Tootearenduse toetus
Toetame ettevõtete arendustegevust
Julgustame ettevõtjaid investeerima rohkem arendustegevusse, mille tulemusena töötatakse välja uued konkurentsivõimelised tooted ja teenused.
Toetuse taotlusi saab esitada jooksvalt.
Enne taotluse esitamist tuleb läbida kohustuslik eelnõustamine.
Kelle jaoks on toetus mõeldud?
- Toetust saavad taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühingud
- Taotleja kahe viimase majandusaasta keskmine müügitulu on vähemalt 200 000 eurot
- Planeeritav projekt peab olema suunatud vähemalt ühe TAIE fookusvaldkonna arendamiseks
- Projekt peab panustama Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmisse ja sihtide saavutamisse
- Enne taotluse esitamist peab ettevõtja läbima kohustusliku nõustamise. Nõustamise kokkuleppimiseks võta ühendust oma kliendihalduriga või [email protected]
Mille jaoks toetust saab?
- töötajate personalikulu
- tootearenduseks vajalike teenuste ostmine
- materjalid ja tarvikud
- seadmete kasutamine
- toetuse osakaal projekti abikõlblikest kuludest on kuni 45% väikeettevõttele, 35% keskmise suurusega ettevõttele ja 25% suurettevõttele
Mis minu ettevõttes muutub?
Suureneb rahvusvaheline müügitulu
Valmib konkurentsivõimeline toode või teenus
Kasvab toote või teenuse lisandväärtus
Eelnõustamine
Enne taotluse esitamist tuleb läbida kohustuslik nõustamine. Nõustamise kokkuleppimiseks võta palun ühendust oma kliendihalduriga või täida allolev vorm.
Taotluse ettevalmistamine
Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas
Valmista taotluse dokumendid eelnevalt ette:
Taotlusele tuleb lisada veel:
- Taotlemisele eelneva majandusaasta aruanne või finantsaruanded (kui majandusaasta aruande esitamise tähtaeg on saabunud, peab aruanne olema esitatud äriregistrile)
- Jooksva aasta bilanss ja kasumiaruanne viimase lõppenud kvartali seisuga
- Kontserni konsolideeritud majandusnäitajad (töötajate arv, bilanss ja kasumiaruanne) tuleb esitada, kui ettevõte kuulub kontserni ja kontserni kuulumine ei ole tuvastatav äriregistri andmete põhjal
Taotluse esitamine
Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas:
Taotluse hindamine
Kõiki taotlusi hinnatakse vastavalt valikumetoodikale.
Soovitame valikumetoodika enne taotluse koostamist läbi vaadata, et projektis oleksid kõik hinnatavad aspektid korrektselt kajastatud.
Projekti elluviimine
Vii tegevused lähtuvalt projektiplaanis kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid!
Olles saanud toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, on sul kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada.
Teenuse/kauba hankimise korraldamisel on mittehankekohustuslaste puhul oluline:
- toetusraha säästlik kasutamine
- kõikide pakkujate, sh potentsiaalsete, võrdne kohtlemine ehk pakkujatele ühesuguse lähteülesande/pakkumiskutse esitamine
ostmisel olemasoleva konkurentsi kasutamine, konkurentsi edendamine, sh. vajadusel hinnapakkumiste küsimine väljastpoolt Eestit - hinnapakkumiste küsimise ja saamise dokumentatsiooni säilitamine ajaliselt loogilises järjestuses ehk hankimine läbipaistvalt ja tagantjärgi kontrollitavalt
- tehingute tegemine on keelatud tulumaksuseaduse §8 tähenduses seotud isikute vahel
Hinnapakkumiste võtmise nõuded ja juhised NB! Nõudeid on uuendatud ning juhend on muutmisel. Lisame uuendatud juhendi peatselt - 100 000 eurot ja enam maksvate ostude puhul tuleb ostumenetlus viia läbi riigihangete registris
Vaata riigihangete registri kasutusjuhendit (vaata “Juhend toetuse saajale, kes ei ole hankija RHS tähenduses”)
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).
Aruandlus
Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu:
Jooksvate küsimuste tekkimisel, oleme sulle alati toeks!
Projekti etapid
Enne taotluse esitamist tuleb läbida kohustuslik nõustamine. Nõustamise kokkuleppimiseks võta palun ühendust oma kliendihalduriga või täida allolev vorm.
Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas
Valmista taotluse dokumendid eelnevalt ette:
Taotlusele tuleb lisada veel:
- Taotlemisele eelneva majandusaasta aruanne või finantsaruanded (kui majandusaasta aruande esitamise tähtaeg on saabunud, peab aruanne olema esitatud äriregistrile)
- Jooksva aasta bilanss ja kasumiaruanne viimase lõppenud kvartali seisuga
- Kontserni konsolideeritud majandusnäitajad (töötajate arv, bilanss ja kasumiaruanne) tuleb esitada, kui ettevõte kuulub kontserni ja kontserni kuulumine ei ole tuvastatav äriregistri andmete põhjal
Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas:
Kõiki taotlusi hinnatakse vastavalt valikumetoodikale.
Soovitame valikumetoodika enne taotluse koostamist läbi vaadata, et projektis oleksid kõik hinnatavad aspektid korrektselt kajastatud.
Vii tegevused lähtuvalt projektiplaanis kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid!
Olles saanud toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, on sul kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada.
Teenuse/kauba hankimise korraldamisel on mittehankekohustuslaste puhul oluline:
- toetusraha säästlik kasutamine
- kõikide pakkujate, sh potentsiaalsete, võrdne kohtlemine ehk pakkujatele ühesuguse lähteülesande/pakkumiskutse esitamine
ostmisel olemasoleva konkurentsi kasutamine, konkurentsi edendamine, sh. vajadusel hinnapakkumiste küsimine väljastpoolt Eestit - hinnapakkumiste küsimise ja saamise dokumentatsiooni säilitamine ajaliselt loogilises järjestuses ehk hankimine läbipaistvalt ja tagantjärgi kontrollitavalt
- tehingute tegemine on keelatud tulumaksuseaduse §8 tähenduses seotud isikute vahel
Hinnapakkumiste võtmise nõuded ja juhised NB! Nõudeid on uuendatud ning juhend on muutmisel. Lisame uuendatud juhendi peatselt - 100 000 eurot ja enam maksvate ostude puhul tuleb ostumenetlus viia läbi riigihangete registris
Vaata riigihangete registri kasutusjuhendit (vaata “Juhend toetuse saajale, kes ei ole hankija RHS tähenduses”)
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).
Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu:
Jooksvate küsimuste tekkimisel, oleme sulle alati toeks!
Abiks taotlejale
Loe toetuse tingimuste kohta lähemalt toetuse määrusest:
Toetuse määrus SF perioodil 2021-2027
Muud läbivad perioodi 2021-2027 õigusaktid ja juhendid
Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.
Uuri lähemalt
Kokku üle 100 töötaja Eestis ja Ukrainas, käive 2023. aastal üle 30 miljoni euro ning aasta kaitsetööstusettevõtte tiitel. „Kolme aasta pärast käive 100 miljonit ja ühel heal päeval kogu Euroopa välispiiri kaitse, Eestist Kreekani,“ ei tee Ettevõtluse Auhinna konkursil Aasta Eksportööri kategoorias viie parima ettevõtte hulka jõudnud DefSecIntel Solutions (DSI)* juht Jaanus Tamm ettevõtte ambitsioonikatest tulevikuplaanidest saladust. Veelgi keerulisem, kui on ettevõtte nimi (DefSecIntel tuleb sõnadest defence, security ja intelligence ehk kaitse, julgeolek, luure, toim.), on ettevõtte kontori leidmine Tehnopoli linnakus. Liftiga üles, siis trepist üles ja alla, pikad koridorid, pöörded vasakule ja paremale ja lõpuks paistabki kontoriuks, millel kirjas
Konverentsi Industry 5.0 üks peaesinejatest oli tänavu EAS-i ja KredExi ühendasutuse – Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (EIS) juht Kati Kusmin, kes leiab, et tööstuse digitaliseerimise kõrval on endiselt päevakorral kvalifitseeritud tööjõu puudus, mis võib saada kasvu piduriks. Kati Kusmin on seisukohal, et kui tööstuse digitaliseerimine on endiselt fookuses ning aitab suurendada ettevõtete konkurentsivõimet, siis kasvu piduriks võib olla väljaõppinud spetsialistide puudus – jätkuv struktuurne tööjõupuudus erinevates sektorites, mitte ainult IKT-s, vaid tööstuses laiemalt. „Järjest rohkem tööstusettevõtteid tunneb vajadust välisspetsialistide värbamise järele,“ tõdeb ta. „Värbamist pärsib aga üks suur probleem – välismaal tuntakse Eestit kui edukat IT-riiki, kuid meie tööstuse kuvand
Möödunud aastal avaldatud Euroopa Komisjoni innovatsiooniindeksi järgi on Eesti viimase seitsme aastaga teinud Euroopa Liidu riikidest kõige suurema arenguhüppe innovatsiooni alal. Siiski ei ole me veel selle näitajaga jõudnud kõrgeimasse liigasse – selleks peame sammuma kõrgemale innovatsioonitrepil, kirjutab EASi ja KredExi ühendasutuse innovatsiooniosakonna juht Inge Laas. Euroopa innovatsiooni võrdlustabeli tipus troonib liidrina Rootsi, kellele järgnevad Soome, Taani ja Belgia. Need on riigid, kus nii era- kui ka avalik sektor panustab võrreldes teistega oluliselt suuremas mahus teadus-arendustegevustesse. Kui siiamaani oleme saanud oma majandust arendada eelkõige juba olemasolevaid tehnoloogiad kasutusele võttes, siis tippliigasse jõudmiseks peame panustama rohkem innovatsiooni ning saama tehnoloogiate kasutajatest
Riik on otsustanud luua rakendusuuringute keskuse, mille eesmärk on pakkuda ettevõtetele tugiteenuseid teadmusmahuka tootearenduse läbiviimiseks. Keskuse loomise raames lisandub AS Metroserdi tegevustele viis valdkonda: biorafineerimine, droonitehnoloogiad, autonoomsed sõidukid, vesinikutehnoloogiad ja terviseandmed. Miks meil seda vaja on, kirjutab EASi ja KredExi rakendusuuringute programmi juht Madis Raukas. Me oleme paari aastaga EASi ja KredExi rakendusuuringute programmi raames nõustanud rohkem kui 350 teadmusmahukat arendusideed alates erinevatest liha alternatiividest kuni põlevkivituha väärindamise, isejuhtivate sõidukite ja digiravimiteni. Igapäevaselt ettevõtete ja teadusasutustega töötades on ilmnenud tühimik Eesti innovatsioonimaastikul – nimelt on meil mitmetes valdkondades rahvusvaheliselt tunnustatud teadusrühmad ja ambitsioonikad ettevõtted, kuid puudub platvorm teadusuuringute viimiseks tööstuslikule
EASi rakendusuuringute programmi (edaspidi RUP) kolmandasse toetusvooru kandideeris 56 projekti. Huvi programmi vastu on iga vooruga märkimisväärselt kasvanud, seekord oli huvi toetuse vastu vooru eelarvega võrreldes ligi kolmekordne. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul näitab toetusvooru taaskord väga suur taotlejate arv Eesti ettevõtete innovatsioonivalmidust. „Maailmas on pöördelised ajad ja on näha, et üha rohkem ettevõtjaid mõistab, et nii Eestis kui maailmas konkurentsis püsimiseks tuleb juba täna investeerida teadus- ja arendustöösse ning innovatsiooni. Kindlasti peame riigina selliste toetusvoorudega jätkama, et tuua ettevõtted ja teadlased üksteisele veel lähemale. Eesmärk on jõuda välja sarnase rakendusuuringute keskuseni, nagu Põhjamaadel või Kesk-Euroopa riikidel on juba