Toetame e-veoselehe arendusi
Toetame digipööret transpordi ja logistikasektori ettevõtjate äriprotsesside digitaliseerimise kaudu
Taotlusvoor on suletud, taotlusi sai esitada 31.05.2022 kell 9:00 – 29.07.2022 kell 16:00
Enne taotluse esitamist on kohustuslik läbida eelnõustamine.
Kelle jaoks on toetus mõeldud?
- Eesti äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik
- projekt olema suunatud maanteetranspordi või veoteenuse dokumendi koostamise või andmevahetus teenuse pakkumisele
- vähese tähtsusega abi (VTA) ei ületa 200 000 eurot
- temal või tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust
- majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud
- maksuvõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud
- maksudeklaratsioonid ja majandusaasta aruanded on esitatud
- ei ole pankrotis ega sundlõpetamisel ja tema suhtes ei ole tehtud lõpetamise otsust
- ei ole raskustes ettevõtja
Mille jaoks toetust saab?
Toetatavad tegevused on
1. tegevuste planeerimiseks vajalik eelkaardistus
2. e-veoselehe platvormi ja andmevahetusteenuse loomine ja arendamine
3. tegevuse tulemuste turundamine.
Mis ettevõttes muutub?
elektroonilise kaubaveoteabe andmevahetusplatvormi väljaarendamine
e-veoselehe andmevahetusteenuse loojaks saamine
osaline digipööres transpordi ja logistikasektori ettevõtjate äriprotsesside digitaliseerimise kaudu
16. juunil 2022 - Infopäev
16. juunil
11.00- 12.50 E-veose infopäev toimus üle veebi Teamsi keskkonna kaudu
- E-veoselehe toetusmeetmed ja ootused tulemustele – Maarja Mänd (MKM)
- Realajamajanduse tegevused: fookus e-veoseleht – Sirli Heinsoo (MKM)
- Eurooopa Komisjoni arengud eFTI valdkonnas – Eva Killar (MKM)
- eFTI ootused e-veoselehe platvormidele etappide kaupa– Ulrika Hurt (Digilogistika Keskus) VIDEO
- Toetuse rakendamine, määruse tingimused, taotlemise dokumendid, E-toetuse keskkond – Kristiina Niilits (EASi ja KredExi ühendasutus) video
16. mai infopäeva materjalid.
Üldinfo – Maarja Mänd (MKM) video
Reaalajamajanduse tegevused – Sirli Heinsoo (MKM) video
Ülevaade transporditeemade arengutest ja eFTIst – Eva Killar (MKM) video
eFTI nõuete analüüsi tutvustus – Ulrika Hurt (Digilogistika Keskus) VIDEO
Toetuse rakendamine, määruse tingimused – Kristiina Niilits (EASi ja KredExi ühendasutus) video
17. juunil 2022 - Töötuba
Teenusedisaini töötuba meetme “e-veoselehe arendamise toetus” taotlejatele
9.30-13.00 toimub üle veebi ZOOMi keskkonna kaudu.
Töötoa sisuks on eFTI platvormide arendajatega teenusplatvormi klienditeekonna koostamine – riigiasutuste ja juurdepääsupunkt/NAP’iga andmevahetuse korraldamise protsessi lähem arutelu ja selle toimimise analüüs.
Väljundiks on selge arusaam, mida platvorm tegema peab eFTI väljundite mõistes.
Eelnõustamine
Tule eelnõustamisele.
Eelnõustamine on enne taotluse esitamist kohustuslik.
Eelnõustamisel esitab taotleja vahendusasutusele teabe planeeritava eelkaardistuse ja projektiplaani kohta.
Võta ühendust:
Kristiina Niilits
[email protected]
7386 009
Arenda ise või osta teenust
Arenda ise või osta teenust
- Leidke endale parim lahendus, kas teete arendustegevused ise, ostad teenusepakkujalt teenust või kombinatsioon kahest eelnevast.
- Mõtle läbi kulud.
Enda ettevõtte meeskonnaga arendused ise tehes, saate projekti panna järgmised kulud:
- töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
- võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud;
Teenusepakkujaid kasutades, saate projekti panna järgmised kulud:
- turutingimustel ostetud teenuste kulud
- litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud
- arenduste teostamiseks ostetud nõustamisteenuste kulud
Turundustegevused on toetatavad järgmised kulud:
- töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
- turutingimustel ostetud teenuste kulud
Taotluse esitamine
Taotluse esitamine
Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.
Taotlusdokumendid:
- Eelkaardistus – mis hõlmab olemasoleva olukorra kirjeldust, arenguvajaduste kirjeldust ja võimalikke lahendusstsenaariume.
Hankeplaan (juhul kui taotleja on riigihankekohuslane)
- majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, kui majandusaasta aruande esitamise kohustus ei ole veel saabunud
- esitamise majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga
Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
Taotluse hindamine
Taotluse hindamine
EAS hindab esitatud taotlust kuni 45 tööpäeva.
Taotluse hindamiskriteeriumid:
Projekti elluviimine
Projekti elluviimine
Ettevõtja viib projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).
Toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).
Aruandluse esitamine
Vahearuande – ja lõpparuande esitamine
Projekti kohta tuleb esitada aruanded taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.
Aruandes peab olema:
- valminud arendust tõendavad materjalid;
- toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
- toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.
Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.
Toetuse summa makstakse välja 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.
Projekti teekond
16. juunil
11.00- 12.50 E-veose infopäev toimus üle veebi Teamsi keskkonna kaudu
- E-veoselehe toetusmeetmed ja ootused tulemustele – Maarja Mänd (MKM)
- Realajamajanduse tegevused: fookus e-veoseleht – Sirli Heinsoo (MKM)
- Eurooopa Komisjoni arengud eFTI valdkonnas – Eva Killar (MKM)
- eFTI ootused e-veoselehe platvormidele etappide kaupa– Ulrika Hurt (Digilogistika Keskus) VIDEO
- Toetuse rakendamine, määruse tingimused, taotlemise dokumendid, E-toetuse keskkond – Kristiina Niilits (EASi ja KredExi ühendasutus) video
16. mai infopäeva materjalid.
Üldinfo – Maarja Mänd (MKM) video
Reaalajamajanduse tegevused – Sirli Heinsoo (MKM) video
Ülevaade transporditeemade arengutest ja eFTIst – Eva Killar (MKM) video
eFTI nõuete analüüsi tutvustus – Ulrika Hurt (Digilogistika Keskus) VIDEO
Toetuse rakendamine, määruse tingimused – Kristiina Niilits (EASi ja KredExi ühendasutus) video
Teenusedisaini töötuba meetme “e-veoselehe arendamise toetus” taotlejatele
9.30-13.00 toimub üle veebi ZOOMi keskkonna kaudu.
Töötoa sisuks on eFTI platvormide arendajatega teenusplatvormi klienditeekonna koostamine – riigiasutuste ja juurdepääsupunkt/NAP’iga andmevahetuse korraldamise protsessi lähem arutelu ja selle toimimise analüüs.
Väljundiks on selge arusaam, mida platvorm tegema peab eFTI väljundite mõistes.
eFTI nõutege lähemaks tutvumiseks:
Tule eelnõustamisele.
Eelnõustamine on enne taotluse esitamist kohustuslik.
Eelnõustamisel esitab taotleja vahendusasutusele teabe planeeritava eelkaardistuse ja projektiplaani kohta.
Võta ühendust:
Kristiina Niilits
[email protected]
7386 009
Arenda ise või osta teenust
- Leidke endale parim lahendus, kas teete arendustegevused ise, ostad teenusepakkujalt teenust või kombinatsioon kahest eelnevast.
- Mõtle läbi kulud.
Enda ettevõtte meeskonnaga arendused ise tehes, saate projekti panna järgmised kulud:
- töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
- võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud;
Teenusepakkujaid kasutades, saate projekti panna järgmised kulud:
- turutingimustel ostetud teenuste kulud
- litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud
- arenduste teostamiseks ostetud nõustamisteenuste kulud
Turundustegevused on toetatavad järgmised kulud:
- töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
- turutingimustel ostetud teenuste kulud
Kirjutage projektiplaan, juhendi leiate:
Taotluse esitamine
Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.
Taotlusdokumendid:
- Eelkaardistus – mis hõlmab olemasoleva olukorra kirjeldust, arenguvajaduste kirjeldust ja võimalikke lahendusstsenaariume.
Hankeplaan (juhul kui taotleja on riigihankekohuslane)
- majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, kui majandusaasta aruande esitamise kohustus ei ole veel saabunud
- esitamise majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga
Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
Taotluse hindamine
EAS hindab esitatud taotlust kuni 45 tööpäeva.
Taotluse hindamiskriteeriumid:
Projekti elluviimine
Ettevõtja viib projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).
Toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).
Vahearuande – ja lõpparuande esitamine
Projekti kohta tuleb esitada aruanded taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.
Aruandes peab olema:
- valminud arendust tõendavad materjalid;
- toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
- toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.
Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.
Toetuse summa makstakse välja 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.
Abiks taotlejale
Kristiina Niilits
kristiina.niilits@eas.ee
7386 009
Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.
E-veoselehe arendamise toetuse saajad.
Uuri lähemalt
Meie toimekas asutuses toimub igapäevaselt palju tihedat suhtlust ettevõtjatega. Me ei ütle kunagi ära, kui meiega tõhusat koostööd teha tahetakse ja maakondadesse külla kutsutakse. Üks hea näide on nüüd toimuv 5-osaline DigiSeminaride sari koostöös Maakondlike Arenduskeskustega (MAKid). Meie innovatsiooniosakonna digieksperdid Tauri Sinilaan ja Joel Järvik avavad põhjused miks nad palju kilomeetreid maha sõidavad, et digiküpsust kasvatada üle Eesti. Millised teemad maakondlikel seminaridel fookusesse võtate? Arutleme aktuaalsetel teemadel nagu tehisintellekti võimalused, ChatGPT, küberturvalisus, 3D ja AR-tehnoloogiad, andmete analüüs. Üritustel jagatakse ettevõtjate praktilisi kogemuslugusid ja näiteid headest praktikatest ning libastumistest. Kogu sisu on kokku pandud MAKide konsultantide suhtlusest ettevõtetega – ehk siis uuriti, mis teemad
Teenindussektor on viimastel aastatel teinud suuri edusamme digitaliseerimises, keskendudes kliendikogemuse parandamisele, efektiivsuse suurendamisele ja uute tehnoloogiate kasutusele võtmisele. Tootearenduse ekspert ning EASi digitaliseerimise meistriklassi mentor Olga Luštšik jagas oma mõtteid, kuidas on digitaliseerimine muutnud tööd teenindussektoris. Üle kahekümne aasta pikkuse finants- ja fintech-sektori kogemusega Olga Luštšik tõdeb, et üha vähem tehakse ettevõtetes rutiinset käsitööd. „Klienditeeninduses on kasutusele võetud iseteeninduskassad ja vestlusrobotid, mis tähendab rutiinsete tööde, nagu käsitsi klienditeeninduse, füüsilise müügi ja manuaalse andmesisestuse osakaalu vähenemist. Samas on tõusnud nõudlus logistikute, andmeanalüütikute ja kliendikogemuse spetsialistide järele,“ rääkis Luštšik. Viimane on eriti oluline, sest inimlikku aspekti ei saa teenindusest ära kaotada. “Teatud
Tänavusel Davosi majandusfoorumil arutasid majandustegelased, suurettevõtjad ja riigijuhid üle maailma selle üle, kuidas jääda ellu polükriisi ajastul. Termin, millega tähistatakse omavahel põimunud ja samaaegselt toimuvaid kriise: tervisekriis, kliimakriis, sõda Euroopas, inflatsioonišokk ja palju muud, millega meil tuleb praegu rinda pista. Kriiside ajastu mõjutab otseselt kõiki ettevõtteid. Oma teenuseid planeerides lähtume sellest, kuidas saame kõiki tarneahela osapooli aidata. Tipud suudavad ise kriisides kaela kanda, tuge vajavad eelkõige nende tarneahelas olijad. Kindlasti tuleb seejuures mõelda ka pidevalt järelkasvule ehk uutele ettevõtetele, ärisuundadele, tehnoloogiatele ning meie inimestele. Innovatsiooniteenustega on nii, et innovatsioon kui selline on valmis lahendus – see on teenus või toode,
Möödas on ajad, kui arutleti selle üle, kas digitaliseerimine tasub ära – tänaseks on vajadus ilmselge, küsimus on eelkõige sellest, kuidas seda kõige tõhusamalt teha. Digiwise vanemkonsultant, lektor ning EASi digitaliseerimise meistriklassi mentor Ingrid Prinsthal jagas oma mõtteid digitaliseerimise trendidest ja väljakutsetest toidutööstuses. Aastaid toidusektoris töötanud ja selle valdkonna ettevõtteid nõustanud Ingrid Prinsthali sõnul saavad probleemid digitaliseerimisel sageli alguse puudulikust eeltööst. „Hetkeolukorra kaardistus jäetakse tegemata või tehakse seda kiirustades. See on aga ülimalt oluline osa protsessist. Kui meeskond on kitsaskohtadest ühtemoodi aru saanud ja mõistnud, et need vajavad lahendamist, on ka ettevõte tervikuna samm lähemal muutustele,“ märkis ta. Diagnoosist ravini
Metallitööstuse uueks trendiks on kujunemas kogu väärtusahela automatiseerimine ja digitaliseerimine. Kogenud juhtimiskonsultant ja lektor ning EASi digitaliseerimise meistriklassi mentor Andro Kullerkupp selgitab, mis on selle arengu taga ja kuidas on digilahendused muutnud metallisektori tööd. Kui varasemalt toimus digitaliseerimine metallisektori ettevõttes kindlates töölõikudes, näiteks kliendi- ja laohalduses või tootmises, siis viimasel ajal on Kullerkupu sõnul hakatud kasutusele võtma kogu väärtusahelat läbivaid digilahendusi. „Teisisõnu on klient see, kes koostab tellimuse, annab töökäsu tootmisesse ning määrab tarneaja. Ettevõtte jaoks on eesmärk muuta andmete haldamist efektiivsemaks ning seeläbi parandada tootlikkust ja tõsta oma konkurentsivõimet,“ selgitas ekspert. Kullerkupp tõdes, et digitaliseerimine on Eestis pigem keskmise