Toetame reaalajamajanduse äritarkvara lahendusi
Eesmärk on toetada innovatsiooni arendusena uudse, ettevõtja vajadustele vastava äritarkvara lahenduse ja sellega seotud tarkvaraliste komponentide väljatöötamist.
Taotlemine oli avatud 14.04 kell 09:00 kuni 12.05.2023 kell 16:00
Kelle jaoks on toetus mõeldud?
- Eesti äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslikule juriidilisele isikule
- Toetust saab taotleda riigiabina (grupierandi määruse alusel) või vähese tähtsusega abina (VTA). Vähese tähtsusega abi taotlemise korral ei ületa jooksva ja kahe viimase majandusaasta jooksul saadud abi 200 000 eurot.
Mille jaoks toetust saab?
Toetatakse innovatsiooni arendusena uudse, ettevõtja vajadustele vastava äritarkvara lahenduse ja sellega seotud tarkvaraliste komponentide väljatöötamist.
Toetatav äritarkvara lahendus peab:
- aitama suurendada ettevõtte tõhusust, automatiseerides nii ettevõttesiseseid kui ka -väliseid äriprotsesse ja võimaldades paremat andmetöötlust;
- aitama vähendada ettevõtja halduskoormust ning optimeerida ettevõtjas nii äri-, tugi- kui ka tootmisprotsesse, hõlmates reaalajamajanduse lahendusi;
- pakkuma lisaväärtust, andes võimaluse luua uusi teenuseid või uuendada ettevõttesiseseid ja -väliseid äriprotsesse;
- tegevus peab toetama e-arvete laialdasemat kasutuselevõttu;
- peavad sisaldama lahendust, mis tagab andmete tervikluse, konfidentsiaalsuse ja käideldavuse, et maandada turvalisusega seotud riskid.
Mis ettevõttes muutub?
Infopäev 11.04.2023
Infotund 11.04.2023 kell 10-12.00
Sisuline vaade, mis on RTE äritarkvara lahendused – Maarja Mänd MKM (20 min) Slaidid
Andmete väärindamine – Kristel Kriisa RIA (20 min) Slaidid
Tehniline taotlemise info – Kristiina Niilits EIS (30 min) Slaidid
Reaalajamajanduse koolitused – Andres Huul MAK (10 min) Slaidid
Tehtavale arendusele esitatavad tingimused
Tehtav arendus peab olema innovaatiline, sisaldama reaalajamajanduse komponenti ja toetama e-arve laialdasemat kasutuselevõttu.
Innovatsiooni defineeritakse Oslo käsiraamatu kohaselt kui uut või oluliselt täiustatud toodet/teenust või protsessi või nende kombinatsiooni, mis erineb märkimisväärselt asutuse eelmisest tootest/teenusest või protsessist, ning mis on võetud asutuses kasutusele või tehtud kasutajale kättesaadavaks. Toote/teenuse innovatsioon hõlmab olulisi muudatusi toote/teenuse disainis, komponentides, tingimustes, materjalis, lisatud tarkvaras, kasutajasõbralikkuses või muudes funktsionaalsetes omadustes. TAI juhendi kohaselt iseloomustavad innovatsiooni neli dimensiooni: teadmine, uudsus, rakendamine ning väärtuse loomine.
- teadmine (ingl knowledge) – innovatsioon põhineb teadmistepõhisel tegevusel, olemasoleva või uue, sh teadus- ja arendustegevuse tulemusel saadava teadmise rakendamisel;
- uudsus (ingl novelty) – innovatsiooni tulemuseks on uus või oluliselt täiustatud toode/teenus või protsess, võrreldes seni kasutusel olevaga. Uudsus võib väljendada nii tehnilises lahenduses kui ka kasutaja subjektiivses tunnetuses, sh kasutajakogemuses;
- rakendamine (ingl implementing) – innovatsiooniks saab nimetada ainult selliseid tooteid/teenuseid või protsesse, mis on kasutusele võetud või kasutajale kättesaadavaks tehtud. Rakendamine eristab innovatsiooni teistest tegevustest, sh uute ideede
genereerimisest, prototüüpimisest või leiutistest; - väärtuse loomine (ingl value creation) – innovatsiooni kaudne eesmärk on alati väärtuse loomine (väärtuse säilitamine või kasvatamine), mis toob kasu innovatsiooni rakendavale asutusele, kogukonnale või indiviidile. Väärtuse säilitamine ja kasvatamine ei ole tagatud, sest innovatsiooni väljundid on ebakindlad ja ebaühtlased.
Reaalajamajanduse lahendused on tehnoloogilised lahendused, millel on võimekus standardiseeritud, struktureeritud ja masinloetavaid andmeid automaatselt, kas reaalajas või ajakohaselt vahetada. Reaalajamajanduse lahendused on näiteks
a) e-arved,
b) e-kviitungid,
c) andmepõhised aruanded (sh kestlikkuse aruandlus ja eelistatult XBRL GL (XBRL
Global Ledger Taxonomy Framework) andmevahetusstandardi kasutamine),
d) e-veoselehed,
e) standardiseeritud toote ja teenuse digitaalsete koodide (digitaalsete tootepasside),
digiinformatsiooni ja digitaalsete kataloogide kasutuselevõtt,
f) reaalajas ja nõusoleku alusel ettevõtte ajakohaste andmete jagamine kolmandatele
osapooltele ning
g) masinloetavate andmete vastuvõtuvõimekuse lahendused.
Arendatav tarkvaralahendus peab sisaldama võimekust vastu võtta ja saata standardi (standard EN 16931)19 kohaseid e-arveid või liidestatakse arendatav tarkvara vastavat teenust pakkuva operaatori tarkvarasüsteemiga.
Euroopa Liidu direktiiv 2014/55/EL e-arveldamise osas – asub SIIN.
Aga täpsem info, standardid:
- EVS-EN 16931-1:2017+A1:2019/AC:2020 – EVS standard evs.ee | en
- EVS-EN 16931-1:2017+A1:2019 – EVS standard evs.ee | en
Hea infoallikas asub SIIN.
Eelnõustamine
- Eelnõustamine on kohustuslik!
- Registreeri eelnõustamisele.
- Eelnõustamise sisukaks läbiviimiseks esitada eeltäidetud projektiplaan, mis sisaldab eelkaardistust.
Projektiplaan, mis hõlmab eelkaardistust koos olemasoleva olukorra, arenguvajaduste ja võimalike lahendusstsenaariumide kirjeldusega, projektiga elluviidavaid tegevusi, tegevuste oodatavaid tulemusi koos ajakavaga, loodava projekti kirjeldust, projekti eelarvet koos kulude ja nende põhjendustega, selgitust projekti rahastamise kohta, finantsprognoosi projekti perioodil ja kolmel projekti lõppemisele järgneval aastal ning riskianalüüsi koos olulisemate riskide ja nende maandamise tegevustega.
Arenda ise või osta teenust
Arenda ise või osta teenust
- Leidke endale parim lahendus, kas teete arendustegevused ise, ostad teenusepakkujalt teenust või kombinatsioon kahest eelnevast.
- Mõtle läbi kulud.
Enda ettevõtte meeskonnaga arendused ise tehes, saate projekti panna järgmised kulud:
- töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
- võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud;
Teenusepakkujaid kasutades, saate projekti panna järgmised kulud:
- ostetud teenuste kulud
- litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud
- üksnes projekti tarbeks ostetud nõustamisteenuste kulu
Kirjuta projektiplaan
Kirjutage projektiplaan, juhendi leiate:
Projektiplaani juhend on vormi kujul, mis tuleks ära täita.
Taotluse esitamine
Taotluse esitamine
Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.
Taotlusdokumendid:
Taotlusvormi näidis
Projektiplaani vorm
Eelarve vorm
Finantsprognooside vorm
Hankeplaan (juhul kui taotleja/partne on riigihankekohuslane)
Partneri info vorm
- taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne (juhul kui majandusaasta aruande äriregistrile esitamise kohustus ei ole veel saabunud)taotluse esitamise majandusaasta
- bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga
- Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
- Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
- E-toetuse keskkonnas valige taotlusvoor: RTE – uudsed äritarkvara lahendusete arendused (TEG1)
Taotluse hindamine
Taotluse hindamine
EIS hindab esitatud taotlust kuni 40 tööpäeva.
Hindamiskreteeriumite alusel
Projekti elluviimine
Projekti elluviimine
Ettevõtja ja koostööpartner viivad projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).
Toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms)
Aruandluse esitamine
Lõpparuande esitamine
Projekti kohta tuleb esitada aruanne taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.
Aruandes peab olema:
- valminud arendust tõendavad materjalid;
- toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
- toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.
Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.
Aruande näidisvorm eelnevaks tutvumiseks
Toetuse summa makstakse välja 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.
Kui selgub, et töö ei vasta nõutud tingimustele, siis toetust välja ei maksta.
Projekti teekond
Infotund 11.04.2023 kell 10-12.00
Sisuline vaade, mis on RTE äritarkvara lahendused – Maarja Mänd MKM (20 min) Slaidid
Andmete väärindamine – Kristel Kriisa RIA (20 min) Slaidid
Tehniline taotlemise info – Kristiina Niilits EIS (30 min) Slaidid
Reaalajamajanduse koolitused – Andres Huul MAK (10 min) Slaidid
Tehtav arendus peab olema innovaatiline, sisaldama reaalajamajanduse komponenti ja toetama e-arve laialdasemat kasutuselevõttu.
Innovatsiooni defineeritakse Oslo käsiraamatu kohaselt kui uut või oluliselt täiustatud toodet/teenust või protsessi või nende kombinatsiooni, mis erineb märkimisväärselt asutuse eelmisest tootest/teenusest või protsessist, ning mis on võetud asutuses kasutusele või tehtud kasutajale kättesaadavaks. Toote/teenuse innovatsioon hõlmab olulisi muudatusi toote/teenuse disainis, komponentides, tingimustes, materjalis, lisatud tarkvaras, kasutajasõbralikkuses või muudes funktsionaalsetes omadustes. TAI juhendi kohaselt iseloomustavad innovatsiooni neli dimensiooni: teadmine, uudsus, rakendamine ning väärtuse loomine.
- teadmine (ingl knowledge) – innovatsioon põhineb teadmistepõhisel tegevusel, olemasoleva või uue, sh teadus- ja arendustegevuse tulemusel saadava teadmise rakendamisel;
- uudsus (ingl novelty) – innovatsiooni tulemuseks on uus või oluliselt täiustatud toode/teenus või protsess, võrreldes seni kasutusel olevaga. Uudsus võib väljendada nii tehnilises lahenduses kui ka kasutaja subjektiivses tunnetuses, sh kasutajakogemuses;
- rakendamine (ingl implementing) – innovatsiooniks saab nimetada ainult selliseid tooteid/teenuseid või protsesse, mis on kasutusele võetud või kasutajale kättesaadavaks tehtud. Rakendamine eristab innovatsiooni teistest tegevustest, sh uute ideede
genereerimisest, prototüüpimisest või leiutistest; - väärtuse loomine (ingl value creation) – innovatsiooni kaudne eesmärk on alati väärtuse loomine (väärtuse säilitamine või kasvatamine), mis toob kasu innovatsiooni rakendavale asutusele, kogukonnale või indiviidile. Väärtuse säilitamine ja kasvatamine ei ole tagatud, sest innovatsiooni väljundid on ebakindlad ja ebaühtlased.
Reaalajamajanduse lahendused on tehnoloogilised lahendused, millel on võimekus standardiseeritud, struktureeritud ja masinloetavaid andmeid automaatselt, kas reaalajas või ajakohaselt vahetada. Reaalajamajanduse lahendused on näiteks
a) e-arved,
b) e-kviitungid,
c) andmepõhised aruanded (sh kestlikkuse aruandlus ja eelistatult XBRL GL (XBRL
Global Ledger Taxonomy Framework) andmevahetusstandardi kasutamine),
d) e-veoselehed,
e) standardiseeritud toote ja teenuse digitaalsete koodide (digitaalsete tootepasside),
digiinformatsiooni ja digitaalsete kataloogide kasutuselevõtt,
f) reaalajas ja nõusoleku alusel ettevõtte ajakohaste andmete jagamine kolmandatele
osapooltele ning
g) masinloetavate andmete vastuvõtuvõimekuse lahendused.
Arendatav tarkvaralahendus peab sisaldama võimekust vastu võtta ja saata standardi (standard EN 16931)19 kohaseid e-arveid või liidestatakse arendatav tarkvara vastavat teenust pakkuva operaatori tarkvarasüsteemiga.
Euroopa Liidu direktiiv 2014/55/EL e-arveldamise osas – asub SIIN.
Aga täpsem info, standardid:
- EVS-EN 16931-1:2017+A1:2019/AC:2020 – EVS standard evs.ee | en
- EVS-EN 16931-1:2017+A1:2019 – EVS standard evs.ee | en
Hea infoallikas asub SIIN.
- Eelnõustamine on kohustuslik!
- Registreeri eelnõustamisele.
- Eelnõustamise sisukaks läbiviimiseks esitada eeltäidetud projektiplaan, mis sisaldab eelkaardistust.
Projektiplaan, mis hõlmab eelkaardistust koos olemasoleva olukorra, arenguvajaduste ja võimalike lahendusstsenaariumide kirjeldusega, projektiga elluviidavaid tegevusi, tegevuste oodatavaid tulemusi koos ajakavaga, loodava projekti kirjeldust, projekti eelarvet koos kulude ja nende põhjendustega, selgitust projekti rahastamise kohta, finantsprognoosi projekti perioodil ja kolmel projekti lõppemisele järgneval aastal ning riskianalüüsi koos olulisemate riskide ja nende maandamise tegevustega.
Arenda ise või osta teenust
- Leidke endale parim lahendus, kas teete arendustegevused ise, ostad teenusepakkujalt teenust või kombinatsioon kahest eelnevast.
- Mõtle läbi kulud.
Enda ettevõtte meeskonnaga arendused ise tehes, saate projekti panna järgmised kulud:
- töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
- võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud;
Teenusepakkujaid kasutades, saate projekti panna järgmised kulud:
- ostetud teenuste kulud
- litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud
- üksnes projekti tarbeks ostetud nõustamisteenuste kulu
Kirjutage projektiplaan, juhendi leiate:
Projektiplaani juhend on vormi kujul, mis tuleks ära täita.
Taotluse esitamine
Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.
Taotlusdokumendid:
Taotlusvormi näidis
Projektiplaani vorm
Eelarve vorm
Finantsprognooside vorm
Hankeplaan (juhul kui taotleja/partne on riigihankekohuslane)
Partneri info vorm
- taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne (juhul kui majandusaasta aruande äriregistrile esitamise kohustus ei ole veel saabunud)taotluse esitamise majandusaasta
- bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga
- Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
- Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
- E-toetuse keskkonnas valige taotlusvoor: RTE – uudsed äritarkvara lahendusete arendused (TEG1)
Taotluse hindamine
EIS hindab esitatud taotlust kuni 40 tööpäeva.
Hindamiskreteeriumite alusel
Projekti elluviimine
Ettevõtja ja koostööpartner viivad projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).
Toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms)
Lõpparuande esitamine
Projekti kohta tuleb esitada aruanne taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.
Aruandes peab olema:
- valminud arendust tõendavad materjalid;
- toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
- toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.
Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.
Aruande näidisvorm eelnevaks tutvumiseks
Toetuse summa makstakse välja 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.
Kui selgub, et töö ei vasta nõutud tingimustele, siis toetust välja ei maksta.
Abiks taotlejale
Tutvu toetuse andmist ja kasutamist reguleerivate nõuetega.
Valige siseriiklike programmide logod.
Toetuse määrus
Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.
Uuri lähemalt
Meie toimekas asutuses toimub igapäevaselt palju tihedat suhtlust ettevõtjatega. Me ei ütle kunagi ära, kui meiega tõhusat koostööd teha tahetakse ja maakondadesse külla kutsutakse. Üks hea näide on nüüd toimuv 5-osaline DigiSeminaride sari koostöös Maakondlike Arenduskeskustega (MAKid). Meie innovatsiooniosakonna digieksperdid Tauri Sinilaan ja Joel Järvik avavad põhjused miks nad palju kilomeetreid maha sõidavad, et digiküpsust kasvatada üle Eesti. Millised teemad maakondlikel seminaridel fookusesse võtate? Arutleme aktuaalsetel teemadel nagu tehisintellekti võimalused, ChatGPT, küberturvalisus, 3D ja AR-tehnoloogiad, andmete analüüs. Üritustel jagatakse ettevõtjate praktilisi kogemuslugusid ja näiteid headest praktikatest ning libastumistest. Kogu sisu on kokku pandud MAKide konsultantide suhtlusest ettevõtetega – ehk siis uuriti, mis teemad
Teenindussektor on viimastel aastatel teinud suuri edusamme digitaliseerimises, keskendudes kliendikogemuse parandamisele, efektiivsuse suurendamisele ja uute tehnoloogiate kasutusele võtmisele. Tootearenduse ekspert ning EASi digitaliseerimise meistriklassi mentor Olga Luštšik jagas oma mõtteid, kuidas on digitaliseerimine muutnud tööd teenindussektoris. Üle kahekümne aasta pikkuse finants- ja fintech-sektori kogemusega Olga Luštšik tõdeb, et üha vähem tehakse ettevõtetes rutiinset käsitööd. „Klienditeeninduses on kasutusele võetud iseteeninduskassad ja vestlusrobotid, mis tähendab rutiinsete tööde, nagu käsitsi klienditeeninduse, füüsilise müügi ja manuaalse andmesisestuse osakaalu vähenemist. Samas on tõusnud nõudlus logistikute, andmeanalüütikute ja kliendikogemuse spetsialistide järele,“ rääkis Luštšik. Viimane on eriti oluline, sest inimlikku aspekti ei saa teenindusest ära kaotada. “Teatud
Tänavusel Davosi majandusfoorumil arutasid majandustegelased, suurettevõtjad ja riigijuhid üle maailma selle üle, kuidas jääda ellu polükriisi ajastul. Termin, millega tähistatakse omavahel põimunud ja samaaegselt toimuvaid kriise: tervisekriis, kliimakriis, sõda Euroopas, inflatsioonišokk ja palju muud, millega meil tuleb praegu rinda pista. Kriiside ajastu mõjutab otseselt kõiki ettevõtteid. Oma teenuseid planeerides lähtume sellest, kuidas saame kõiki tarneahela osapooli aidata. Tipud suudavad ise kriisides kaela kanda, tuge vajavad eelkõige nende tarneahelas olijad. Kindlasti tuleb seejuures mõelda ka pidevalt järelkasvule ehk uutele ettevõtetele, ärisuundadele, tehnoloogiatele ning meie inimestele. Innovatsiooniteenustega on nii, et innovatsioon kui selline on valmis lahendus – see on teenus või toode,
Möödas on ajad, kui arutleti selle üle, kas digitaliseerimine tasub ära – tänaseks on vajadus ilmselge, küsimus on eelkõige sellest, kuidas seda kõige tõhusamalt teha. Digiwise vanemkonsultant, lektor ning EASi digitaliseerimise meistriklassi mentor Ingrid Prinsthal jagas oma mõtteid digitaliseerimise trendidest ja väljakutsetest toidutööstuses. Aastaid toidusektoris töötanud ja selle valdkonna ettevõtteid nõustanud Ingrid Prinsthali sõnul saavad probleemid digitaliseerimisel sageli alguse puudulikust eeltööst. „Hetkeolukorra kaardistus jäetakse tegemata või tehakse seda kiirustades. See on aga ülimalt oluline osa protsessist. Kui meeskond on kitsaskohtadest ühtemoodi aru saanud ja mõistnud, et need vajavad lahendamist, on ka ettevõte tervikuna samm lähemal muutustele,“ märkis ta. Diagnoosist ravini
Metallitööstuse uueks trendiks on kujunemas kogu väärtusahela automatiseerimine ja digitaliseerimine. Kogenud juhtimiskonsultant ja lektor ning EASi digitaliseerimise meistriklassi mentor Andro Kullerkupp selgitab, mis on selle arengu taga ja kuidas on digilahendused muutnud metallisektori tööd. Kui varasemalt toimus digitaliseerimine metallisektori ettevõttes kindlates töölõikudes, näiteks kliendi- ja laohalduses või tootmises, siis viimasel ajal on Kullerkupu sõnul hakatud kasutusele võtma kogu väärtusahelat läbivaid digilahendusi. „Teisisõnu on klient see, kes koostab tellimuse, annab töökäsu tootmisesse ning määrab tarneaja. Ettevõtte jaoks on eesmärk muuta andmete haldamist efektiivsemaks ning seeläbi parandada tootlikkust ja tõsta oma konkurentsivõimet,“ selgitas ekspert. Kullerkupp tõdes, et digitaliseerimine on Eestis pigem keskmise