Toetame e-arve arendusi
Eesmärk on toetada ettevõtja äriprotsesside innovatsiooni e-arve arenduste kaudu.
E-arvete arendamise taotlusvoor sulgus 31.03.2023 kell 23:59, peale mida ei ole võimalik taotlusi enam esitada.
Kelle jaoks on toetus mõeldud?
- igas suuruses Eesti äriühingutele, kes pakub e-arvete operaatorteenust, kassasüsteemi, makselahenduse või muud majandustarkvarateenust
- Eesti äriregistris registreeritud vähemalt 12 kuud enne taotluse esitamise tähtpäev
- taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta käive oli vähemalt 40 000 eurot
- vähese tähtsusega abi (VTA) ei ületa 200 000 eurot.
Mille jaoks toetust saab?
Tegevused 1-3 saab teha üksiktegevusena või ka kõik tegevused korraga.
1. Euroopa Liidu e-arve standardi kasutuselevõtu arendus
2. ettevõtja digitaalse andmevahetuse liidestuse arendus PEPPOLi andmevahetusvõrgustikuga
3. digitaalses tarkvaras e-arvete kasutaja kasutajateekonna automatiseerimise arendus
Kohustuslik tegevus, kui soovitakse toetust tegevustele 1, 2 või 3.
4.turundustegevus e-arvete laialdasemaks kasutuselevõtuks
Mis ettevõttes muutub?
Euroopa Liidu e-arve dokumentatsioon
Euroopa Liidu direktiiv 2014/55/EL e-arveldamise osas – asub SIIN.
Aga täpsem info, standardid:
- EVS-EN 16931-1:2017+A1:2019/AC:2020 – EVS standard evs.ee | en
- EVS-EN 16931-1:2017+A1:2019 – EVS standard evs.ee | en
Hea infoallikas asub SIIN.
Infopäev 06.06.2022
Infoptunni materjalid 06.06.2022
E-arve üldinfo – Maarja Mänd (MKM)
Toetatavad tegevused – Sirli Heinsoo (MKM)
Määruse tingimused, taotlemise dokumendid, E-toetuse keskkond – Kristiina Niilits (EAS ja Kredexi ühendasutus).
Infopäeva materjalid (04.05.2022)
Üldinfo – Maarja Mänd (MKM) Video
Toetatavad tegevused – Sirli Heinsoo (MKM) Video
Toetuse rakendamine, määruse tingimused – Kristiina Niilits (EAS ja Kredexi ühendasutus) Video
Turundusnõuanne – Annika Lepp (MKM) Video
Arenduse valik
Arenduse valik
Mõelge läbi, millist arendust on vaja teha, et pakutav toode oleks edaspidi veelgi parem ja võimaldaks E-arve levikule kaasa aidata.
Vajadusel saate teha ühe neist või kõik arendused:
- EL e-arve standardi kasutuselevõtu arendus
- ettevõtja digitaalse andmevahetuse liidestuse arendus PEPPOLi andmevahetusvõrgustikuga
- digitaalses tarkvaras e-arvete kasutaja kasutajateekonna automatiseerimise arendus
Arenda ise või osta teenust
Arenda ise või osta teenust
- Leidke endale parim lahendus, kas teete arendustegevused ise, ostad teenusepakkujalt teenust või kombinatsioon kahest eelnevast.
- Mõtle läbi kulud.
Enda ettevõtte meeskonnaga arendused ise tehes, saate projekti panna järgmised kulud:
- töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
- võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud;
Teenusepakkujaid kasutades, saate projekti panna järgmised kulud:
- turutingimustel ostetud teenuste kulud
- litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud
- arenduste teostamiseks ostetud nõustamisteenuste kulud
Turundustegevused on kohustuslikud.
Neid saab teha nii abikõlbliku projektimaksumuse sees olevana või omavahendite arvelt.
Juhul kui soovite projekti eelarvesse sisse panna turunduskulusid, siis projekti saate panna järgmised kulud:
- töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
- turutingimustel ostetud teenuste kulud
Taotluse esitamine
Taotluse esitamine
Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.
Taotlusdokumendid:
Hankeplaan (juhul kui taotleja on riigihankekohuslane)
- ostetavate teenuste puhul lähteülesanne koos teostatavate ülesannete lühikirjeldusega
- lähteülesnade alusel vähemalt kaks omavahel sõltumatu pakkuja koostatud ja võrreldavat hinnapakkumist;
- taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne (juhul kui majandusaasta aruande äriregistrile esitamise kohustus ei ole veel saabunud)
- taotluse esitamise majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga;
Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
Taotluse hindamine
Taotluse hindamine
EAS hindab esitatud taotlust kuni 20 tööpäeva.
Taotluse vastavushindamise kriteeriumid:
- projekt vastab määruse eesmärgile;
- taotlus vastab määruses kehtestatud nõuetele;
- taotleja vastab määruses kehtestatud nõuetele.
Projekti elluviimine
Projekti elluviimine
Ettevõtja ja koostööpartner viivad projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).
Toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms)
Aruandluse esitamine
Lõpparuande esitamine
Projekti kohta tuleb esitada aruanne taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.
Aruandes peab olema:
- valminud arendust tõendavad materjalid;
- toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
- toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.
Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.
Toetuse summa makstakse välja 20 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.
Kui selgub, et töö ei vasta nõutud tingimustele, siis toetust välja ei maksta.
Projekti teekond
Euroopa Liidu direktiiv 2014/55/EL e-arveldamise osas – asub SIIN.
Aga täpsem info, standardid:
- EVS-EN 16931-1:2017+A1:2019/AC:2020 – EVS standard evs.ee | en
- EVS-EN 16931-1:2017+A1:2019 – EVS standard evs.ee | en
Hea infoallikas asub SIIN.
Infoptunni materjalid 06.06.2022
E-arve üldinfo – Maarja Mänd (MKM)
Toetatavad tegevused – Sirli Heinsoo (MKM)
Määruse tingimused, taotlemise dokumendid, E-toetuse keskkond – Kristiina Niilits (EAS ja Kredexi ühendasutus).
Infopäeva materjalid (04.05.2022)
Üldinfo – Maarja Mänd (MKM) Video
Toetatavad tegevused – Sirli Heinsoo (MKM) Video
Toetuse rakendamine, määruse tingimused – Kristiina Niilits (EAS ja Kredexi ühendasutus) Video
Turundusnõuanne – Annika Lepp (MKM) Video
Arenduse valik
Mõelge läbi, millist arendust on vaja teha, et pakutav toode oleks edaspidi veelgi parem ja võimaldaks E-arve levikule kaasa aidata.
Vajadusel saate teha ühe neist või kõik arendused:
- EL e-arve standardi kasutuselevõtu arendus
- ettevõtja digitaalse andmevahetuse liidestuse arendus PEPPOLi andmevahetusvõrgustikuga
- digitaalses tarkvaras e-arvete kasutaja kasutajateekonna automatiseerimise arendus
Arenda ise või osta teenust
- Leidke endale parim lahendus, kas teete arendustegevused ise, ostad teenusepakkujalt teenust või kombinatsioon kahest eelnevast.
- Mõtle läbi kulud.
Enda ettevõtte meeskonnaga arendused ise tehes, saate projekti panna järgmised kulud:
- töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
- võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud;
Teenusepakkujaid kasutades, saate projekti panna järgmised kulud:
- turutingimustel ostetud teenuste kulud
- litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud
- arenduste teostamiseks ostetud nõustamisteenuste kulud
Turundustegevused on kohustuslikud.
Neid saab teha nii abikõlbliku projektimaksumuse sees olevana või omavahendite arvelt.
Juhul kui soovite projekti eelarvesse sisse panna turunduskulusid, siis projekti saate panna järgmised kulud:
- töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
- turutingimustel ostetud teenuste kulud
Kirjutage projektiplaan, juhendi leiate:
Taotluse esitamine
Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.
Taotlusdokumendid:
Hankeplaan (juhul kui taotleja on riigihankekohuslane)
- ostetavate teenuste puhul lähteülesanne koos teostatavate ülesannete lühikirjeldusega
- lähteülesnade alusel vähemalt kaks omavahel sõltumatu pakkuja koostatud ja võrreldavat hinnapakkumist;
- taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne (juhul kui majandusaasta aruande äriregistrile esitamise kohustus ei ole veel saabunud)
- taotluse esitamise majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga;
Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
Taotluse hindamine
EAS hindab esitatud taotlust kuni 20 tööpäeva.
Taotluse vastavushindamise kriteeriumid:
- projekt vastab määruse eesmärgile;
- taotlus vastab määruses kehtestatud nõuetele;
- taotleja vastab määruses kehtestatud nõuetele.
Projekti elluviimine
Ettevõtja ja koostööpartner viivad projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).
Toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms)
Lõpparuande esitamine
Projekti kohta tuleb esitada aruanne taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.
Aruandes peab olema:
- valminud arendust tõendavad materjalid;
- toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
- toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.
Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.
Toetuse summa makstakse välja 20 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.
Kui selgub, et töö ei vasta nõutud tingimustele, siis toetust välja ei maksta.
Abiks taotlejale
EAS Infokeskus
info@eas.ee
627 9700
Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.
Uuri lähemalt
Meie toimekas asutuses toimub igapäevaselt palju tihedat suhtlust ettevõtjatega. Me ei ütle kunagi ära, kui meiega tõhusat koostööd teha tahetakse ja maakondadesse külla kutsutakse. Üks hea näide on nüüd toimuv 5-osaline DigiSeminaride sari koostöös Maakondlike Arenduskeskustega (MAKid). Meie innovatsiooniosakonna digieksperdid Tauri Sinilaan ja Joel Järvik avavad põhjused miks nad palju kilomeetreid maha sõidavad, et digiküpsust kasvatada üle Eesti. Millised teemad maakondlikel seminaridel fookusesse võtate? Arutleme aktuaalsetel teemadel nagu tehisintellekti võimalused, ChatGPT, küberturvalisus, 3D ja AR-tehnoloogiad, andmete analüüs. Üritustel jagatakse ettevõtjate praktilisi kogemuslugusid ja näiteid headest praktikatest ning libastumistest. Kogu sisu on kokku pandud MAKide konsultantide suhtlusest ettevõtetega – ehk siis uuriti, mis teemad
Teenindussektor on viimastel aastatel teinud suuri edusamme digitaliseerimises, keskendudes kliendikogemuse parandamisele, efektiivsuse suurendamisele ja uute tehnoloogiate kasutusele võtmisele. Tootearenduse ekspert ning EASi digitaliseerimise meistriklassi mentor Olga Luštšik jagas oma mõtteid, kuidas on digitaliseerimine muutnud tööd teenindussektoris. Üle kahekümne aasta pikkuse finants- ja fintech-sektori kogemusega Olga Luštšik tõdeb, et üha vähem tehakse ettevõtetes rutiinset käsitööd. „Klienditeeninduses on kasutusele võetud iseteeninduskassad ja vestlusrobotid, mis tähendab rutiinsete tööde, nagu käsitsi klienditeeninduse, füüsilise müügi ja manuaalse andmesisestuse osakaalu vähenemist. Samas on tõusnud nõudlus logistikute, andmeanalüütikute ja kliendikogemuse spetsialistide järele,“ rääkis Luštšik. Viimane on eriti oluline, sest inimlikku aspekti ei saa teenindusest ära kaotada. “Teatud
Tänavusel Davosi majandusfoorumil arutasid majandustegelased, suurettevõtjad ja riigijuhid üle maailma selle üle, kuidas jääda ellu polükriisi ajastul. Termin, millega tähistatakse omavahel põimunud ja samaaegselt toimuvaid kriise: tervisekriis, kliimakriis, sõda Euroopas, inflatsioonišokk ja palju muud, millega meil tuleb praegu rinda pista. Kriiside ajastu mõjutab otseselt kõiki ettevõtteid. Oma teenuseid planeerides lähtume sellest, kuidas saame kõiki tarneahela osapooli aidata. Tipud suudavad ise kriisides kaela kanda, tuge vajavad eelkõige nende tarneahelas olijad. Kindlasti tuleb seejuures mõelda ka pidevalt järelkasvule ehk uutele ettevõtetele, ärisuundadele, tehnoloogiatele ning meie inimestele. Innovatsiooniteenustega on nii, et innovatsioon kui selline on valmis lahendus – see on teenus või toode,
Möödas on ajad, kui arutleti selle üle, kas digitaliseerimine tasub ära – tänaseks on vajadus ilmselge, küsimus on eelkõige sellest, kuidas seda kõige tõhusamalt teha. Digiwise vanemkonsultant, lektor ning EASi digitaliseerimise meistriklassi mentor Ingrid Prinsthal jagas oma mõtteid digitaliseerimise trendidest ja väljakutsetest toidutööstuses. Aastaid toidusektoris töötanud ja selle valdkonna ettevõtteid nõustanud Ingrid Prinsthali sõnul saavad probleemid digitaliseerimisel sageli alguse puudulikust eeltööst. „Hetkeolukorra kaardistus jäetakse tegemata või tehakse seda kiirustades. See on aga ülimalt oluline osa protsessist. Kui meeskond on kitsaskohtadest ühtemoodi aru saanud ja mõistnud, et need vajavad lahendamist, on ka ettevõte tervikuna samm lähemal muutustele,“ märkis ta. Diagnoosist ravini
Metallitööstuse uueks trendiks on kujunemas kogu väärtusahela automatiseerimine ja digitaliseerimine. Kogenud juhtimiskonsultant ja lektor ning EASi digitaliseerimise meistriklassi mentor Andro Kullerkupp selgitab, mis on selle arengu taga ja kuidas on digilahendused muutnud metallisektori tööd. Kui varasemalt toimus digitaliseerimine metallisektori ettevõttes kindlates töölõikudes, näiteks kliendi- ja laohalduses või tootmises, siis viimasel ajal on Kullerkupu sõnul hakatud kasutusele võtma kogu väärtusahelat läbivaid digilahendusi. „Teisisõnu on klient see, kes koostab tellimuse, annab töökäsu tootmisesse ning määrab tarneaja. Ettevõtte jaoks on eesmärk muuta andmete haldamist efektiivsemaks ning seeläbi parandada tootlikkust ja tõsta oma konkurentsivõimet,“ selgitas ekspert. Kullerkupp tõdes, et digitaliseerimine on Eestis pigem keskmise