Vaata peasisu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Eesti Arengu Sihtasutuse

Rakendusuuringute programmi väikeprojektide taotlusvoor

Rakendusuuringute programm toetab innovaatiliste toodete arendust ja võimaldab Sul kasvatada oma ettevõtte tulu, arendades uusi või senisest oluliselt muudetud tehnoloogiaid, protsesse, tooteid või teenuseid.

Programm koosneb ettevõtete nõustamisest ja rakendusuuringute toetusest.

Taotlusvoorus taotletav toetus peab jääma vahemikku 100 000 kuni 150 000 eurot.
NB! Üks ettevõtja saab taotlusvoorust toetust saada üks kord kolme aasta jooksul.

Sulgesime tulenevalt taotlemise tingimuste muutumisest taotlejatele soodamaks taotlusvooru 03.07.2024 kell 16.00 ja avame uue taotlusvooru 15.07.2024 kell 10.00.
Toetuse taotlemisele eelnevalt on vajalik läbida eelnõustamine
.

Teisest taotlusvoorust toetust saanud projektide toetuse summa on 4 076 165,13 eurot.
Menetluses olevate projektide toetuse summa on 987 197,62 eurot.
Taotlusvooru toetuse jääk on 936 637,25 eurot.

Ida-Viru taotlusvooru info leiad siit

Nimi
Rakendusuuringute programmi väikeprojektide taotlusvoor
Suurim toetus
150 000
Omafinantseering
20%-75%
Kogu toetussumma
6 000 000
Staatus
Avatud

Kellele on programm mõeldud?

  • Ettevõtetele, kes soovivad töötada välja innovaatilisi tehnoloogiaid, protsesse, tooteid või teenuseid; katsetada uusi materjale või koguda teadmisi tehnoloogilise teostatavuse kohta.
  • Ettevõtja saab osaleda kas iseseisvalt või koostöös teiste Eesti või välismaa ettevõtete, teadusasutuste, katselaborite või intellektuaalomandi ekspertidega.
  • Programmis saavad osaleda kõik Eesti äriregistrisse kantud ettevõtted, sõltumata ettevõtte suurusest ning tegutsemisajast. Osalev ettevõte ei tohi olla raskustes.

Mis valdkonna projekte ootame?

Toetame TAIE fookusvaldkondade projekte, vaata infot siit.

Tutvuge allpool näidetega ning kahtluse korral küsige lisa [email protected]

näiteks tehisintellekt, masinõppe algoritmide arendamine, suured keelemudelid, asjade internet ning küberturvalisus

näiteks projektid digimeditsiinis, ravimiarenduses, personaalmeditsiinis, e-tervises, meditsiiniseadmetes, diagnostikas jne

näiteks projektid toidutehnoloogiates, puidu, maapõueressursside, teisese toorme ja jäätmete väärindamises ning uudsetes materjalitehnoloogilistes lahendustes

näiteks energia tootmise ja kasutamise tõhusus ning ressursisäästlikkus, kliimaneutraalne energia tootmine ja taastuvenergeetika, paindlikkus- ja salvestustehnoloogiad ning targad võrgud

Mille jaoks toetust saab

Rakendusuuringu toetuse osakaal sõltuvalt ettevõtte suurusest:

  • 70% (väikeettevõte)
  • 60% (keskmine)
  • 50% (suur)

Rakendusuuringu toetuse osakaal tõhusa koostöö raames sõltuvalt ettevõtte suurusest:

  • 80% (väike)
  • 75% (keskmine)
  • 65% (suur)

Eksperimentaalse tootearendustoetuse osakaal sõltuvalt ettevõtte suurusest:

  • 45% (väike)
  • 35% (keskmine)
  • 25% (suur)

Eksperimentaalse  tootearendustoetuse osakaal tõhusa koostöö raames sõltuvalt ettevõtte suurusest:

  • 60% (väike)
  • 50% (keskmine)
  • 40% (suur)

Toetame vajadusel teostatavusuuringu läbiviimist kas rakendusuuringu korraldamiseks või eksperimentaalseks tootearenduseks. Teostatavusuuringut toetatakse üksnes koos rakendusuuringu või eksperimentaalse tootearenduse läbiviimise tegevustega.

  • 70% (väike)
  • 60% (keskmine)
  • 50% (suur)

Intellektuaalomandi esmakaitset saab taotleda juhul, kui projekti raames viiakse läbi rakendusuuringut või eksperimentaalset tootearenduse tegevust.

  • toetuse osakaal 50%

Mis minu ettevõttes muutub?

Läbi teadusarendustegevuse ja tootearenduse kasvab müügitulu

Kasvab rahvusvaheline konkurentsivõime

Suureneb TA tegevusega tegelevate töötjate arv

Eelnõustamine

Rakendusuuringute programmis osalemiseks on vajalik läbida kohustuslik eelnõustamine. Eelnõustamisel saad tagasisidet projekti sisu ja selle tehnilistele tingimustele vastamise kohta. Samuti soovitusi, kuidas projekti parandada ja edası arendada. Lisaks selgub nõustamisel, kas on vaja tellida rahvusvaheline ekspertiis.

Eelnõustamisele

Taotluse esitamine

Taotluse saad koostada ja esitada peale kohustusliku eelnõustamise läbimist struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.
NB! Sulgesime tulenevalt taotlemise tingimuste muutumisest taotlejatele soodamaks taotlusvooru 03.07.2024 kell 16.00 ja avame uue taotlusvooru 15.07.2024 kell 10.00. Vahepealsel ajal taotlust täita ja esitada ei saa.

Taotlusdokumendid:

Taotlusvormi näidis (täidetakse e-toetuse keskkonnas)
Taotleja kinnitus iduettevõtte tingimustele vastamise kohta
Taotleja kinnitus kasvuettevõtte tingimustele vastamise kohta
Projektiplaan
Eelarve vorm
Finantsnäitajate prognoosi vorm
Partneri info vorm

Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)

Tehnilise valmisoleku taseme määratlemise juhendid:
Tehnilise valmisoleku taseme määratlemine projektides
Tehnilise valmisoleku taseme määratlemine IT-projektides
Tehnilise valmisoleku taseme määratlemine keemiatööstuse projektides

Projektid peaksid olema kooskõlas Hea teadustavaga!

täida taotlus

Taotluse hindamine

Esitatud taotlusi hindavad eksperdid.

Tutvutakse kõikide materjalidega ja viiakse läbi projekti sisuline hindamine. Taotluse hindamisel võetakse arvesse nii taotluses sisalduv kui ka muud andmed, mis on kättesaadavad avalikest andmekogudest.
Vajadusel küsitakse lisainfot. Otsuse langetamisest antakse sulle kirjalikult märku.

Tutvu taotluste hindamismetoodikaga

Projekti elluviimine

  • Toetuse saaja peab deklareerima teadusarendustegevuse iga-aastases aruandes, mida kogub Statistikaamet.
  • Juhul kui taotleja ostab projekti käigus sisse teadusarendusteenust, siis teenuseosutajaks saavad olla ettevõtted ja teadusarendusorganisatsioonid, kellel on antud valdkonna tegevuses tunnustatud referentsid. Teenuse osutaja võib olla nii Eestist kui ka välismaalt.
  • Teenuse ostmisel, mille maksumus projekti elluviimise perioodil on 20 000 ja rohkem eurot (ilma käibemaksuta) on soovituslikud võtta võrreldavad pakkumised.

Toetuse detailsed tingimused on toodud toetuse määruses:

Aruandlus

Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu. Jooksvate küsimuste tekkimisel, oleme sulle alati toeks!

 

Aruande näidisvorm (täidetakse e-toetuse keskkonnas)

 

Aruande kohustuslik lisa: Tegevuskava täitmise vorm

esita aruanne

Teekond

Rakendusuuringute programmis osalemiseks on vajalik läbida kohustuslik eelnõustamine. Eelnõustamisel saad tagasisidet projekti sisu ja selle tehnilistele tingimustele vastamise kohta. Samuti soovitusi, kuidas projekti parandada ja edası arendada. Lisaks selgub nõustamisel, kas on vaja tellida rahvusvaheline ekspertiis.

Eelnõustamisele

Taotluse saad koostada ja esitada peale kohustusliku eelnõustamise läbimist struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.
NB! Sulgesime tulenevalt taotlemise tingimuste muutumisest taotlejatele soodamaks taotlusvooru 03.07.2024 kell 16.00 ja avame uue taotlusvooru 15.07.2024 kell 10.00. Vahepealsel ajal taotlust täita ja esitada ei saa.

Taotlusdokumendid:

Taotlusvormi näidis (täidetakse e-toetuse keskkonnas)
Taotleja kinnitus iduettevõtte tingimustele vastamise kohta
Taotleja kinnitus kasvuettevõtte tingimustele vastamise kohta
Projektiplaan
Eelarve vorm
Finantsnäitajate prognoosi vorm
Partneri info vorm

Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)

Tehnilise valmisoleku taseme määratlemise juhendid:
Tehnilise valmisoleku taseme määratlemine projektides
Tehnilise valmisoleku taseme määratlemine IT-projektides
Tehnilise valmisoleku taseme määratlemine keemiatööstuse projektides

Projektid peaksid olema kooskõlas Hea teadustavaga!

täida taotlus

Esitatud taotlusi hindavad eksperdid.

Tutvutakse kõikide materjalidega ja viiakse läbi projekti sisuline hindamine. Taotluse hindamisel võetakse arvesse nii taotluses sisalduv kui ka muud andmed, mis on kättesaadavad avalikest andmekogudest.
Vajadusel küsitakse lisainfot. Otsuse langetamisest antakse sulle kirjalikult märku.

Tutvu taotluste hindamismetoodikaga

  • Toetuse saaja peab deklareerima teadusarendustegevuse iga-aastases aruandes, mida kogub Statistikaamet.
  • Juhul kui taotleja ostab projekti käigus sisse teadusarendusteenust, siis teenuseosutajaks saavad olla ettevõtted ja teadusarendusorganisatsioonid, kellel on antud valdkonna tegevuses tunnustatud referentsid. Teenuse osutaja võib olla nii Eestist kui ka välismaalt.
  • Teenuse ostmisel, mille maksumus projekti elluviimise perioodil on 20 000 ja rohkem eurot (ilma käibemaksuta) on soovituslikud võtta võrreldavad pakkumised.

Toetuse detailsed tingimused on toodud toetuse määruses:

Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu. Jooksvate küsimuste tekkimisel, oleme sulle alati toeks!

 

Aruande näidisvorm (täidetakse e-toetuse keskkonnas)

 

Aruande kohustuslik lisa: Tegevuskava täitmise vorm

esita aruanne

Abiks taotlejale

Mart Toots

Rakendusuuringute programmi arendusjuht

mart.toots[at]eas.ee

+372 5649 9651

Toetuse tingimuste kohta loe lähemalt toetuse määrusest:

Toetuse määrus

18.08.2022 toimunud infopäeva slaidid ja video

Tegevust loetakse üldise grupierandi määruse mõistes tõhusaks koostööks, kui projekt viiakse ellu:

  • sõltumatute ettevõtjate vahel, kellest vähemalt üks on VKE (väike- või keskmise suurusega ettevõte), või kui projekt viiakse ellu vähemalt kahes Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Liidu liikmesriigis ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingus osalevas riigis ning ükski ettevõtja ei kanna üle 70 protsendi abikõlblikest kuludest
  • või ettevõtja ja vähemalt ühe TA asutuse vahel, kes kannab vähemalt 10 protsenti abikõlblikest kuludest ning kellel on õigus avaldada enda läbiviidud tegevuste tulemused

Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.

Toetatud projekte vaata SIIT või toetatud projektide andmebaasist.

Uuri lähemalt
Riik suunab rakendusuuringuteks taas 15 miljonit eurot
Riik suunab rakendusuuringuteks taas 15 miljonit eurot

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) rakendusuuringute programmi (RUP) seitsmes taotlusvoor eelarvega 15 miljonit eurot avaneb 18. juulil. „Järjekorras juba seitsmes taotlusvoor näitab, et Eesti riik hindab erasektori arendustööd kõrgelt ning on valmis aitama arendusega seonduvaid riske maandada. Tehnoloogiliselt edukate arenduste majanduslik edu sõltub olulisel määral sellest, kas loodud intellektuaalomandit rahvusvahelistel turgudel kaitstakse. Täna on seda pigem vähe tehtud, mistõttu pöörame uues voorus sellele senisest enam tähelepanu,“ sõnas EASi ja KredExi ühendasutuse rakendusuuringute osakonna arendusjuht Mart Toots. RUP toetab nüüdsest intellektuaalomandi esmakaitset kuni 80% ulatuses. Selle alla kuuluvad lisaks esmakaitsetaotlusele nii tegutsemisvabaduse (freedom to operate) uuring kui ka tipptasemel tehnilise ja

Eesti otsib tippinnovaatoreid! 

Suvi on õige aeg uute arenguplaanidega tegelemiseks, sest kandideerimine Tippinnovaatorite programmi lõppeb 15. augustil. Tuntud tarkvaraettevõte OIXIO jagab oma kogemusi programmis osalemisest.  Tarkvara valdkonnas tootearendusega tegeleva OIXIO eesmärk Tippinnovaatorite programmis osalemisel oli soov teha oma tööd tulemuslikumalt. „Eesmärk oli saavutada rohkem õnnestunud tootearenduse projekte ja turule tuua edukaid omatooteid,“ ütles OIXIO ärinõustamise juhtivkonsultant Indrek Sabul.  Konkreetse tegevusena töötas OIXIO programmi raames välja oma ettevõtte jaoks sobiliku innovatsioonijuhtimise mudeli. „Alustasime selle rakendamist, et nii olemasolevaid kui ka järgnevaid tootearendusi efektiivsemalt juhtida,“ sõnas Sabul. Tema sõnul tõi Tippinnovaatorite programmis osalemine OIXIO jaoks kaasa üldise innovatsioonikultuuri taseme tõusu ja rohkem motiveeritud töötajad, kes

Juhtide mentorprogramm: kuue kuu jooksul saadud teadmised, kogemused ja kontaktid, mille kogumine oleks võtnud aastaid

Selle aasta märtsis lõpetas järjekordne EASi ja KredExi ühendasutuse juhtide mentorprogrammi lend. Kuuekuulise programmi käigus arendasid ettevõtete võtmeisikud juhtimisalaseid oskusi ja võrgustikku ettevõtte efektiivsuse tõstmiseks ning lisaks valmis ettevõtte vajadustest lähtuv arenguplaan. Programmis osalenud ratta- ja suusariideid tootva ettevõtte moomoo tegevjuht Martti Sala sõnul on ta mõelnud, kui kaua oleks tal võtnud aega juhtide mentorprogrammis saadud kogemuste, teadmiste ja kontaktide omandamine ilma programmis osalemata. “Võimatu täpselt öelda, aga minu puhul ilmselt väga palju aastaid. Juba esimesed kontaktkohtumised ja võrgustumisüritused olid väga võimsad. Mälestused kogu eluks – suurepärane korraldus, uued teadmised ja veel rohkem uusi kontakte,” rääkis Sala. Juhtide mentorprogramm sisaldab

Juhtide mentorprogramm andis Mulieresele uue hoo ja julgustas väärtustest selgemalt rääkima

Eelmisel aastal võttis looduslikke puhastusvahendeid tootev Mulieres osa EASi ja KredExi ühendasutuse 6-kuulisest juhtide mentorprogrammist, mis keskendub ambitsioonikuse kasvatamisele ning ettevõtte kasvuvõimaluste leidmisele. Nüüd, aasta hiljem, analüüsib oma kogemust ja programmist saadud teadmisi ettevõtte tegevjuht Karel Rüütli. Mulierese tegevjuhi Karel Rüütli sõnul sai ta juba esimesel kohtumisel aru, et on sattunud inspireerivasse ja toredasse seltskonda. “Mentorite profiil oli rikkalik, palju erineva tausta ja reaalse elukogemusega endised ning praegused juhid. Ambitsioonikust õhkus igast osalejast ning teadsin, et tõotab tulla põnev programm,” rääkis Rüütli oma esimesest muljest. Teemadering, millest programmis räägiti, ulatus Rüütli sõnul IT-st, e-poodide arendamisest ja eksportturgudele sisenemisest kuni müügi

Kati Kusmin: peame arendama oma tooteid ja viima need laia maailma

Konverentsi Industry 5.0 üks peaesinejatest oli tänavu EAS-i ja KredExi ühendasutuse – Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (EIS) juht Kati Kusmin, kes leiab, et tööstuse digitaliseerimise kõrval on endiselt päevakorral kvalifitseeritud tööjõu puudus, mis võib saada kasvu piduriks.  Kati Kusmin on seisukohal, et kui tööstuse digitaliseerimine on endiselt fookuses ning aitab suurendada ettevõtete konkurentsivõimet, siis kasvu piduriks võib olla väljaõppinud spetsialistide puudus – jätkuv struktuurne tööjõupuudus erinevates sektorites, mitte ainult IKT-s, vaid tööstuses laiemalt.  „Järjest rohkem tööstusettevõtteid tunneb vajadust välisspetsialistide värbamise järele,“ tõdeb ta. „Värbamist pärsib aga üks suur probleem – välismaal tuntakse Eestit kui edukat IT-riiki, kuid meie tööstuse kuvand

Tagasi üles