Vaata peasisu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Eesti Arengu Sihtasutuse

Toetame reaalajamajanduse tervikprotsessi arendusi

Eesmärk on toetada reaalajamajanduse tervikprotsessi lahenduse arendus.

Taotlemine on  avatud: 13.05 kell 9.00  – 20.06.2024 kell 16.00

Eelnõustamine on kohustuslik!

Infotunni materjalid: SIIN

 

Nimi
Reaalajamajanduse uudse lahenduse tervikprotsessi väljatöötamise toetus
Suurim toetus
100 000
Omafinantseering
50-75%
Kogu toetussumma
868 500
Staatus
Avatud

Kelle jaoks on toetus mõeldud?

  • Eesti äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslikule juriidilisele isikule
  • Toetust saab taotleda riigiabina (grupierandi määruse alusel) või vähese tähtsusega abina (VTA). Vähese tähtsusega abi taotlemise korral ei ületa jooksva ja kahe viimase majandusaasta jooksul saadud abi 300 000 eurot.

Mille jaoks toetust saab?

Toetame innovatsiooniarendusena reaalajamajanduse tervikprotsesside väljatöötamist, mis vastab järgmistele tingimustele:

  • sisaldab reaalajamajanduse lahenduste tervikprotsessi andmete tekkimisest, standardiseerimisest kuni nende taaskasutamiseni
  • hõlmab vähemalt kolme erinevat reaalajamajanduse lahendust
  • partnerina on arendusse kaasatud vähemalt üks reaalajamajanduse lahenduse tervikprotsessi arenduse osaline
  • on kasutajamugav eri kasutajarühmadele ja tagatud on lahenduse kasutusvõimalus erinevates infotehnoloogilistes vahendites
  • pakub lisaväärtust, andes võimaluse luua uusi teenuseid
  • tegevus peab toetama e-arvete laialdasemat kasutuselevõttu;
  • peab sisaldama lahendust, mis tagab andmete tervikluse, konfidentsiaalsuse ja käideldavuse, et maandada turvalisusega seotud riskid.

Toetuse osakaalud

 

 

 

Mis ettevõttes muutub?

tervikprotsesside arendamine

reaalajamajanduse lahendused pakuvad lisaväärtust

e-arve laialdasem kasutuselevõtt

Infotund 20.05

E-​kviitungi ja tervikprotsessi infotund toimus 20. mail 2024 kell 10.00

Salvestus ja slaidid.

Mis on reaalajamajanduse tervikprotsess?

Reaalajamajanduses on võimalikud mitmesugused andmevahetuse tarneahelad, mis moodustavad  ühe tervikprotsessi.

Neil kõigil on kolm ühist osa:
1) standardiseeritud ja kvaliteetsed ettevõtlusandmed luuakse ettevõtjas (näiteks e-arved, e-tellimused, digitaalne tootepass, transpordidokumendid);
2) ettevõtja jagab oma andmeid äriprotsessi käigus küberturvaliselt, privaatselt ja koostalitusvõimeliselt, näiteks esitab riigile aruandeid, sh kestlikkuse aruandeid;
3) pärast kvaliteetsete ja standardiseeritud ettevõtlusandmete jagamist on neid andmeid võimalik väärindada, st pakkuda samale ettevõtjale tagasi lisaväärtust jagatud andmeid taaskasutades või luues uusi teenuseid, et ettevõtja saaks teha andmetele tuginevaid äriotsuseid.

Andmetarneahel koosneb tavapäraselt mitmest lülist ja andmete vahetamise käigus lisandub algsele tehinguinfole uusi andmeid. Näiteks andmed tooraine kohta, tööjõukulu andmed, laoseisu andmed, tellimuse andmed, saatelehe ja transpordi andmed, müügiandmed, jäätmete andmed jms,
mis kõik annavad kvaliteetsel kujul lähteandmed aruandlusandmete koondamiseks. Lisandub andmeid ka muude kulude kohta, näiteks ladustamise kulude andmed, kvaliteediandmed jms.

Et vähendada ettevõtja halduskoormust ja tagada ettevõtte senisest tulemuslikum juhtimine, on oluline standardiseerida ettevõtlusandmed andmetarneahela igas lülis ning jälgida andmetarneahela protsesse – nende jälgimine on võtmetähtsusega, sest võimaldab läbipaistvalt ja
ühistel alustel seada asjakohased mõõdikud.

Tervikliku andmetarneahela andmeid omakorda aga on võimalik kasutada selleks, et töötada välja uusi teenuseid või ettevõttesiseseid uuenduslikke protsesse ja süsteeme.

Tehtavale arendusele esitatavad tingimused

Tehtav arendus peab olema innovaatiline, sisaldama reaalajamajanduse komponente ja toetama e-​arve laialdasemat kasutuselevõttu.

Innovatsiooni defineeritakse Oslo käsiraamatu kohaselt kui uut või oluliselt täiustatud toodet/teenust või protsessi või nende kombinatsiooni, mis erineb märkimisväärselt asutuse eelmisest tootest/teenusest või protsessist, ning mis on võetud asutuses kasutusele või tehtud kasutajale kättesaadavaks. Toote/teenuse innovatsioon hõlmab olulisi muudatusi toote/teenuse disainis, komponentides, tingimustes, materjalis, lisatud tarkvaras, kasutajasõbralikkuses või muudes funktsionaalsetes omadustes. TAI juhendi kohaselt iseloomustavad innovatsiooni neli dimensiooni: teadmine, uudsus, rakendamine ning väärtuse loomine.

  • teadmine (ingl knowledge) – innovatsioon põhineb teadmistepõhisel tegevusel, olemasoleva või uue, sh teadus-​ ja arendustegevuse tulemusel saadava teadmise rakendamisel;
  • uudsus (ingl novelty) – innovatsiooni tulemuseks on uus või oluliselt täiustatud toode/teenus või protsess, võrreldes seni kasutusel olevaga. Uudsus võib väljendada nii tehnilises lahenduses kui ka kasutaja subjektiivses tunnetuses, sh kasutajakogemuses;
  • rakendamine (ingl implementing) – innovatsiooniks saab nimetada ainult selliseid tooteid/teenuseid või protsesse, mis on kasutusele võetud või kasutajale kättesaadavaks tehtud. Rakendamine eristab innovatsiooni teistest tegevustest, sh uute ideede
    genereerimisest, prototüüpimisest või leiutistest;
  • väärtuse loomine (ingl value creation) – innovatsiooni kaudne eesmärk on alati väärtuse loomine (väärtuse säilitamine või kasvatamine), mis toob kasu innovatsiooni rakendavale asutusele, kogukonnale või indiviidile. Väärtuse säilitamine ja kasvatamine ei ole tagatud, sest innovatsiooni väljundid on ebakindlad ja ebaühtlased.

Reaalajamajanduse lahendused on tehnoloogilised lahendused, millel on võimekus standardiseeritud, struktureeritud ja masinloetavaid andmeid automaatselt, kas reaalajas või ajakohaselt vahetada. Reaalajamajanduse lahendused on näiteks:
a) e-arved,
b) e-kviitungid,
c) andmepõhised aruanded (sh kestlikkuse aruandlus ja eelistatult XBRL GL (XBRL Global Ledger Taxonomy Framework) andmevahetusstandardi kasutamine),
d) e-veoselehed,
e) standardiseeritud toote ja teenuse digitaalsete koodide (digitaalsete tootepasside), digiinformatsiooni ja digitaalsete kataloogide kasutuselevõtt,
f) reaalajas ja nõusoleku alusel ettevõtte ajakohaste andmete jagamine kolmandatele osapooltele ning
g) masinloetavate andmete vastuvõtuvõimekuse lahendused.

 

Eelnõustamine

  • Eelnõustamine on kohustuslik! Võtke ühendus (Kristiina Niilits; [email protected]; 7386 009)
  • Eelnõustamise sisukaks läbiviimiseks esitada eeltäidetud projektiplaan, mis sisaldab eelkaardistust.

Projektiplaan, mis hõlmab eelkaardistust koos olemasoleva olukorra, arenguvajaduste ja võimalike lahendusstsenaariumide kirjeldusega, projektiga elluviidavaid tegevusi, tegevuste oodatavaid tulemusi koos ajakavaga, loodava projekti kirjeldust, projekti eelarvet koos kulude ja nende põhjendustega, selgitust projekti rahastamise kohta, finantsprognoosi projekti perioodil ja kolmel projekti lõppemisele järgneval aastal ning riskianalüüsi koos olulisemate riskide ja nende maandamise tegevustega.

 

 

Arenda ise või osta teenust

Arenda ise või osta teenust

  • Leidke endale parim lahendus, kas teete arendustegevused ise, ostad teenusepakkujalt teenust või kombinatsioon kahest eelnevast.
  • Mõtle läbi kulud.

Enda ettevõtte meeskonnaga arendused ise tehes, saate projekti panna järgmised kulud:

  • töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
  • võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud;

Teenusepakkujaid kasutades, saate projekti panna järgmised kulud:

  • ostetud teenuste kulud
  • litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud
  • üksnes projekti tarbeks ostetud nõustamisteenuste kulu

Kirjuta projektiplaan

Kirjutage projektiplaan, juhend SIIN (vorm listakse hiljem).

Taotluse esitamine

Taotluse esitamine

Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.

Taotlusdokumendid (saavad kättesaadavaks varsti):

  • Taotlusvormi näidis
  • Projektiplaani vorm SIIN.
  • Eelarve vorm SIIN
  • Finantsprognooside vorm SIIN
  • Hankeplaan (juhul kui taotleja/partne on riigihankekohuslane) SIIN
  • Partneri info vorm SIIN
  • Partnerlepingu vorm SIIN
  • taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne (juhul kui majandusaasta aruande äriregistrile esitamise kohustus ei ole veel saabunud) taotluse esitamise majandusaasta
  • bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga
  • Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
  • Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)

 

Taotluse hindamine

Taotluse hindamine

EIS hindab esitatud taotlust kuni 40 tööpäeva.

Hindamiskreteeriumite alusel

50%
projekti tegevuste mõju toetuse andmise eesmärgi, väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisele, mille raames hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja näitajate saavutamisele
20%
taotleja võimekus projekti tegevuste tegemiseks, mille raames hinnatakse, kuidas on tagatud taotleja kvalifikatsioon, jätkusuutlikkus, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused ning riskide juhtimise oskus
30%
projekti tegevuste põhjendatus ja kuluefektiivsus, mille raames hinnatakse projekti realistlikkust ning seda, kas ettenähtud tegevused ja lahendused on projekti väljund- ja tulemusnäitajate saavutamiseks piisavalt kuluefektiivsed

Hindamismetoodika

Projekti elluviimine

Projekti elluviimine

Ettevõtja ja koostööpartner viivad projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).

Toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.

Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms)

 

Aruandluse esitamine

Lõpparuande esitamine 

Projekti kohta tuleb esitada aruanne taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.

Aruandes peab olema:

  • valminud arendust tõendavad materjalid;
  • toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
  • toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.

Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.

Toetuse summa makstakse välja 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.

Kui selgub, et töö ei vasta nõutud tingimustele, siis toetust välja ei maksta.

Projekti teekond

E-​kviitungi ja tervikprotsessi infotund toimus 20. mail 2024 kell 10.00

Salvestus ja slaidid.

Reaalajamajanduses on võimalikud mitmesugused andmevahetuse tarneahelad, mis moodustavad  ühe tervikprotsessi.

Neil kõigil on kolm ühist osa:
1) standardiseeritud ja kvaliteetsed ettevõtlusandmed luuakse ettevõtjas (näiteks e-arved, e-tellimused, digitaalne tootepass, transpordidokumendid);
2) ettevõtja jagab oma andmeid äriprotsessi käigus küberturvaliselt, privaatselt ja koostalitusvõimeliselt, näiteks esitab riigile aruandeid, sh kestlikkuse aruandeid;
3) pärast kvaliteetsete ja standardiseeritud ettevõtlusandmete jagamist on neid andmeid võimalik väärindada, st pakkuda samale ettevõtjale tagasi lisaväärtust jagatud andmeid taaskasutades või luues uusi teenuseid, et ettevõtja saaks teha andmetele tuginevaid äriotsuseid.

Andmetarneahel koosneb tavapäraselt mitmest lülist ja andmete vahetamise käigus lisandub algsele tehinguinfole uusi andmeid. Näiteks andmed tooraine kohta, tööjõukulu andmed, laoseisu andmed, tellimuse andmed, saatelehe ja transpordi andmed, müügiandmed, jäätmete andmed jms,
mis kõik annavad kvaliteetsel kujul lähteandmed aruandlusandmete koondamiseks. Lisandub andmeid ka muude kulude kohta, näiteks ladustamise kulude andmed, kvaliteediandmed jms.

Et vähendada ettevõtja halduskoormust ja tagada ettevõtte senisest tulemuslikum juhtimine, on oluline standardiseerida ettevõtlusandmed andmetarneahela igas lülis ning jälgida andmetarneahela protsesse – nende jälgimine on võtmetähtsusega, sest võimaldab läbipaistvalt ja
ühistel alustel seada asjakohased mõõdikud.

Tervikliku andmetarneahela andmeid omakorda aga on võimalik kasutada selleks, et töötada välja uusi teenuseid või ettevõttesiseseid uuenduslikke protsesse ja süsteeme.

Tehtav arendus peab olema innovaatiline, sisaldama reaalajamajanduse komponente ja toetama e-​arve laialdasemat kasutuselevõttu.

Innovatsiooni defineeritakse Oslo käsiraamatu kohaselt kui uut või oluliselt täiustatud toodet/teenust või protsessi või nende kombinatsiooni, mis erineb märkimisväärselt asutuse eelmisest tootest/teenusest või protsessist, ning mis on võetud asutuses kasutusele või tehtud kasutajale kättesaadavaks. Toote/teenuse innovatsioon hõlmab olulisi muudatusi toote/teenuse disainis, komponentides, tingimustes, materjalis, lisatud tarkvaras, kasutajasõbralikkuses või muudes funktsionaalsetes omadustes. TAI juhendi kohaselt iseloomustavad innovatsiooni neli dimensiooni: teadmine, uudsus, rakendamine ning väärtuse loomine.

  • teadmine (ingl knowledge) – innovatsioon põhineb teadmistepõhisel tegevusel, olemasoleva või uue, sh teadus-​ ja arendustegevuse tulemusel saadava teadmise rakendamisel;
  • uudsus (ingl novelty) – innovatsiooni tulemuseks on uus või oluliselt täiustatud toode/teenus või protsess, võrreldes seni kasutusel olevaga. Uudsus võib väljendada nii tehnilises lahenduses kui ka kasutaja subjektiivses tunnetuses, sh kasutajakogemuses;
  • rakendamine (ingl implementing) – innovatsiooniks saab nimetada ainult selliseid tooteid/teenuseid või protsesse, mis on kasutusele võetud või kasutajale kättesaadavaks tehtud. Rakendamine eristab innovatsiooni teistest tegevustest, sh uute ideede
    genereerimisest, prototüüpimisest või leiutistest;
  • väärtuse loomine (ingl value creation) – innovatsiooni kaudne eesmärk on alati väärtuse loomine (väärtuse säilitamine või kasvatamine), mis toob kasu innovatsiooni rakendavale asutusele, kogukonnale või indiviidile. Väärtuse säilitamine ja kasvatamine ei ole tagatud, sest innovatsiooni väljundid on ebakindlad ja ebaühtlased.

Reaalajamajanduse lahendused on tehnoloogilised lahendused, millel on võimekus standardiseeritud, struktureeritud ja masinloetavaid andmeid automaatselt, kas reaalajas või ajakohaselt vahetada. Reaalajamajanduse lahendused on näiteks:
a) e-arved,
b) e-kviitungid,
c) andmepõhised aruanded (sh kestlikkuse aruandlus ja eelistatult XBRL GL (XBRL Global Ledger Taxonomy Framework) andmevahetusstandardi kasutamine),
d) e-veoselehed,
e) standardiseeritud toote ja teenuse digitaalsete koodide (digitaalsete tootepasside), digiinformatsiooni ja digitaalsete kataloogide kasutuselevõtt,
f) reaalajas ja nõusoleku alusel ettevõtte ajakohaste andmete jagamine kolmandatele osapooltele ning
g) masinloetavate andmete vastuvõtuvõimekuse lahendused.

 

  • Eelnõustamine on kohustuslik! Võtke ühendus (Kristiina Niilits; [email protected]; 7386 009)
  • Eelnõustamise sisukaks läbiviimiseks esitada eeltäidetud projektiplaan, mis sisaldab eelkaardistust.

Projektiplaan, mis hõlmab eelkaardistust koos olemasoleva olukorra, arenguvajaduste ja võimalike lahendusstsenaariumide kirjeldusega, projektiga elluviidavaid tegevusi, tegevuste oodatavaid tulemusi koos ajakavaga, loodava projekti kirjeldust, projekti eelarvet koos kulude ja nende põhjendustega, selgitust projekti rahastamise kohta, finantsprognoosi projekti perioodil ja kolmel projekti lõppemisele järgneval aastal ning riskianalüüsi koos olulisemate riskide ja nende maandamise tegevustega.

 

 

Arenda ise või osta teenust

  • Leidke endale parim lahendus, kas teete arendustegevused ise, ostad teenusepakkujalt teenust või kombinatsioon kahest eelnevast.
  • Mõtle läbi kulud.

Enda ettevõtte meeskonnaga arendused ise tehes, saate projekti panna järgmised kulud:

  • töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
  • võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud;

Teenusepakkujaid kasutades, saate projekti panna järgmised kulud:

  • ostetud teenuste kulud
  • litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud
  • üksnes projekti tarbeks ostetud nõustamisteenuste kulu

Kirjutage projektiplaan, juhend SIIN (vorm listakse hiljem).

Taotluse esitamine

Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.

Taotlusdokumendid (saavad kättesaadavaks varsti):

  • Taotlusvormi näidis
  • Projektiplaani vorm SIIN.
  • Eelarve vorm SIIN
  • Finantsprognooside vorm SIIN
  • Hankeplaan (juhul kui taotleja/partne on riigihankekohuslane) SIIN
  • Partneri info vorm SIIN
  • Partnerlepingu vorm SIIN
  • taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne (juhul kui majandusaasta aruande äriregistrile esitamise kohustus ei ole veel saabunud) taotluse esitamise majandusaasta
  • bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga
  • Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
  • Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)

 

Taotluse hindamine

EIS hindab esitatud taotlust kuni 40 tööpäeva.

Hindamiskreteeriumite alusel

50%
projekti tegevuste mõju toetuse andmise eesmärgi, väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisele, mille raames hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja näitajate saavutamisele
20%
taotleja võimekus projekti tegevuste tegemiseks, mille raames hinnatakse, kuidas on tagatud taotleja kvalifikatsioon, jätkusuutlikkus, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused ning riskide juhtimise oskus
30%
projekti tegevuste põhjendatus ja kuluefektiivsus, mille raames hinnatakse projekti realistlikkust ning seda, kas ettenähtud tegevused ja lahendused on projekti väljund- ja tulemusnäitajate saavutamiseks piisavalt kuluefektiivsed

Hindamismetoodika

Projekti elluviimine

Ettevõtja ja koostööpartner viivad projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).

Toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.

Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms)

 

Lõpparuande esitamine 

Projekti kohta tuleb esitada aruanne taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.

Aruandes peab olema:

  • valminud arendust tõendavad materjalid;
  • toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
  • toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.

Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.

Toetuse summa makstakse välja 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.

Kui selgub, et töö ei vasta nõutud tingimustele, siis toetust välja ei maksta.

Abiks taotlejale

Kristiina Niilits

[email protected]

 

Tutvu toetuse andmist ja kasutamist reguleerivate nõuetega.

Valige siseriiklike programmide logod.

Toetusest teavitamine

Määruse seletuskiri

 

Toetuse määrus

Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.

 

Uuri lähemalt
Kati Kusmin: peame arendama oma tooteid ja viima need laia maailma

Konverentsi Industry 5.0 üks peaesinejatest oli tänavu EAS-i ja KredExi ühendasutuse – Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (EIS) juht Kati Kusmin, kes leiab, et tööstuse digitaliseerimise kõrval on endiselt päevakorral kvalifitseeritud tööjõu puudus, mis võib saada kasvu piduriks.  Kati Kusmin on seisukohal, et kui tööstuse digitaliseerimine on endiselt fookuses ning aitab suurendada ettevõtete konkurentsivõimet, siis kasvu piduriks võib olla väljaõppinud spetsialistide puudus – jätkuv struktuurne tööjõupuudus erinevates sektorites, mitte ainult IKT-s, vaid tööstuses laiemalt.  „Järjest rohkem tööstusettevõtteid tunneb vajadust välisspetsialistide värbamise järele,“ tõdeb ta. „Värbamist pärsib aga üks suur probleem – välismaal tuntakse Eestit kui edukat IT-riiki, kuid meie tööstuse kuvand

Digiteekaardi toetus on jälle avatud

Alates 18. märtsist on avatud jälle digitaliseerimise teekaardi toetus, mille kogueelarve on 5 miljonit eurot. Eesmärk on suurendada ettevõtete teadlikkust nende digitaliseerituse, automatiseerituse ja küberturvalisuse hetkeolukorrast ning luua koos tasuvusarvestusega investeerimisplaan. Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo sõnul seisneb digitaliseerimise olulisus Eesti majandusse suurema tootlikkuse ja lisandväärtuse loomises. „Enne digitaliseerimisega alustamist ja investeeringute tegemist on ettevõtjal oluline aga omada terviklikku ülevaadet oma võimalustest, ehk et millised on tema äri protsessid ja kõige sobivamad tehnoloogilised lahendused nende digitaliseerimiseks. Selle teadmise digitaliseerimise teekaart ettevõtjale ka annab.“ Teekaardi tehnoloogiliste lahenduste hulka kuuluvad näiteks ressursside planeerimise tarkvara ERP ja tootmise rakendussüsteem MES lahendused, raalprojekteerimise ja -tootmise (CAD/CAM) lahendused;

Ekspert: Eesti ettevõtted peaks kiirendama jõupingutusi digitaliseerimiseks
Ekspert: Eesti ettevõtted peaks kiirendama jõupingutusi digitaliseerimiseks

EASi ja KredExi ühendasutuse digitaliseerimise projektijuht Joel Järvik teeb ülevaate Eesti ettevõtete hetkeseisust digitaliseerimise valdkonnas ning annab nõu, millistel trendidel tasub silma peal hoida. Joel Järviku sõnul on Eesti tervikuna olnud aktiivne digitaliseerimise edendaja. „Eristume selgelt oma edukate e-riigi lahenduste poolest. Eesti ettevõtted on suhteliselt väikesed, kuid tihti paindlikud ja kiirelt kohanevad, mis on oluline eelis muutuvas ärikeskkonnas. Meie inimesed on heade digioskustega ja meil on tugev startup-kultuur,” rääkis ta. Kui avalike digiteenustega oleme Euroopas esirinnas, siis Eesti ettevõtted uutest tehnoloogiatest veel täit kasu eksperdi hinnangul ei realiseeri. „Hoolimata sellest, et meil mõned tehnoloogilises mõistes silmapaistvad tegijad, on meie väikeste

Reaalajamajanduse ja digitaliseerimise meistriklassi võitjad on selgunud! 

Oktoobris alustanud loomeettevõtetele suunatud pilootprogramm Reaalajamajanduse ja Digitaliseerimise meistriklass on jõudnud eduka lõpuni, tuues kaasa mitmeid uuenduslikke ideid ja tugevaid tulemusi.  Esmalt võib tunduda, et reaalajamajandus, digitaliseerimine ja loomeettevõtlus on nagu sokid ja sandaalid, mis eriti kokku ei sobi. Kuid eile, 19. detsembril toimunud meistriklassi finaalüritus tõestas vastupidist. Päev oli täis põnevust ja inspiratsiooni ning ettevõtted kaitsesid kogu auditooriumi ja zürii ees enda plaane, kuidas nad tänu meistriklassile on astunud samme digitaalse tuleviku ja kvaliteetsete andmete suunas ning milliste tegevustega nad jätkavad.  Meistriklass sai lõppakordi võitjate valimisega, strateegia ja äriplaanidele vaatasid peale ning hindasid nii žürii kui ka publik. Publik

Digitaliseerimise ekspert: globaalsel turul konkureerime suurettevõtetega, kes on oma protsessid automatiseerinud
Digitaliseerimise ekspert: globaalsel turul konkureerime suurettevõtetega, kes on oma protsessid automatiseerinud

Metallitööstuse uueks trendiks on kujunemas kogu väärtusahela automatiseerimine ja digitaliseerimine. Kogenud juhtimiskonsultant ja lektor ning EASi digitaliseerimise meistriklassi mentor Andro Kullerkupp selgitab, mis on selle arengu taga ja kuidas on digilahendused muutnud metallisektori tööd. Kui varasemalt toimus digitaliseerimine metallisektori ettevõttes kindlates töölõikudes, näiteks kliendi- ja laohalduses või tootmises, siis viimasel ajal on Kullerkupu sõnul hakatud kasutusele võtma kogu väärtusahelat läbivaid digilahendusi. „Teisisõnu on klient see, kes koostab tellimuse, annab töökäsu tootmisesse ning määrab tarneaja. Ettevõtte jaoks on eesmärk muuta andmete haldamist efektiivsemaks ning seeläbi parandada tootlikkust ja tõsta oma konkurentsivõimet,“ selgitas ekspert. Kullerkupp tõdes, et digitaliseerimine on Eestis pigem keskmise

Tagasi üles