Vaata peasisu Eesti Arengu Sihtasutuse, Euroopa Liit Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning Eesti Tuleviku Jaoks (EST)

Tehnoloogia arenduskeskused

Hoogustame koostööd ettevõtete ja teadusasutuste vahel, et suurendada ettevõtete konkurentsivõimet.

Toetuse taotlemine on lõppenud.

Nimi
Tehnoloogia arenduskeskused
Suurim toetus
7 000 000
Omafinantseering
vähemalt 40%
Kogu toetussumma
40 000 000
Staatus
Suletud

Milliseid tegevusi toetame?

  • Teadus-arendustegevuste, sh eeluuringute, rakendusuuringute ja tootearenduse läbiviimine.
  • Tehnoloogia Arenduskeskuse organisatsiooni arendamisega seotud tegevusi, sh personali koolitamist, organisastiooniinnovatsiooni ning turundustegevuste arendamist.

Mis toetuse abil muutub?

Eesti ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime tõuseb

Uued tehnoloogiad, tooted ja teenused

Kõrgetasemelised sõltumatud arenduskeskused

Koostöö ettevõtjate ja teadusasutuste vahel

Toetatud arenduskeskused

Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus (TFTAK) on kaasaegsetele analüütikameetoditele ning süsteemide- ja sünteetilise bioloogia põhimõtetele toetuv uurimis- ja arendusasutus. Selle eesmärk on uudsete toidu- ja biotehnoloogiate ning toodete väljatöötamine ja kasutuselevõtmine. Arenduskeskusel on kaasaegne labor, kõrgelt kvalifitseeritud töötajad ja vajalik know-how. Keskuses tegeletakse nii biotehnoloogia kui ka toidutehnoloogia arendusprojektidega.

Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS (TerviseTAK) on 2009. aastal asutatud rakendusuuringutele ja tootearendusele keskendunud biotehnoloogiafirma, mis arendab oma tooteid ja reproduktiivmeditsiinis, onkoloogias, personaal-, labori- ja veterinaarmeditsiinis. Arendustööd toimuvad viie akadeemilise ja enam kui kahekümne eraettevõtte koostöös. TerviseTAK-i koostööpartneriteks on Eesti juhtivad teadlased ning mitmed Eesti ja Euroopa biotehnoloogiafirmad ja kliinikud.

Eliko on ettevõte, mis pakub innovaatilisi tooteid ja teenuseid elektroonika, side ja signaalitöötluse valdkonnas. Keskus arendab tulevikku suunatud asjade interneti (Internet of Things ‐ IoT) lahendusi globaalsele tehnoloogiaturule. Keskuse teadlased ja insenerid omavad mitmeid patente signaalitöötluse vallas ning Eliko osalusel on välja töötatud erinevaid Eesti IT-standardeid, näiteks nii ühistranspordi kui ka X‐tee vallas.

BIOCC teeb teadus- ja arendustööd ning osutab teenuseid kogu toiduahela ulatuses — alates looma aretusest, söötmisest ja -pidamisest tervis-soodsate toodete loomiseni ja nende tervislikkuse tõestamiseks kliiniliste uuringute läbiviimiseni. BIOCCi maailmatasemel teadus-arendustöö käigus luuakse ja rakendatakse innovaatilisi biotehnoloogilisi lahendusi söödalisandite, toiduainete ja toidulisandite loomiseks, integreerides ja arendades BIOCC-i ja rahvusvahelist mikrobioloogia-, biokeemia-, geneetika-, metaboloomika-, genoomika-, bioinformaatika-, füsioloogia-alast ja kliinilist kompetentsi.

STACC on Eesti juhtiv andmeteadusekeskus, mis loodi 2009. Aastal eesmärgiga luua innovaatilisi andmeanalüütika lahendusi. Keskus loob soovitussüsteeme ja arendab masinõppelahendusi. Soovitussüsteemid muutuvad keskseks kõikjal, kus kasutajad peavad tegema valiku suure hulga objektide seast (e-kaubandus, online-meedia, auto- ja kinnisvaraportaalid, personaalsed meilid jne). Soovitussüsteem aitab juhatada kasutajad neid huvitavate objektideni.

Innovatiivsete Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogia Arenduskeskus peamine eesmärk on kogutud kogemuste ja rahvusvaheliste teadmiste baasil arendada ja edendada kaasaegset tootmist ja luua ettevõtetes eeldused tulemusliku, intelligentse ja konkurentsivõimelise tootmise arendamiseks. Et omandada rahvusvaheline tuntus ja tunnustatus ning valmistadada suurema lisandväärtusega tooteid lähtutakse Tööstus 4.0 arengusuundadest ja arendatakse tootmisstruktuure ja -süsteeme tulevikutehaste kontseptsioonide järgi.

Projekti etapid

Toetuse taotlemine on lõppenud.

Muutmistaotluse dokumendid

Aruanded esitatakse struktuuritoetuse e-​toetuse keskkonna kaudu.

Abiks taotlejale

  • Toetused:

Eve Pakkas

tehnoloogia arenduskeskuste ettevõtluskonsultant

[email protected]

+372 627 9780

  • Arendustegevused:

Siim Kinnas

valdkonnajuht

[email protected]

+372 5858 7212

Toetuse tingimuste kohta loe lähemalt toetuse määrusest.

Muid läbivaid SF perioodi 2014-2020 õigusakte ja juhendeid vaata siit

Toetuse määrus

Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.

Uuri lähemalt
Eesti ettevõte GScan diagnoosib Ühendkuningriigis ohtlikke sildu

Eesti süvatehnoloogiaettevõte GScan sihib revolutsioonilise müüonkiirgusel põhineva tehnoloogiaga uut globaalset turgu – infrastruktuuriobjektide diagnostikat. 2018. aastal kukkus Itaalias Genovas kokku maanteesild, tragöödias hukkus 43 inimest. Paljud 20. sajandi keskel ehitatud sillad on jõudmas oma elukaare lõpuni ning vajaksid hädasti rekonstrueerimist. Näiteks USAs on hinnanguliselt 44 000 kehvas olukorras silda, millest kõik ei vaja küll kohest rekonstrueerimist, kuid mida tuleks tähelepanelikumalt jälgida. Probleem on selles, et paljude sillatüüpide puhul on diagnostika kas äärmiselt kallis või väga keeruline – siin tulebki appi Eesti ettevõte GScan. Ettevõtte patenteeritud tehnoloogia rakendab ohutut ja looduses esinevat müüonkiirgust, mis aitab näha materjalidest läbi paremini kui ühegi teise

Konverents: isegi kui initsiatiiv on karistatav, innovatsioon on teostatav!

Avaliku sektori uuendajaid ja ettevõtete esindajaid kogunesid täna Kultuurikatlasse kuulama kolleegide kogemuslugusid innovatsiooni loomisest ja hankimisest erinevates valdkondades. Konverentsi eesmärk on julgustada avaliku sektori organisatsioonide esindajaid katsetama, piloteerima ja tulevikku vaatama ning otsima lahendusi erasektorist. Konverentsi avanud majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo sõnul peab avalik sektor olema innovatsiooni eeskujuks. „Eesti 2035 visiooni teostumiseks on meil vaja uusi ja paremaid lahendusi ehk innovatsiooni. Igal aastal tellivad riigiasutused ligikaudu 4-5 miljardi euro eest tooteid ja teenuseid, mis moodustab Eesti SKPst pea viiendiku. See tähendab, et riigihangetel on turul märkimisväärne ostujõud, millega saab anda hoogu Eesti ettevõtete innovaatilistele toodetele ja teenustele. On vaja

EASi ja KredExi ühendasutus avas uue toetusvooru teadmusmahukate arenduste elluviimiseks

Täna, 9. oktoobril avas EASi ja KredExi ühendasutus rakendusuuringute programmi (RUP) viienda toetusvooru teadmusmahukate tootearendusprojektide ja rakendusuuringute elluviimiseks. Vooru eelarve on 15 miljonit eurot ning maksimaalne toetus ühele ettevõttele kaks miljonit eurot. Ettevõtete arendusprojekte aitavad ette valmistada ja läbi mõelda erinevate valdkondade spetsialistid.  “Eesti majandusele uue hoo andmise eelduseks on üleminek teadmusmahukale majandusele ning seeläbi kõrgtehnoloogilise ekspordi suurendamine. Selliste tehnoloogiate väljatöötamine on seotud suure riskiga, mistõttu tuleb riik ettevõtjatele nii nõu kui ka toetusega appi,” sõnas EASi ja KredExi ühendasutuse rakendusuuringute osakonna juht Madis Raukas.  Ta lisas, et RUP aitab ettevõtetel riske maandada ning arendustööd kiirendada. Taotlusprotsessis osalemise eelduseks on

Ivo Suursoo: digihirmu vastu aitab õppimine

Äripäeva Raadio saates jagas ärikonsultatsiooni ettevõtte Columbus Baltikumi tegevjuht ja Tööandjate Keskliidu Innovatsiooni Käivituskoja juht Ivo Suursoo viite praktilist sammu ettevõtete juhtidele ja juhtkonna liikmetele, mida digitaliseerimise projektide ja digiinvesteeringute peale mõeldes astuda. Esmalt aga suurtest digitaliseerimise trendidest rääkides tõi Suursoo välja automatiseerimise. „Tuleviku trendide mõttes võib põhimõtteliselt jagada ettevõtted kaheks – tööjõumahukad ettevõtted ja tootemahukad ettevõtted. Tööjõumahukates ettevõtetes on kindlasti üks trend hüperautomatiseerimine, millele tasub kohe ka tegelikult rongile hüpata. Tänane integratsioonitehnoloogiate areng võimaldab ebavajalikku tööd inimese jaoks vältida ja hulga käsitööd vahelt ära lõigata,“ selgitas ta. „Hea uudis on see, et automatiseerimise lahendused ei ole enam kallid. Väikeettevõtte

Innovatsiooniekspert Linus Bille: edukas innovatsioon algab ettevõtte juhist

Selleks, et jääda konkurentsivõimeliseks, tuleb ettevõttel areneda. Nii on täna ilmselt vähe ettevõtteid, kes ei oleks mõelnud innovatsioonile. Millest alustada ja kuidas edu saavutada, selgitab innovatsiooniekspert Linus Bille rahvusvahelisest konsultatsiooniettevõttest Eicorn.  „Innovatsioon hõlmab uute ideede kasutamist mingi töö tegemiseks ehk oluline ei ole mitte ainult tulemus, vaid tööprotsess, mida uuendust luues kasutatakse,“ selgitas Bille. Uuendust saab seejuures tema sõnul innovatsiooniks nimetada vaid siis, kui see loob väärtust või omab laiemat ühiskondlikku mõju. „Muul juhul oleks tegu lihtsalt leiutisega.” Kui soov on olemas, siis seistakse silmitsi küsimusega – millest alustada, et ettevõttes edukalt innovatsiooni teha? Enne praktilisi samme tuleks innovatsioonieksperdi sõnul