aastaks 350 000 eurot. Riiklikku tuge saavad suurima majandusliku mõjuga rahvusvahelised konverentsid, kokku jätkub vahendeid 11-12 konverentsi toetamiseks. Ühendasutuse turismijuhi Rainer Aaviku sõnul toetatakse äri- ja teaduskonverentse, mis toovad siia maksujõulisi külastajaid ning kujundavad rahvusvaheliselt Eesti mainet tipptasemel erialasündmuste korraldamise paigana. „Konverentside välisdelegaat toob uuringute järgi Eestisse ligi 900 eurot, mis on kolm korda rohkem puhkuseturisti kulutatud keskmisest. Samuti mõjutab konverentsil saadud mulje meie riigist külastajaid puhkusereisile naasma ning võtma kaasa ka sõpru ja peret,“ lisas Aavik. Aastatel 2015–2023 on ühendasutus toetanud Euroopa Liidu struktuurivahenditest kokku 117 konverentsi

Ekspert: Eesti ettevõtted peaks kiirendama jõupingutusi digitaliseerimiseks
Ekspert: Eesti ettevõtted peaks kiirendama jõupingutusi digitaliseerimiseks

EASi ja KredExi ühendasutuse digitaliseerimise projektijuht Joel Järvik teeb ülevaate Eesti ettevõtete hetkeseisust digitaliseerimise valdkonnas ning annab nõu, millistel trendidel tasub silma peal hoida. Joel Järviku sõnul on Eesti tervikuna olnud aktiivne digitaliseerimise edendaja. „Eristume selgelt oma edukate e-riigi lahenduste poolest. Eesti ettevõtted on suhteliselt väikesed, kuid tihti paindlikud ja kiirelt kohanevad, mis on oluline eelis muutuvas ärikeskkonnas. Meie inimesed on heade digioskustega ja meil on tugev startup-kultuur,” rääkis ta. Kui avalike digiteenustega oleme Euroopas esirinnas, siis Eesti ettevõtted uutest tehnoloogiatest veel täit kasu eksperdi hinnangul ei realiseeri. „Hoolimata sellest, et meil mõned tehnoloogilises mõistes silmapaistvad tegijad, on meie väikeste

EASi ja KredExi ühendasutus toetab kaheksat rahvusvahelist kultuuri- ja spordisündmust

EASi ja KredExi ühendasutus toetab kokku 572 000 euroga nelja kultuuri- ja nelja spordisündmust, mis toovad sel aastal Eestisse rahvusvahelist publikut ja kasvatavad välisturistide ööbimisi. Ühendasutuse turismijuht Rainer Aavik märkis, et Eestis toimuvatel rahvusvahelistel spordi- ja kultuurisündmustel on väga lai mõju. „Arvestades lähiturgude osakaalu kasvu turismistatistikas, on kõige kiiretoimelisem retsept inimeste siiatoomiseks head sündmused ja nende lojaalsed korduvkülastajad. Peale selle, et iga rahvusvahelist mõõtu spordi- või kultuuriüritus toob Eesti majandusele tulu, aitavad need üritused ka Eestit maailmas turundada. Üks hästi korraldatud rahvusvahelise huvi ja osavõtuga spordiüritus toob meile positiivset tähelepanu ning tõstab Eesti nähtavust rahvusvahelistel turgudel,“ kommenteeris Aavik. Euroopa Liidu struktuurivahenditest kaasrahastatud