Ragn Sellsi tütarettevõte R-S OSA Service OÜ rajab Ida-Virumaale demotehase, et piloteerida põlevkivituha väärindamise tehnoloogiat, et toota kaltsiumkarbonaati ja erinevaid tooraineid. Koguinvesteering on 10,3 miljonit eurot ning 2,6 miljonit sellest moodustab õiglase ülemineku fondi toetus. Ida-Virumaal on ladestatud ca miljard tonni tööstusjäätmeid ning sellest umbes pool on põlevkivi tuhk. Just seda materjali on R-S OSA asunud väärindama. Ettevõtte juhi Alar Saluste kinnitusel on nende eesmärk luua täiesti uusi ringmajanduse lahendusi. „Meie tootmine jälgib põhimõtet, et kõik tootmisest väljuvad materjalid leiavad kasutust ja jäätmeid ei tekigi,“ ütles Saluste. Ettevõtte eesmärk on arendada välja tööstuslik tehnoloogia, et toota põlevkivituhast puhast kaltsiumkarbonaati. „Oluline

Eesti süvatehnoloogiaettevõte GScan sihib revolutsioonilise müüonkiirgusel põhineva tehnoloogiaga uut globaalset turgu – infrastruktuuriobjektide diagnostikat. 2018. aastal kukkus Itaalias Genovas kokku maanteesild, tragöödias hukkus 43 inimest. Paljud 20. sajandi keskel ehitatud sillad on jõudmas oma elukaare lõpuni ning vajaksid hädasti rekonstrueerimist. Näiteks USAs on hinnanguliselt 44 000 kehvas olukorras silda, millest kõik ei vaja küll kohest rekonstrueerimist, kuid mida tuleks tähelepanelikumalt jälgida. Probleem on selles, et paljude sillatüüpide puhul on diagnostika kas äärmiselt kallis või väga keeruline – siin tulebki appi Eesti ettevõte GScan. Ettevõtte patenteeritud tehnoloogia rakendab ohutut ja looduses esinevat müüonkiirgust, mis aitab näha materjalidest läbi paremini kui ühegi teise

Avaliku sektori uuendajaid ja ettevõtete esindajaid kogunesid täna Kultuurikatlasse kuulama kolleegide kogemuslugusid innovatsiooni loomisest ja hankimisest erinevates valdkondades. Konverentsi eesmärk on julgustada avaliku sektori organisatsioonide esindajaid katsetama, piloteerima ja tulevikku vaatama ning otsima lahendusi erasektorist. Konverentsi avanud majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo sõnul peab avalik sektor olema innovatsiooni eeskujuks. „Eesti 2035 visiooni teostumiseks on meil vaja uusi ja paremaid lahendusi ehk innovatsiooni. Igal aastal tellivad riigiasutused ligikaudu 4-5 miljardi euro eest tooteid ja teenuseid, mis moodustab Eesti SKPst pea viiendiku. See tähendab, et riigihangetel on turul märkimisväärne ostujõud, millega saab anda hoogu Eesti ettevõtete innovaatilistele toodetele ja teenustele. On vaja

Täna, 9. oktoobril avas EASi ja KredExi ühendasutus rakendusuuringute programmi (RUP) viienda toetusvooru teadmusmahukate tootearendusprojektide ja rakendusuuringute elluviimiseks. Vooru eelarve on 15 miljonit eurot ning maksimaalne toetus ühele ettevõttele kaks miljonit eurot. Ettevõtete arendusprojekte aitavad ette valmistada ja läbi mõelda erinevate valdkondade spetsialistid.  “Eesti majandusele uue hoo andmise eelduseks on üleminek teadmusmahukale majandusele ning seeläbi kõrgtehnoloogilise ekspordi suurendamine. Selliste tehnoloogiate väljatöötamine on seotud suure riskiga, mistõttu tuleb riik ettevõtjatele nii nõu kui ka toetusega appi,” sõnas EASi ja KredExi ühendasutuse rakendusuuringute osakonna juht Madis Raukas.  Ta lisas, et RUP aitab ettevõtetel riske maandada ning arendustööd kiirendada. Taotlusprotsessis osalemise eelduseks on

EASi ja KredExi ühendasutus avab 9. oktoobril rakendusuuringute programmi (RUP) viienda toetusvooru teadmusmahukate rakendusuuringu- ja tootearendusprojektide elluviimiseks. Toetuse eelarve on 15 miljonit eurot ning toetus ühe projekti kohta on vahemikus 250 tuhat kuni 2 miljonit eurot. Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo hinnangul on Eesti majanduse suurimaks võimaluseks ning väljakutseks teadus- ja tehnoloogiapõhine innovatsioon. „Eesti tööstuse tootlikkus jääb täna alla meie peamistele konkurentidele, mis tähendab, et peame tugevalt panustama ettevõtete teadmusmahukuse ja lisandväärtuse kasvatamisse,“ märkis ta. Riisalo sõnul on ettevõtjatel suuremad riskid esimeste sammude tegemisel oma tootearenduse protsessis, mistõttu paneb riik nende teadus- ja arendustegevusele õla alla. „Kuigi majandusolukord teeb ettevaatlikuks,