Vaata peasisu Ühtekuuluvuspoliitika logo 2021-2027 (kaasrahastanud EU, EST)

Suursündmused

Suursündmuste toetus on mõeldud rahvusvaheliselt huvipakkuvatele kultuuri- või spordisündmustele. Toetust saab taotleda kolmel järjestikusel aastal toimuvatele sündmustele kolmeks aastaks korraga. Projekt peab aitama kaasa turismisektori elavdamisele ja Eesti kui reisisihi tuntuse suurenemisele.

Suursündmus peab toimuma ühtse programmiga vähemalt kolmel järjestikusel päeval ja tooma väliskülastajaid kolme aasta jooksul kokku Tallinnas toimuval sündmusel 1500 ja väljaspool Tallinna toimuval sündmusel 900.

Toetuse minimaalne summa on 140 000 eurot, maksimaalne toetussumma spordisündmustel on 200 000 ja kultuurisündmustel 235 000 eurot.

Taotluste esitamise tähtaeg oli 2023. a mais. Toetatud projektide nimekiri.

Rahvusvahelise sündmuse korraldamiseks on võimalik toetust taotleda üheaastasele sündmusele, loe täpsemalt siit.

Nimi
Suursündmused
Suurim toetus
235 000
Omafinantseering
vähemalt 30%
Kogu toetussumma
1 350 000
Staatus
Suletud

Kelle jaoks on toetus mõeldud?

Toetust saab taotleda suursündmuse korraldaja, kes on kas:

  • Eesti riigiasutus
  • kohaliku omavalitsuse üksus ja selle asutus
  • Eestis registreeritud juriidiline isik (ettevõtjad, mittetulundusühingud, sihtasutused)

Milliseid sündmuseid toetame?

Toetust saab taotleda rahvusvahelisele suursündmusele

  • mis aitab kaasa turismisektori elavdamisele ja Eesti kui reisisihi tuntuse suurenemisele,
  • toimub Eestis,
  • on rahvusvaheliselt huvipakkuv,
  • mille minimaalne väliskülastajate arv suursündmusel on kolme aasta jooksul kokku Tallinnas toimuval sündmusel 2000 ja väljaspool Tallinna toimuval sündmusel 1000,
  • mis toimub ühtse programmiga vähemalt kolmel järjestikusel päeval ja programmi kõikidel päevadel toimub sündmuse sisuline tegevus,
  • järgib kestlikkuse, ligipääsetavuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid,
  • mille turundustegevused on kavandatud ellu viia vähemalt ühel välisturul ja sündmuse raames pakutakse informatsiooni Eesti turismivõimaluste kohta,
  • mille osas on toetuse taotlus esitatud vähemalt 4 kuud enne esimese aasta suursündmuse toimumist,
  • kavandamisse ja elluviimisesse on kaasatud vähemalt kaks väliskülastajaid teenindavat väikese ja keskmise suurusega ettevõtjat.
  • Toetuse saaja korraldab sündmuse eel ja ajal sündmuse turunduskanalites ning toimumiskohas teavituse veebilehe visitestonia.com kohta.
  • Projekti kõige varasem algusaeg võib olla taotluse esitamise kuupäev ja tegevused tuleb ellu viia 48 kuu jooksul, kuid hiljemalt 31. oktoobriks 2029.

Milliseid tegevusi toetame?

  • suursündmuse turundustegevuste ettevalmistamist ja turundamist välisriikides
  • sündmuse eel või ajal välisriikidest saabuvate suursündmuse korraldamisega seotud isikute transpordi- ja majutuskulusid
  • suursündmust kajastavate välisriikide ajakirjanike transpordi- ja majutuskulusid
  • rahvusvahelise tele- ja veebiülekandega seotud kulusid
  • suursündmuse korraldamise ja teenindamisega seotud kulusid
  • suursündmuse külastajate statistika ja tagasiside kogumise ning analüüsimisega seotud kulusid
  • toetuse saamisest tulenevaid teavitamisnõuete täitmise kulusid

toetust ei saa kasutada:

  • toitlustuskuludeks
  • uue veebilehe arenduskuludeks
  • eestikeelsete turundusmaterjalide kuludeks
  • reklaampinna ostuks
  • projekti elluviimise seisukohalt põhjendamatuteks ja ebaolulisteks tegevusteks

Taotluse ettevalmistamine

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-​toetuse keskkonnas:

Valmista taotluse dokumendid eelnevalt ette:

Taotlusvormi näidis

Kestliku sündmuse korraldamise soovitused

Toetuse määrus

Toetuse määruse seletuskiri

Taotlusele tuleb lisada:

  • Eelarve vorm
  • Eelarve aluseks olevad hinnakalkulatsioonid (võrreldavaid hinnapakkumisi ei pea taotlusele lisama)
  • Turundus- ja meediaplaani vorm
  • Suursündmuse programm
  • Taotleja projektimeeskonna liikmete suursündmuse korraldamise ja turundamisega seotud oskuste ja kogemuste kirjeldus

Juhul kui taotlejast/projektist tulenevalt on vajalik:

  • taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali lõpu seisuga, välja arvatud, kui taotleja on riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus või asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik
  • mittetulundusühingust taotleja puhul mittetulundusühingu liikmete nimekiri
  • sihtasutusest taotleja puhul nimekiri isikutest, kellel on õigus nimetada sihtasutuse nõukogu liikmeid
  • riigihankekohustuslasest taotleja puhul projekti hankeplaan rakendusüksuse kehtestatud vormil

Hankeplaani näidisvorm

  • volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel

Volikirja näidis

Partneri info vorm

Kontserni liikmete skeem

Taotluse esitamine

NB! Toetuse taotlemine on suletud.

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-​toetuse keskkonnas:

esita taotlus

Videojuhis e-toetuste keskkonnaga tutvumiseks

Taotluse hindamine

Kõiki taotlusi hinnatakse vastavalt valikumetoodikale

Projekti elluviimine

Rahvusvaheliste spordi ja kultuuri suursündmuste projektide elluviimiseks vajalikud dokumendid:

Ühendmääruses, § 11, on kehtestatud toetuse saajale hankimisega soetud kohustused. Toetuse saaja on kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses.
Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust, on hinnapakkumiste võtmine kohustuslik alates 20 000 eurost järgmiselt:

  • Kui ostu abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem (kuni 59 999,99 eurot) tuleb korraldada ostumenetlus
  • Kui ostu abikõlblik eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või sellest suurem, viiakse ostumenetlus läbi riigihangete registris (RHR), järgi juhendit

Palun tutvu enne ostumenetluse läbiviimist toetuse saaja ostumenetluse läbiviimise juhisega

Projekte rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondi vahenditest (rahastusperiood 2021-2027) ja seetõttu tekib toetuse saajal kohustus teavitada avalikkust toetuse saamisest ning kasutamisest.
Toetuse saamisel lisa oma veebilehele logo ja info toetuse kohta. Kohustus teavitada projektist ja selle tegevustest algab hetkel, mil tehakse projekti toetuse otsus. Kõnes avalikkuse teavitamise korral tuleb suuliselt või tekstis kasutada väljendit „Kaasrahastanud Euroopa Liit“.

Teavitamise logod

Samuti teavita sündmuse eel ja ajal sündmuse turunduskanalites ning sündmuse toimumiskohas visitestonia.com veebilehest, kasutades selleks visitestonia logo/sõnamärki.

Kasuta enda välisturundustegevustes ka Eestit tutvustavaid materjale

Projekti muutmine

 

 

Rahvusvaheliste spordi ja kultuuri suursündmuste projektide muutmine:

Projektiga seotud muudatused palume kooskõlastada e-​kirja teel. Juhul kui on soov muuta projekti tegevusi, lõppkuupäeva, aruannete esitamise tähtaegasid või projekti eelarves olevat tegevust rohkem kui 20% tegevuse maksumusest, palume esitada allkirjastatud muutmistaotlus e-​kirjaga.

Aruandlus

Aruanded esitatakse struktuuritoetuse e-​​toetuse keskkonna kaudu.

Toetuse väljamaksmine toimub aruandega esitatud täielikult või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel pärast seda, kui kaup või teenus on kätte saadud.

 

esita aruanne

Jooksvate küsimuste tekkimisel, oleme sulle alati toeks!

Projekti teekond

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-​toetuse keskkonnas:

Valmista taotluse dokumendid eelnevalt ette:

Taotlusvormi näidis

Kestliku sündmuse korraldamise soovitused

Toetuse määrus

Toetuse määruse seletuskiri

Taotlusele tuleb lisada:

  • Eelarve vorm
  • Eelarve aluseks olevad hinnakalkulatsioonid (võrreldavaid hinnapakkumisi ei pea taotlusele lisama)
  • Turundus- ja meediaplaani vorm
  • Suursündmuse programm
  • Taotleja projektimeeskonna liikmete suursündmuse korraldamise ja turundamisega seotud oskuste ja kogemuste kirjeldus

Juhul kui taotlejast/projektist tulenevalt on vajalik:

  • taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali lõpu seisuga, välja arvatud, kui taotleja on riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus või asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik
  • mittetulundusühingust taotleja puhul mittetulundusühingu liikmete nimekiri
  • sihtasutusest taotleja puhul nimekiri isikutest, kellel on õigus nimetada sihtasutuse nõukogu liikmeid
  • riigihankekohustuslasest taotleja puhul projekti hankeplaan rakendusüksuse kehtestatud vormil

Hankeplaani näidisvorm

  • volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel

Volikirja näidis

Partneri info vorm

Kontserni liikmete skeem

NB! Toetuse taotlemine on suletud.

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-​toetuse keskkonnas:

esita taotlus

Videojuhis e-toetuste keskkonnaga tutvumiseks

Kõiki taotlusi hinnatakse vastavalt valikumetoodikale

Rahvusvaheliste spordi ja kultuuri suursündmuste projektide elluviimiseks vajalikud dokumendid:

Ühendmääruses, § 11, on kehtestatud toetuse saajale hankimisega soetud kohustused. Toetuse saaja on kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses.
Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust, on hinnapakkumiste võtmine kohustuslik alates 20 000 eurost järgmiselt:

  • Kui ostu abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem (kuni 59 999,99 eurot) tuleb korraldada ostumenetlus
  • Kui ostu abikõlblik eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või sellest suurem, viiakse ostumenetlus läbi riigihangete registris (RHR), järgi juhendit

Palun tutvu enne ostumenetluse läbiviimist toetuse saaja ostumenetluse läbiviimise juhisega

Projekte rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondi vahenditest (rahastusperiood 2021-2027) ja seetõttu tekib toetuse saajal kohustus teavitada avalikkust toetuse saamisest ning kasutamisest.
Toetuse saamisel lisa oma veebilehele logo ja info toetuse kohta. Kohustus teavitada projektist ja selle tegevustest algab hetkel, mil tehakse projekti toetuse otsus. Kõnes avalikkuse teavitamise korral tuleb suuliselt või tekstis kasutada väljendit „Kaasrahastanud Euroopa Liit“.

Teavitamise logod

Samuti teavita sündmuse eel ja ajal sündmuse turunduskanalites ning sündmuse toimumiskohas visitestonia.com veebilehest, kasutades selleks visitestonia logo/sõnamärki.

Kasuta enda välisturundustegevustes ka Eestit tutvustavaid materjale

 

 

Rahvusvaheliste spordi ja kultuuri suursündmuste projektide muutmine:

Projektiga seotud muudatused palume kooskõlastada e-​kirja teel. Juhul kui on soov muuta projekti tegevusi, lõppkuupäeva, aruannete esitamise tähtaegasid või projekti eelarves olevat tegevust rohkem kui 20% tegevuse maksumusest, palume esitada allkirjastatud muutmistaotlus e-​kirjaga.

Aruanded esitatakse struktuuritoetuse e-​​toetuse keskkonna kaudu.

Toetuse väljamaksmine toimub aruandega esitatud täielikult või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel pärast seda, kui kaup või teenus on kätte saadud.

 

esita aruanne

Jooksvate küsimuste tekkimisel, oleme sulle alati toeks!

Abiks toetuse saajale

Marge Veeranna

Toetuste osakonna ettevõtluskonsultant

+372 5346 7802

[email protected]

SF perioodil 2021-2027 toetuse andmist ja kasutamist reguleerivad nõuded (taotlustele esitamiseks tähtajaga 29.05.2023):

Toetuse määrus

Toetuse määruse seletuskiri

Ühendmäärus

Toetusest teavitamise nõuded (jälgi, et kasutad õige perioodi 2021-2027 faile ja nõudeid)

Toetuse määrus inglise keeles: Terms and conditions of and procedure for supporting international events and conferences

Muud läbivad perioodi 2021-2027 õigusaktid ja juhendid

Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.

2023. a taotlusvoorust toetatud projektide nimekiri

Uuri lähemalt
Fotod: Eesti meretööstus otsib rahvusvaheliselt messilt uusi koostööpartnereid

EAS viib kaheksa ettevõtet Eesti ühisstendiga meretööstuse messile SMM 2022, mis toimub 6.-9. septembrini Hamburgis. SMM mess on maailma juhtiv merendussektori mess, kus sel aastal osalevad ca 2000 eksponenti ja üle 40 000 külastaja enam kui 100 riigist. „Messi mastaabist annab aimu see, et see toimub kokku ligi 90 000 ruutmeetril, mis on kümme korda suurem kui Pirita teel asuv Eesti Näituste messikeskus,“ näitlikustas EASi Saksamaa ekspordinõunik Leana Kammertöns. Tänavu on fookuses merenduses toimuv üleminek rohelisele energiale, digitaliseerimine ja kliimamuutused. „See on ülihea võimalus Eesti ettevõtetele tutvustada oma uusi tooteid, end meretööstuse trendide ja arengutega kurssi viia ja uusi kontakte luua,“

Work in Estonia värske ümberasumise käsiraamat: Abiks välismaalastele ja kodumaale tagasipöördujatele

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) välisvärbamise programm Work in Estonia (WIE) on valmis saanud uue ümberasumise käsiraamatu (Relocation Guide), mis on suunatud nii välismaalt Eestisse naasvatele kodanikele kui ka välistalentidele, kes plaanivad Eestisse kolida. Põhjalik juhend pakub väärtuslikku teavet ja praktilisi nõuandeid, mis aitavad muuta kolimise ja uue elu alustamise Eestis võimalikult sujuvaks ja meeldivaks. „Esimese raamatu tegime Work in Estonias juba 2016. aastal ning keskmiselt iga kolme aasta tagant peame selle uuesti kirjutama, sest Eestis muutuvad asjad kiirelt ning õnneks ikkagi alati paremaks ja tõhusamaks,“ kirjeldas raamatu loomise protsessi Eesti rahvusvahelise maja nõustamisspetsialist Sandra Rebane. „Kui esialgu sai raamat

Mais kaupade eksport ja import vähenes

Statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta mais eelneva aasta sama ajaga võrreldes kaupade eksport 6% ja import 13%. Kaupu eksporditi jooksevhindades ligi 1,6 miljardi euro ja imporditi ligi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 144 miljonit eurot, mis on 170 miljoni võrra väiksem kui aasta varem. Statistikaameti analüütik Jane Leppmets sõnas, et mais hakkas kaubavahetus pärast aprilli kasvu taas kahanema, kui vähenes nii kaupade eksport kui ka import. „Suurim mõjutaja oli reeksport, mis vähenes mais 2023. aastaga võrreldes 10%,“ täiendas Leppmets. Kaupadest eksporditi mais enim elektriseadmeid (14% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (11%) ning puitu ja puittooteid (11%). Aastases võrdluses vähenes kõige rohkem

Teenuste väliskaubanduse kasv esimeses kvartalis aeglustus

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas 2024. aasta esimeses kvartalis teenuste eksport 2%, import jäi aga eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes samaks. Teenuseid müüdi jooksevhindades 2,8 miljardi ja osteti 2,2 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandusbilansi ülejääk oli 595 miljonit eurot, mis on 45 miljonit suurem kui aasta varem. Statistikaameti analüütik Jane Leppmets märkis, et teenuste väliskaubanduse kasv oli esimeses kvartalis väiksem kui eelmisel aastal. „Eelmise aasta neljandas kvartalis suurenes teenuste eksport 6% ja import 8% ning eelmisel aastal tervikuna suurenesid teenuste eksport ja import mõlemad 9%, selle aasta esimeses kvartalis aga enam selliseid kasvunumbreid näha ei olnud,“ lisas Leppmets. Teenustest eksporditi esimeses

Eesti Pank: ekspordis on näha pööret paremusele

Eelmise aasta lõpus hakkas välisnõudlus pisut elavnema ning tänavu esimeses kvartalis see jätkus. Koos sellega on toimunud kerge pööre paremuse poole ka ekspordis, kus osades tegevusalades võib näha käibe kasvu. Esimeses kvartalis oli kogu ekspordi käive võrreldes aastataguse ajaga siiski veel väiksem. Eesti väliskaubanduse käive vähenes esimeses kvartalis 7%, mis tähendab, et eksportisime ja importisime kaupu ja teenuseid vähem kui aasta varem samal ajal. Maksebilansi andmetel kahanes esimeses kvartalis kaupade väljaveo käive 7,4% ja sisseveo käive 6,5%. Teenuste ekspordi käive oli aga 2% suurem ning impordi käive samas suurusjärgus kui aasta tagasi, kasvades 0,3%. Kaubaekspordi kahanemise taga on endiselt madalseis töötlevas tööstuses. Võib

Eesti ja Singapuri koostöö loob sildu äris, hariduses ja küberturvalisuses

25. juunil saabusid Singapuri president Tharman Shanmugaratnam ja tema abikaasa Jane Ittog Shanmugaratnam ametlikule visiidile Eestisse. Riigipead arutasid võimalusi küberturvalisuse koostööks ja majandussidemete tihendamiseks. Kohtumisel Singapuri presidendi Tharman Shanmugaratnamiga Kadriorus märkis president Alar Karis, et nii Eesti kui ka Singapur on innovaatilised riigid, kes soovivad teineteiselt õppida, tugevdada ärisidemeid ja jagada oma kogemusi hariduse, küberturvalisuse ja digimajanduse valdkondades. „Meie kaks riiki on ülemaailmsete haridusreitingute tipus, nagu näitavad meie suurepärased PISA tulemused,” tõdes ta. „Me peaksime õppima teineteise tugevustest, sest tark rahvas on väikeriigi suurim vara.” Riigipead arutasid võimalusi küberturvalisuse koostööks ja majandussidemete tihendamiseks. „Oma õitsva idufirmade ökosüsteemiga saab Eesti olla

Tagasi üles