Vaata peasisu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Eesti Arengu Sihtasutuse

Toetame e-kviitingu prototüübi arendusi

Eesmärk on toetada e-kviitungi prototüüpide arendusi.

Taotlemine oli  avatud:

Eelnõustamine on kohustuslik!

 

 

 

Nimi
Reaalajamajanduse andmepõhise aruandluse prototüübi arendamise toetus
Suurim toetus
100 000
Omafinantseering
50-75%
Kogu toetussumma
400 000
Staatus
Tulemas

Kelle jaoks on toetus mõeldud?

  • Eesti äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslikule juriidilisele isikule
  • Toetust saab taotleda riigiabina (grupierandi määruse alusel) või vähese tähtsusega abina (VTA). Vähese tähtsusega abi taotlemise korral ei ületa jooksva ja kahe viimase majandusaasta jooksul saadud abi 300 000 eurot.

Mille jaoks toetust saab?

Toetame eksperimentaalarendusena e-kviitungi prototüübi väljatöötamist,, mis vastab järgmistele tingimustele:

  •  on e-kviitungite ökosüsteemi erinevate tehnoloogiliste komponentide tervikarendus,
    • sisaldades e-kviitungi operaatorteenuse pakkumust,
    • e-kviitungite turvalist säilitamist, neile ligipääsu võimaldamist eri kanalite kaudu
    • e-kviitungi haldamiseks lõppkasutaja rakendusi;
  • valminud arendus sisaldab lahendusi eri osalistele, alates e-kviitungi väljastajast kuni selle vastuvõtjani;
  • on kasutajamugav eri kasutajarühmadele ja tagatud on lahenduse kasutusvõimalus erinevates infotehnoloogilistes vahendites;
  • arendustesse on kaasatud partnerina vähemalt üks e-kviitungi teenuseahela osaline
  • sisaldab üht või mitut reaalajamajanduse lahendust
  • pakub lisaväärtust, andes võimaluse luua uusi teenuseid
  • tegevus peab toetama e-arvete laialdasemat kasutuselevõttu;
  • peab sisaldama lahendust, mis tagab andmete tervikluse, konfidentsiaalsuse ja käideldavuse, et maandada turvalisusega seotud riskid.

Toetuse osakaalud

 

 

 

Mis ettevõttes muutub?

e-kviitungi kasutuselvõtu võimalused

reaalajamajanduse lahendused pakuvad lisaväärtust

e-arve laialdasem kasutuselevõtt

Mis on e-kviitung

E-kviitungi all mõistetakse struktureeritud, standardiseeritud ja masinloetavas (nt XML) vormingus loodud kviitungit, mida saab kuvada ka inimloetavas vormingus, näiteks PDF-vormingus.

Masinloetav vorming on failivorming, mis on struktureeritud selliselt, et tarkvararakendused suudavad spetsiifilisi andmeid, sealhulgas üksikuid faktiväiteid, ja nende andmete sisemist struktuuri kergelt tuvastada, ära tunda ja välja lugeda.

E-kviitungitest on kõige enam kasu ettevõtetele, kelle tegevuse käigus tekib palju raamatupidajale kuluaruande koostamiseks esitatavaid paber- või digikviitungeid.

Tehtavale arendusele esitatavad tingimused

Tehtav arendus peab olema teadus- ja arendustegevus, sisaldama reaalajamajanduse komponenti ja toetama e-arve laialdasemat kasutuselevõttu.

  • uudsus – teadus- ja arendusprojekti eeldatav tulemus on alati uus teadmine, mitte loodud uued või oluliselt täiustatud tooted või protsessid. Uudsuse hindamisel tuleb arvesse võtta konteksti ning olemasolevaid teadmisi. Juhul, kui tegevuse käigus saadud teadmised on vastava valdkonna või majandusharu jaoks uued, siis on tegemist teadus- ja arendustegevusega. Kopeerimine ja jäljendamine teadus- ja arendustegevuse alla ei kuulu, kuna sellisel viisil omandatud teadmistel puudub uudsuse komponent;
  • loomingulisus – teadus- ja arendustegevus peab põhinema algupärastel käsitlustel ja hüpoteesidel, mille abil täiendatakse seniseid teadmisi. Loomingulisuse tagamiseks on teadus- ja arendustegevuse lahutamatuks osaks inimesepoolne panus. Uute meetodite väljatöötamine üldiste ülesannete täitmiseks kuulub teadus- ja arendustegevuse määratluse alla (on loominguline), samas kui korralisi tegevusi teadus- ja arendustegevusteks ei loeta;
  • ettemääramatu tulemusega – teadus- ja arendustegevuse lõpptulemus on alati ettemääramatu, projekti alguses ei ole võimalik kindlaks määrata soovitud eesmärkide saavutamise kulu (sh raha- ja ajakulu) ega seda, kas eesmärke on üldse võimalik mingil määral saavutada
  • süstemaatilisus – teadus- ja arendustegevus põhineb süstemaatiliselt korraldatud ametlikul tegevusel. Teadus- ja arendusprojektil on kindlaks määratud finants- ja inimressursis, tegevus toimub vastavalt koostatud plaanile ning nii protsessid kui ka saadud tulemused dokumenteeritakse;
  • korratav või ülekantav – kuna teadus- ja arendustegevuse eesmärk on luua uusi teadmisi, ei saa uurimistöö tulemused jääda varjatuks. Teadus- ja arendusprojekti tegemise protsess ja tulemused peavad olema süstemaatiliselt dokumenteeritud, et tekiks võimalus uute teadmiste siirmiseks ja kasutuselevõtuks ning võimaldada teistel osapooltel uurimistöö tulemusi oma tegevustes korrata või kasutada. Ülekantavuse tõendamiseks on võimalik näiteks tulemused avaldada teaduskirjanduses või kasutada intellektuaalomandi kaitset.

Reaalajamajanduse lahendused on tehnoloogilised lahendused, millel on võimekus standardiseeritud, struktureeritud ja masinloetavaid andmeid automaatselt, kas reaalajas või ajakohaselt vahetada. Reaalajamajanduse lahendused on näiteks
a) e-arved,
b) e-kviitungid,
c) andmepõhised aruanded (sh kestlikkuse aruandlus ja eelistatult XBRL GL (XBRL Global Ledger Taxonomy Framework) andmevahetusstandardi kasutamine),
d) e-veoselehed,
e) standardiseeritud toote ja teenuse digitaalsete koodide (digitaalsete tootepasside), digiinformatsiooni ja digitaalsete kataloogide kasutuselevõtt,
f) reaalajas ja nõusoleku alusel ettevõtte ajakohaste andmete jagamine kolmandatele osapooltele ning
g) masinloetavate andmete vastuvõtuvõimekuse lahendused.

 

Eelnõustamine

  • Eelnõustamine on kohustuslik! Võtke ühendus (Kristiina Niilits; [email protected]; 7386 009)
  • Eelnõustamise sisukaks läbiviimiseks esitada eeltäidetud projektiplaan (vorm lisatakse hiljem), mis sisaldab eelkaardistust.

Projektiplaan, mis hõlmab eelkaardistust koos olemasoleva olukorra, arenguvajaduste ja võimalike lahendusstsenaariumide kirjeldusega, projektiga elluviidavaid tegevusi, tegevuste oodatavaid tulemusi koos ajakavaga, loodava projekti kirjeldust, projekti eelarvet koos kulude ja nende põhjendustega, selgitust projekti rahastamise kohta, finantsprognoosi projekti perioodil ja kolmel projekti lõppemisele järgneval aastal ning riskianalüüsi koos olulisemate riskide ja nende maandamise tegevustega.

 

 

Arenda ise või osta teenust

Arenda ise või osta teenust

  • Leidke endale parim lahendus, kas teete arendustegevused ise, ostad teenusepakkujalt teenust või kombinatsioon kahest eelnevast.
  • Mõtle läbi kulud.

Enda ettevõtte meeskonnaga arendused ise tehes, saate projekti panna järgmised kulud:

  • töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
  • võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud;

Teenusepakkujaid kasutades, saate projekti panna järgmised kulud:

  • ostetud teenuste kulud
  • litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud
  • üksnes projekti tarbeks ostetud nõustamisteenuste kulu

Kirjuta projektiplaan

Kirjutage projektiplaan, juhend SIIN (vorm listakse hiljem).

Taotluse esitamine

Taotluse esitamine

Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.

Taotlusdokumendid (saavad kättesaadavaks septembris):

  • Taotlusvormi näidis
  • Projektiplaani vorm SIIN.
  • Eelarve vorm SIIN
  • Finantsprognooside vorm SIIN
  • Hankeplaan (juhul kui taotleja/partne on riigihankekohuslane) SIIN
  • Partneri info vorm SIIN
  • Partnerlepingu vorm SIIN
  • taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne (juhul kui majandusaasta aruande äriregistrile esitamise kohustus ei ole veel saabunud) taotluse esitamise majandusaasta
  • bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga
  • Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
  • Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)

 

Taotluse hindamine

Taotluse hindamine

EIS hindab esitatud taotlust kuni 40 tööpäeva.

Hindamiskreteeriumite alusel

50%
projekti tegevuste mõju toetuse andmise eesmärgi, väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisele, mille raames hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja näitajate saavutamisele
20%
taotleja võimekus projekti tegevuste tegemiseks, mille raames hinnatakse, kuidas on tagatud taotleja kvalifikatsioon, jätkusuutlikkus, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused ning riskide juhtimise oskus
30%
projekti tegevuste põhjendatus ja kuluefektiivsus, mille raames hinnatakse projekti realistlikkust ning seda, kas ettenähtud tegevused ja lahendused on projekti väljund- ja tulemusnäitajate saavutamiseks piisavalt kuluefektiivsed

Hindamismetoodika

Projekti elluviimine

Projekti elluviimine

Ettevõtja ja koostööpartner viivad projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).

Toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.

Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms)

 

Aruandluse esitamine

Lõpparuande esitamine 

Projekti kohta tuleb esitada aruanne taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.

Aruandes peab olema:

  • valminud arendust tõendavad materjalid;
  • toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
  • toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.

Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.

Toetuse summa makstakse välja 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.

Kui selgub, et töö ei vasta nõutud tingimustele, siis toetust välja ei maksta.

Projekti teekond

E-kviitungi all mõistetakse struktureeritud, standardiseeritud ja masinloetavas (nt XML) vormingus loodud kviitungit, mida saab kuvada ka inimloetavas vormingus, näiteks PDF-vormingus.

Masinloetav vorming on failivorming, mis on struktureeritud selliselt, et tarkvararakendused suudavad spetsiifilisi andmeid, sealhulgas üksikuid faktiväiteid, ja nende andmete sisemist struktuuri kergelt tuvastada, ära tunda ja välja lugeda.

E-kviitungitest on kõige enam kasu ettevõtetele, kelle tegevuse käigus tekib palju raamatupidajale kuluaruande koostamiseks esitatavaid paber- või digikviitungeid.

Tehtav arendus peab olema teadus- ja arendustegevus, sisaldama reaalajamajanduse komponenti ja toetama e-arve laialdasemat kasutuselevõttu.

  • uudsus – teadus- ja arendusprojekti eeldatav tulemus on alati uus teadmine, mitte loodud uued või oluliselt täiustatud tooted või protsessid. Uudsuse hindamisel tuleb arvesse võtta konteksti ning olemasolevaid teadmisi. Juhul, kui tegevuse käigus saadud teadmised on vastava valdkonna või majandusharu jaoks uued, siis on tegemist teadus- ja arendustegevusega. Kopeerimine ja jäljendamine teadus- ja arendustegevuse alla ei kuulu, kuna sellisel viisil omandatud teadmistel puudub uudsuse komponent;
  • loomingulisus – teadus- ja arendustegevus peab põhinema algupärastel käsitlustel ja hüpoteesidel, mille abil täiendatakse seniseid teadmisi. Loomingulisuse tagamiseks on teadus- ja arendustegevuse lahutamatuks osaks inimesepoolne panus. Uute meetodite väljatöötamine üldiste ülesannete täitmiseks kuulub teadus- ja arendustegevuse määratluse alla (on loominguline), samas kui korralisi tegevusi teadus- ja arendustegevusteks ei loeta;
  • ettemääramatu tulemusega – teadus- ja arendustegevuse lõpptulemus on alati ettemääramatu, projekti alguses ei ole võimalik kindlaks määrata soovitud eesmärkide saavutamise kulu (sh raha- ja ajakulu) ega seda, kas eesmärke on üldse võimalik mingil määral saavutada
  • süstemaatilisus – teadus- ja arendustegevus põhineb süstemaatiliselt korraldatud ametlikul tegevusel. Teadus- ja arendusprojektil on kindlaks määratud finants- ja inimressursis, tegevus toimub vastavalt koostatud plaanile ning nii protsessid kui ka saadud tulemused dokumenteeritakse;
  • korratav või ülekantav – kuna teadus- ja arendustegevuse eesmärk on luua uusi teadmisi, ei saa uurimistöö tulemused jääda varjatuks. Teadus- ja arendusprojekti tegemise protsess ja tulemused peavad olema süstemaatiliselt dokumenteeritud, et tekiks võimalus uute teadmiste siirmiseks ja kasutuselevõtuks ning võimaldada teistel osapooltel uurimistöö tulemusi oma tegevustes korrata või kasutada. Ülekantavuse tõendamiseks on võimalik näiteks tulemused avaldada teaduskirjanduses või kasutada intellektuaalomandi kaitset.

Reaalajamajanduse lahendused on tehnoloogilised lahendused, millel on võimekus standardiseeritud, struktureeritud ja masinloetavaid andmeid automaatselt, kas reaalajas või ajakohaselt vahetada. Reaalajamajanduse lahendused on näiteks
a) e-arved,
b) e-kviitungid,
c) andmepõhised aruanded (sh kestlikkuse aruandlus ja eelistatult XBRL GL (XBRL Global Ledger Taxonomy Framework) andmevahetusstandardi kasutamine),
d) e-veoselehed,
e) standardiseeritud toote ja teenuse digitaalsete koodide (digitaalsete tootepasside), digiinformatsiooni ja digitaalsete kataloogide kasutuselevõtt,
f) reaalajas ja nõusoleku alusel ettevõtte ajakohaste andmete jagamine kolmandatele osapooltele ning
g) masinloetavate andmete vastuvõtuvõimekuse lahendused.

 

  • Eelnõustamine on kohustuslik! Võtke ühendus (Kristiina Niilits; [email protected]; 7386 009)
  • Eelnõustamise sisukaks läbiviimiseks esitada eeltäidetud projektiplaan (vorm lisatakse hiljem), mis sisaldab eelkaardistust.

Projektiplaan, mis hõlmab eelkaardistust koos olemasoleva olukorra, arenguvajaduste ja võimalike lahendusstsenaariumide kirjeldusega, projektiga elluviidavaid tegevusi, tegevuste oodatavaid tulemusi koos ajakavaga, loodava projekti kirjeldust, projekti eelarvet koos kulude ja nende põhjendustega, selgitust projekti rahastamise kohta, finantsprognoosi projekti perioodil ja kolmel projekti lõppemisele järgneval aastal ning riskianalüüsi koos olulisemate riskide ja nende maandamise tegevustega.

 

 

Arenda ise või osta teenust

  • Leidke endale parim lahendus, kas teete arendustegevused ise, ostad teenusepakkujalt teenust või kombinatsioon kahest eelnevast.
  • Mõtle läbi kulud.

Enda ettevõtte meeskonnaga arendused ise tehes, saate projekti panna järgmised kulud:

  • töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
  • võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud;

Teenusepakkujaid kasutades, saate projekti panna järgmised kulud:

  • ostetud teenuste kulud
  • litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud
  • üksnes projekti tarbeks ostetud nõustamisteenuste kulu

Kirjutage projektiplaan, juhend SIIN (vorm listakse hiljem).

Taotluse esitamine

Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.

Taotlusdokumendid (saavad kättesaadavaks septembris):

  • Taotlusvormi näidis
  • Projektiplaani vorm SIIN.
  • Eelarve vorm SIIN
  • Finantsprognooside vorm SIIN
  • Hankeplaan (juhul kui taotleja/partne on riigihankekohuslane) SIIN
  • Partneri info vorm SIIN
  • Partnerlepingu vorm SIIN
  • taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne (juhul kui majandusaasta aruande äriregistrile esitamise kohustus ei ole veel saabunud) taotluse esitamise majandusaasta
  • bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga
  • Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
  • Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)

 

Taotluse hindamine

EIS hindab esitatud taotlust kuni 40 tööpäeva.

Hindamiskreteeriumite alusel

50%
projekti tegevuste mõju toetuse andmise eesmärgi, väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisele, mille raames hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja näitajate saavutamisele
20%
taotleja võimekus projekti tegevuste tegemiseks, mille raames hinnatakse, kuidas on tagatud taotleja kvalifikatsioon, jätkusuutlikkus, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused ning riskide juhtimise oskus
30%
projekti tegevuste põhjendatus ja kuluefektiivsus, mille raames hinnatakse projekti realistlikkust ning seda, kas ettenähtud tegevused ja lahendused on projekti väljund- ja tulemusnäitajate saavutamiseks piisavalt kuluefektiivsed

Hindamismetoodika

Projekti elluviimine

Ettevõtja ja koostööpartner viivad projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).

Toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.

Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms)

 

Lõpparuande esitamine 

Projekti kohta tuleb esitada aruanne taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.

Aruandes peab olema:

  • valminud arendust tõendavad materjalid;
  • toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
  • toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.

Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.

Toetuse summa makstakse välja 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.

Kui selgub, et töö ei vasta nõutud tingimustele, siis toetust välja ei maksta.

Abiks taotlejale

Kristiina Niilits

[email protected]

 

Tutvu toetuse andmist ja kasutamist reguleerivate nõuetega.

Valige siseriiklike programmide logod.

Toetusest teavitamine

Määruse seletuskiri

 

Toetuse määrus

Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.

 

Uuri lähemalt
Digiteekaardi toetus on jälle avatud

Alates 18. märtsist on avatud jälle digitaliseerimise teekaardi toetus, mille kogueelarve on 5 miljonit eurot. Eesmärk on suurendada ettevõtete teadlikkust nende digitaliseerituse, automatiseerituse ja küberturvalisuse hetkeolukorrast ning luua koos tasuvusarvestusega investeerimisplaan. Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo sõnul seisneb digitaliseerimise olulisus Eesti majandusse suurema tootlikkuse ja lisandväärtuse loomises. „Enne digitaliseerimisega alustamist ja investeeringute tegemist on ettevõtjal oluline aga omada terviklikku ülevaadet oma võimalustest, ehk et millised on tema äri protsessid ja kõige sobivamad tehnoloogilised lahendused nende digitaliseerimiseks. Selle teadmise digitaliseerimise teekaart ettevõtjale ka annab.“ Teekaardi tehnoloogiliste lahenduste hulka kuuluvad näiteks ressursside planeerimise tarkvara ERP ja tootmise rakendussüsteem MES lahendused, raalprojekteerimise ja -tootmise (CAD/CAM) lahendused;

Ekspert: Eesti ettevõtted peaks kiirendama jõupingutusi digitaliseerimiseks
Ekspert: Eesti ettevõtted peaks kiirendama jõupingutusi digitaliseerimiseks

EASi ja KredExi ühendasutuse digitaliseerimise projektijuht Joel Järvik teeb ülevaate Eesti ettevõtete hetkeseisust digitaliseerimise valdkonnas ning annab nõu, millistel trendidel tasub silma peal hoida. Joel Järviku sõnul on Eesti tervikuna olnud aktiivne digitaliseerimise edendaja. „Eristume selgelt oma edukate e-riigi lahenduste poolest. Eesti ettevõtted on suhteliselt väikesed, kuid tihti paindlikud ja kiirelt kohanevad, mis on oluline eelis muutuvas ärikeskkonnas. Meie inimesed on heade digioskustega ja meil on tugev startup-kultuur,” rääkis ta. Kui avalike digiteenustega oleme Euroopas esirinnas, siis Eesti ettevõtted uutest tehnoloogiatest veel täit kasu eksperdi hinnangul ei realiseeri. „Hoolimata sellest, et meil mõned tehnoloogilises mõistes silmapaistvad tegijad, on meie väikeste

Reaalajamajanduse ja digitaliseerimise meistriklassi võitjad on selgunud! 

Oktoobris alustanud loomeettevõtetele suunatud pilootprogramm Reaalajamajanduse ja Digitaliseerimise meistriklass on jõudnud eduka lõpuni, tuues kaasa mitmeid uuenduslikke ideid ja tugevaid tulemusi.  Esmalt võib tunduda, et reaalajamajandus, digitaliseerimine ja loomeettevõtlus on nagu sokid ja sandaalid, mis eriti kokku ei sobi. Kuid eile, 19. detsembril toimunud meistriklassi finaalüritus tõestas vastupidist. Päev oli täis põnevust ja inspiratsiooni ning ettevõtted kaitsesid kogu auditooriumi ja zürii ees enda plaane, kuidas nad tänu meistriklassile on astunud samme digitaalse tuleviku ja kvaliteetsete andmete suunas ning milliste tegevustega nad jätkavad.  Meistriklass sai lõppakordi võitjate valimisega, strateegia ja äriplaanidele vaatasid peale ning hindasid nii žürii kui ka publik. Publik

Digitaliseerimise ekspert: globaalsel turul konkureerime suurettevõtetega, kes on oma protsessid automatiseerinud
Digitaliseerimise ekspert: globaalsel turul konkureerime suurettevõtetega, kes on oma protsessid automatiseerinud

Metallitööstuse uueks trendiks on kujunemas kogu väärtusahela automatiseerimine ja digitaliseerimine. Kogenud juhtimiskonsultant ja lektor ning EASi digitaliseerimise meistriklassi mentor Andro Kullerkupp selgitab, mis on selle arengu taga ja kuidas on digilahendused muutnud metallisektori tööd. Kui varasemalt toimus digitaliseerimine metallisektori ettevõttes kindlates töölõikudes, näiteks kliendi- ja laohalduses või tootmises, siis viimasel ajal on Kullerkupu sõnul hakatud kasutusele võtma kogu väärtusahelat läbivaid digilahendusi. „Teisisõnu on klient see, kes koostab tellimuse, annab töökäsu tootmisesse ning määrab tarneaja. Ettevõtte jaoks on eesmärk muuta andmete haldamist efektiivsemaks ning seeläbi parandada tootlikkust ja tõsta oma konkurentsivõimet,“ selgitas ekspert. Kullerkupp tõdes, et digitaliseerimine on Eestis pigem keskmise

Töösturid: protsesside kaardistamine on digitaliseerimise aluseks
Töösturid: protsesside kaardistamine on digitaliseerimise aluseks

Eesti tööstusettevõtted on väga teadlikud, et konkurentsis püsimiseks on vaja tegutseda üha targemalt. Üks võimalus selleks on vaadata digitaliseerimise ja automatiseerimise suunas. Sobivate digilahenduste leidmisel ja nende juurutamise esimeste sammude juures saavad ettevõtted abi 3 kuud vältavast digitaliseerimise meistriklassist. Ehitus- ja fassaadiplaate tootva Centene Pro kaasomanik ja tegevjuht Jana Volt ning maitseainesegusid valmistava Saue Productioni juht Veiko Soome jagavad oma kogemust digitaliseerimise meistriklassis osalemisest. Mõlemad kiirendis osalenud ettevõtjad tõdevad, et ehkki programm on väga intensiivne, annab see väga lühikese ajaga palju tagasi. Centene Pro’d juhtiv Jana Volt nendib, et ei osanud alguses aimatagi, kui palju aega võtab eeltöö, mis digilahenduste

Tagasi üles