Vaata peasisu Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU (RRF) (EST)

Toetame e-veoselehe arendusi

Toetame digipööret transpordi ja logistikasektori ettevõtjate äriprotsesside digitaliseerimise kaudu

 

Taotlusvoor on suletud, taotlusi sai esitada  31.05.2022 kell 9:00 – 29.07.2022 kell 16:00

Enne taotluse esitamist on kohustuslik läbida eelnõustamine.

 

 

 

Nimi
E-veoselehe arendamise toetus
Suurim toetus
200 000
Omafinantseering
50-75%
Kogu toetussumma
1 000 000
Staatus
Suletud

Kelle jaoks on toetus mõeldud?

  • Eesti äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik
  • projekt olema suunatud maanteetranspordi või veoteenuse dokumendi koostamise või andmevahetus teenuse pakkumisele
  • vähese tähtsusega abi (VTA) ei ületa 200 000 eurot
  • temal või tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust
  • majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud
  • maksuvõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud
  • maksudeklaratsioonid ja majandusaasta aruanded on esitatud
  • ei ole pankrotis ega sundlõpetamisel ja tema suhtes ei ole tehtud lõpetamise otsust
  • ei ole raskustes ettevõtja

Mis ettevõttes muutub?

Maksimaalne projekti pikkus on 15 kuud.

elektroonilise kaubaveoteabe andmevahetusplatvormi väljaarendamine

e-veoselehe andmevahetusteenuse loojaks saamine

osaline digipööres transpordi ja logistikasektori ettevõtjate äriprotsesside digitaliseerimise kaudu

16. juunil 2022 - Infopäev

16. juunil

11.00- 12.50 E-veose infopäev toimus üle veebi Teamsi keskkonna kaudu 

 

16. mai infopäeva materjalid.

Üldinfo – Maarja Mänd (MKM) video
Reaalajamajanduse tegevused – Sirli Heinsoo (MKM) video
Ülevaade transporditeemade arengutest ja eFTIst – Eva Killar (MKM) video
eFTI nõuete analüüsi tutvustus – Ulrika Hurt (Digilogistika Keskus) VIDEO
Toetuse rakendamine, määruse tingimused – Kristiina Niilits (EASi ja KredExi ühendasutus) video

 

17. juunil 2022 - Töötuba

Teenusedisaini töötuba meetme “e-veoselehe arendamise toetus” taotlejatele

9.30-13.00 toimub üle veebi ZOOMi keskkonna kaudu.

Töötoa sisuks on eFTI platvormide arendajatega teenusplatvormi klienditeekonna koostamine – riigiasutuste ja juurdepääsupunkt/NAP’iga andmevahetuse korraldamise protsessi lähem arutelu ja selle toimimise analüüs.

Väljundiks on selge arusaam, mida platvorm tegema peab eFTI väljundite mõistes.

Uuri lähemalt töötoast

Eelnõustamine

Tule eelnõustamisele.

Eelnõustamine on enne taotluse esitamist kohustuslik.

Eelnõustamisel esitab taotleja vahendusasutusele teabe planeeritava eelkaardistuse ja projektiplaani kohta.

Võta ühendust:

Kristiina Niilits
[email protected]
7386 009

Arenda ise või osta teenust

Arenda ise või osta teenust

  • Leidke endale parim lahendus, kas teete arendustegevused ise, ostad teenusepakkujalt teenust või kombinatsioon kahest eelnevast.
  • Mõtle läbi kulud.

Enda ettevõtte meeskonnaga arendused ise tehes, saate projekti panna järgmised kulud:

  • töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
  • võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud;

Teenusepakkujaid kasutades, saate projekti panna järgmised kulud:

  • turutingimustel ostetud teenuste kulud
  • litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud
  • arenduste teostamiseks ostetud nõustamisteenuste kulud

Turundustegevused on toetatavad järgmised kulud:

  • töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
  • turutingimustel ostetud teenuste kulud

Kirjuta projektiplaan

Kirjutage projektiplaan, juhendi leiate:

Projektiplaani vorm/juhend

Taotluse esitamine

Taotluse esitamine

Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.

Taotlusdokumendid:

  • Eelkaardistus – mis hõlmab olemasoleva olukorra kirjeldust, arenguvajaduste kirjeldust ja võimalikke lahendusstsenaariume.

Taotlusevormi näidis

Projektiplaan

Eelarve vorm 

Finantsprognoosid

Hankeplaan (juhul kui taotleja on riigihankekohuslane)

  • majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, kui majandusaasta aruande esitamise kohustus ei ole veel saabunud
  • esitamise majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga

Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)

Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)

 

Taotluse hindamine

Taotluse hindamine

EAS hindab esitatud taotlust kuni 45 tööpäeva.

Taotluse hindamiskriteeriumid:

50%
projekti tegevuste mõju toetuse andmise eesmärgi, väljund ja tulemusnäitaja saavutamisele mille raames hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja näitajate saavutamisele
20%
taotleja võimekus projekti tegevuste tegemiseks mille raames hinnatakse, kuidas on tagatud kvalifikatsioon, jätkusuutlikus, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused ning riskide juhtimise oskus
30%
projekti tegevuste põhjendatus ja kuluefektiivsus mille raames hinnatakse projekti realistlik k ust ning kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed väljundite ja tulemuste saavutamiseks

Hindamisemetoodika

Projekti elluviimine

Projekti elluviimine

Ettevõtja viib projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul). 

Toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.

Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).

Aruandluse esitamine

Vahearuande – ja  lõpparuande esitamine 

Projekti kohta tuleb esitada aruanded taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.

Aruandes peab olema:

  • valminud arendust tõendavad materjalid;
  • toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
  • toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.

Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.

Toetuse summa makstakse välja 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.

Projekti teekond

16. juunil

11.00- 12.50 E-veose infopäev toimus üle veebi Teamsi keskkonna kaudu 

 

16. mai infopäeva materjalid.

Üldinfo – Maarja Mänd (MKM) video
Reaalajamajanduse tegevused – Sirli Heinsoo (MKM) video
Ülevaade transporditeemade arengutest ja eFTIst – Eva Killar (MKM) video
eFTI nõuete analüüsi tutvustus – Ulrika Hurt (Digilogistika Keskus) VIDEO
Toetuse rakendamine, määruse tingimused – Kristiina Niilits (EASi ja KredExi ühendasutus) video

 

Teenusedisaini töötuba meetme “e-veoselehe arendamise toetus” taotlejatele

9.30-13.00 toimub üle veebi ZOOMi keskkonna kaudu.

Töötoa sisuks on eFTI platvormide arendajatega teenusplatvormi klienditeekonna koostamine – riigiasutuste ja juurdepääsupunkt/NAP’iga andmevahetuse korraldamise protsessi lähem arutelu ja selle toimimise analüüs.

Väljundiks on selge arusaam, mida platvorm tegema peab eFTI väljundite mõistes.

Uuri lähemalt töötoast

eFTI nõutege lähemaks tutvumiseks:

Reaalajamajanduse e-veoselehe veeb

Tule eelnõustamisele.

Eelnõustamine on enne taotluse esitamist kohustuslik.

Eelnõustamisel esitab taotleja vahendusasutusele teabe planeeritava eelkaardistuse ja projektiplaani kohta.

Võta ühendust:

Kristiina Niilits
[email protected]
7386 009

Arenda ise või osta teenust

  • Leidke endale parim lahendus, kas teete arendustegevused ise, ostad teenusepakkujalt teenust või kombinatsioon kahest eelnevast.
  • Mõtle läbi kulud.

Enda ettevõtte meeskonnaga arendused ise tehes, saate projekti panna järgmised kulud:

  • töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
  • võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud;

Teenusepakkujaid kasutades, saate projekti panna järgmised kulud:

  • turutingimustel ostetud teenuste kulud
  • litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud
  • arenduste teostamiseks ostetud nõustamisteenuste kulud

Turundustegevused on toetatavad järgmised kulud:

  • töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
  • turutingimustel ostetud teenuste kulud

Kirjutage projektiplaan, juhendi leiate:

Projektiplaani vorm/juhend

Taotluse esitamine

Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.

Taotlusdokumendid:

  • Eelkaardistus – mis hõlmab olemasoleva olukorra kirjeldust, arenguvajaduste kirjeldust ja võimalikke lahendusstsenaariume.

Taotlusevormi näidis

Projektiplaan

Eelarve vorm 

Finantsprognoosid

Hankeplaan (juhul kui taotleja on riigihankekohuslane)

  • majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, kui majandusaasta aruande esitamise kohustus ei ole veel saabunud
  • esitamise majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga

Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)

Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)

 

Taotluse hindamine

EAS hindab esitatud taotlust kuni 45 tööpäeva.

Taotluse hindamiskriteeriumid:

50%
projekti tegevuste mõju toetuse andmise eesmärgi, väljund ja tulemusnäitaja saavutamisele mille raames hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja näitajate saavutamisele
20%
taotleja võimekus projekti tegevuste tegemiseks mille raames hinnatakse, kuidas on tagatud kvalifikatsioon, jätkusuutlikus, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused ning riskide juhtimise oskus
30%
projekti tegevuste põhjendatus ja kuluefektiivsus mille raames hinnatakse projekti realistlik k ust ning kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed väljundite ja tulemuste saavutamiseks

Hindamisemetoodika

Projekti elluviimine

Ettevõtja viib projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul). 

Toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.

Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).

Vahearuande – ja  lõpparuande esitamine 

Projekti kohta tuleb esitada aruanded taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.

Aruandes peab olema:

  • valminud arendust tõendavad materjalid;
  • toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
  • toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.

Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.

Toetuse summa makstakse välja 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.

Abiks taotlejale

Kristiina Niilits
kristiina.niilits@​eas.​ee
7386 009

Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.

E-veoselehe arendamise toetuse saajad.

Uuri lähemalt
Kati Kusmin: peame arendama oma tooteid ja viima need laia maailma

Konverentsi Industry 5.0 üks peaesinejatest oli tänavu EAS-i ja KredExi ühendasutuse – Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (EIS) juht Kati Kusmin, kes leiab, et tööstuse digitaliseerimise kõrval on endiselt päevakorral kvalifitseeritud tööjõu puudus, mis võib saada kasvu piduriks.  Kati Kusmin on seisukohal, et kui tööstuse digitaliseerimine on endiselt fookuses ning aitab suurendada ettevõtete konkurentsivõimet, siis kasvu piduriks võib olla väljaõppinud spetsialistide puudus – jätkuv struktuurne tööjõupuudus erinevates sektorites, mitte ainult IKT-s, vaid tööstuses laiemalt.  „Järjest rohkem tööstusettevõtteid tunneb vajadust välisspetsialistide värbamise järele,“ tõdeb ta. „Värbamist pärsib aga üks suur probleem – välismaal tuntakse Eestit kui edukat IT-riiki, kuid meie tööstuse kuvand

Digiteekaardi toetus on jälle avatud

Alates 18. märtsist on avatud jälle digitaliseerimise teekaardi toetus, mille kogueelarve on 5 miljonit eurot. Eesmärk on suurendada ettevõtete teadlikkust nende digitaliseerituse, automatiseerituse ja küberturvalisuse hetkeolukorrast ning luua koos tasuvusarvestusega investeerimisplaan. Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo sõnul seisneb digitaliseerimise olulisus Eesti majandusse suurema tootlikkuse ja lisandväärtuse loomises. „Enne digitaliseerimisega alustamist ja investeeringute tegemist on ettevõtjal oluline aga omada terviklikku ülevaadet oma võimalustest, ehk et millised on tema äri protsessid ja kõige sobivamad tehnoloogilised lahendused nende digitaliseerimiseks. Selle teadmise digitaliseerimise teekaart ettevõtjale ka annab.“ Teekaardi tehnoloogiliste lahenduste hulka kuuluvad näiteks ressursside planeerimise tarkvara ERP ja tootmise rakendussüsteem MES lahendused, raalprojekteerimise ja -tootmise (CAD/CAM) lahendused;

Ekspert: Eesti ettevõtted peaks kiirendama jõupingutusi digitaliseerimiseks
Ekspert: Eesti ettevõtted peaks kiirendama jõupingutusi digitaliseerimiseks

EASi ja KredExi ühendasutuse digitaliseerimise projektijuht Joel Järvik teeb ülevaate Eesti ettevõtete hetkeseisust digitaliseerimise valdkonnas ning annab nõu, millistel trendidel tasub silma peal hoida. Joel Järviku sõnul on Eesti tervikuna olnud aktiivne digitaliseerimise edendaja. „Eristume selgelt oma edukate e-riigi lahenduste poolest. Eesti ettevõtted on suhteliselt väikesed, kuid tihti paindlikud ja kiirelt kohanevad, mis on oluline eelis muutuvas ärikeskkonnas. Meie inimesed on heade digioskustega ja meil on tugev startup-kultuur,” rääkis ta. Kui avalike digiteenustega oleme Euroopas esirinnas, siis Eesti ettevõtted uutest tehnoloogiatest veel täit kasu eksperdi hinnangul ei realiseeri. „Hoolimata sellest, et meil mõned tehnoloogilises mõistes silmapaistvad tegijad, on meie väikeste

Reaalajamajanduse ja digitaliseerimise meistriklassi võitjad on selgunud! 

Oktoobris alustanud loomeettevõtetele suunatud pilootprogramm Reaalajamajanduse ja Digitaliseerimise meistriklass on jõudnud eduka lõpuni, tuues kaasa mitmeid uuenduslikke ideid ja tugevaid tulemusi.  Esmalt võib tunduda, et reaalajamajandus, digitaliseerimine ja loomeettevõtlus on nagu sokid ja sandaalid, mis eriti kokku ei sobi. Kuid eile, 19. detsembril toimunud meistriklassi finaalüritus tõestas vastupidist. Päev oli täis põnevust ja inspiratsiooni ning ettevõtted kaitsesid kogu auditooriumi ja zürii ees enda plaane, kuidas nad tänu meistriklassile on astunud samme digitaalse tuleviku ja kvaliteetsete andmete suunas ning milliste tegevustega nad jätkavad.  Meistriklass sai lõppakordi võitjate valimisega, strateegia ja äriplaanidele vaatasid peale ning hindasid nii žürii kui ka publik. Publik

Digitaliseerimise ekspert: globaalsel turul konkureerime suurettevõtetega, kes on oma protsessid automatiseerinud
Digitaliseerimise ekspert: globaalsel turul konkureerime suurettevõtetega, kes on oma protsessid automatiseerinud

Metallitööstuse uueks trendiks on kujunemas kogu väärtusahela automatiseerimine ja digitaliseerimine. Kogenud juhtimiskonsultant ja lektor ning EASi digitaliseerimise meistriklassi mentor Andro Kullerkupp selgitab, mis on selle arengu taga ja kuidas on digilahendused muutnud metallisektori tööd. Kui varasemalt toimus digitaliseerimine metallisektori ettevõttes kindlates töölõikudes, näiteks kliendi- ja laohalduses või tootmises, siis viimasel ajal on Kullerkupu sõnul hakatud kasutusele võtma kogu väärtusahelat läbivaid digilahendusi. „Teisisõnu on klient see, kes koostab tellimuse, annab töökäsu tootmisesse ning määrab tarneaja. Ettevõtte jaoks on eesmärk muuta andmete haldamist efektiivsemaks ning seeläbi parandada tootlikkust ja tõsta oma konkurentsivõimet,“ selgitas ekspert. Kullerkupp tõdes, et digitaliseerimine on Eestis pigem keskmise

Sind võib veel huvitada

Avatud
Tootearendus ja innovatsioon

Reaalajamajanduse uudse lahenduse tervikprotsessi väljatöötamise toetus

Suurim toetus 100 000
Avatud
Tootearendus ja innovatsioon

Reaalajamajanduse e-kviitungi prototüübi väljatöötamise toetus

Suurim toetus 100 000
Avatud
Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus

Ida-Viru väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetus

Suurim toetus 500 000
Avatud
teadmussiire

Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus

Suurim toetus 5 000 000
Avatud
Toetus

Arendusosak

Suurim toetus 35000
Avatud
Teenus

Tippinnovaatorite programm

Hind 5000 eurot + KM
Kestus 8 kuud (sügis 2024 - suvi 2025)
Avatud
Teenus

Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse nõustamine

Avatud
äri arendamine

Ettevõtete digipöörde toetus

Suurim toetus 300 000
Avatud
rakendusuuringute programm

Rakendusuuringute programmi väikeprojektide taotlusvoor

Suurim toetus 150 000
Avatud
äri arendamine

Loomeettevõtjate arenguplaani elluviimise toetus

Suurim toetus 100 000
Avatud
Nõustamine

Innovatsioonivõimekuse diagnostika

Hind Tasuta
Avatud
eksport

Loomeettevõtjate ekspordivõimekuse arendamise toetus

Suurim toetus 50 000
Avatud
Toetus

Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine

Kestus 3 – 24 kuud
Avatud
Toetus

Digitaliseerimise teekaardi toetus

Suurim toetus 10 000
Kestus kuni 6 kuud
Avatud
ettevõtte arenguprogramm

Ettevõtte arenguprogramm

Suurim toetus arenguplaanile kuni 500 000
Kestus kuni 3 aastat
Avatud
innovatsioon

Innovatsiooniosak

Suurim toetus 7500
Avatud
tootearendus

Tootearenduse toetus

Suurim toetus 500 000
Avatud
Nõustamine

Tehnoloogiate otsing, seire ja analüüs (technology intelligence)

Hind alates 5-st töötunnist 100 €/h
Kestus kuni 5 tundi tasuta
Avatud
rakendusuuringute programm

Rakendusuuringute programm

Suurim toetus 2 000 000
Tulemas
Toetus

Reaalajamajanduse arendamise toetused

Tagasi üles