Toetame digipööret ettevõtetes
Eesmärk on toetada automatiseerimist ning digitaalsete tehnoloogiate ja robotite kasutuselevõttu.
Eelarve täpsem jaotus:
Töötlev tööstus ja mäetööstus 51,5 MEUR
Muud sektorid 5 MEUR
Kelle jaoks on toetus mõeldud?
- Eesti äriregistris registreerituderaõiguslik juriidiline isik, mille taotluse esitamisele eelneva kahe majandusaasta keskmine müügitulu vastavalt äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetele peab taotleja põhitegevusalal olema Eestis vähemalt 200 000 eurot
- kaks erinevat taotlusvooru:
- töötleva tööstuse, mäetööstuse ettevõtetele
- muudele sektoritele
- toetust ei kohaldata järgmistele sektoritele
- vähese tähtsusega abi (VTA) ei ületa 200 000 eurot
- temal või tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust
- majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud
- maksuvõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud
- maksudeklaratsioonid ja majandusaasta aruanded on esitatud
- ei ole pankrotis ega sundlõpetamisel ja tema suhtes ei ole tehtud lõpetamise otsust
- ei ole raskustes ettevõtja, kui nii on nõutud riigiabi reeglite kohaselt
- on projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon või kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus
Mille jaoks toetust saab?
Toetatavad tegevused on:
1. automatiseerimiseks vajalike tarkvarasüsteemide või masinõppe või -nägemissüsteemidega integreeritava materiaalse vara omandamiseks
Mis ettevõttes muutub?
väheneb inimsekkumise vajadus
digitaliseerides, automatiseerides ja roboteid kasutusele võttes
suureneb tarneahela efektiivsus
protsesse optimeerides ning andmeid tõhusalt kasutades ja juhtides
digitaalse küpsuse suurenemine
suureneb ettevõtjate tehnoloogiamahukus, tootlikkus, jätkusuutlikkus ja rahvusvaheline konkurentsivõime
Infopäev - 06.09.2022 - slaidid, salvestus
Ettevõtete digipöörde toetuse slaidid
Digitaliseerimise teekaardi toetuse slaidid
Terve infopäeva salvestus, digipöörde toetuse tutvustus 32 minutist alates.
“Ei kahjusta oluliselt” koolituse salvestus rohetoetuse infopäeva (29.06.22) raames.
Infopäev toimus üle veebi – 06.09.2022 kell 13.00 – 15.30
13.00 – 13.25 – Andri Haran (MKM) – digi teemadel
13.25 – 13.35 – Kersti Kuusksalu (EAS ja Kredexi ühendasutus) – digiteenused
13.35 – 15.20 – Kristiina Niilits (EAS ja Kredexi ühendasutus) – digitaliseerimise teekaardi toetus ja ettevõtte digipöörde toetus
Digitaliseerimise teekaardi koostamine
- Digitaliseerimise teekaardi raport (DTK) on ettevõtja strateegiline dokument, mis sisaldab ülevaadet ettevõtja ärimudelist, tarneahelast ning tootmise või teenuse osutamise protsessist. Raportis antakse hinnang, milliseid tarneahela ning tootmise või teenuse osutamise protsessi kitsakohti saab lahendada digitaliseerimise abil, milline on kitsaskohtade lahendamise prioriteetsus, lahenduste maksumus, tasuvusaeg, mõju ettevõtja ärimudelile ning majandustulemustele ja esitatakse nimetatud lahenduste elluviimise kolme aasta tegevuskava.
Valik:
- Koostage digitaliseerimise teekaart (DTK mõistele vastav)
- Kaasajastage digidiagnostika raport. Kui olite teinud varasemalt digidiagnostiks toetusega vastava raporti, siis viige see kooskõlla hetkeolukorraga ja digitaliseerimise teekaardi hea tavaga (DTK mõistele vastav)
- Kui ettevõttes on endas olemas kompetentne meeskond digitaliseerimise teekaardi tegemisekse, siis tehke seda digitaliseerimise teekaardi hea tava kohaselt (DTK mõistele vastav).
Taotluse esitamine
Taotluse esitamine
Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.
Taotlusdokumendid:
- Digitaliseerimise teekaardi raport – ettevõtja strateegiline dokument, mis sisaldab ülevaadet ettevõtja ärimudelist, tarneahelast ning tootmise või teenuse osutamise protsessist. Raportis antakse hinnang, milliseid tarneahela ning tootmise või teenuse osutamise protsessi kitsakohti saab lahendada digitaliseerimise abil, milline on kitsaskohtade lahendamise prioriteetsus, lahenduste maksumus, tasuvusaeg, mõju ettevõtja ärimudelile ning majandustulemustele ja esitatakse nimetatud lahenduste elluviimise kolme aasta tegevuskava.
Taotlusvormi näidis
Eelarve vorm ja tegevuskava
Finantsprognoosid
“ei kahjusta oluliselt” hindamise juhend
Hindamise võib läbi viia keskkonnavaldkonnas teadmisi omav isik, kelleks võib olla spetsialist või ekspert, kellel on keskkonnavaldkonnaga seotud haridus või varasem kogemus. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavust võib hinnata taotleja, kes omab vastavat pädevust või väline keskkonnaekspert.
“Ei kahjusta oluliselt” koolituse salvestus rohetoetuse infopäeva (29.06.22) raames.
Korduma kippuvad küsimused (KKK) „ei kahjusta oluliselt/DNSH“ teemal Koostaja: Kristel Lopsik (RTK)
“ei kahjusta oluliselt” hindamise vorm
Hankeplaan (juhul kui taotleja on riigihankekohuslane)
- majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, kui majandusaasta aruande esitamise kohustus ei ole veel saabunud
- esitamise majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga
- Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
- Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
Valige e-toetuse keskkonnas õige taotlusvoor, olenevalt ettevõtte PÕHItegevusalast:
Ettevõtete digipöörde toetus – töötlev tööstus, mäetööstus
või
Ettevõtete digipöörde toetus – muud sektorid
Taotluse hindamine
Taotluse hindamine
EAS hindab esitatud taotlust kuni 30 tööpäeva.
Taotluse hindamiskriteeriumid:
Projekti elluviimine
Projekti elluviimine
Ettevõtja viib projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).
Olles saanud toetust Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest, on ka kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada.
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).
Aruandluse esitamine
Vahearuande – ja lõpparuande esitamine
Projekti kohta tuleb esitada aruanded taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.
Aruandes peab olema:
- valminud arendust tõendavad materjalid;
- toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
- toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.
Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.
Toetuse summa makstakse välja 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.
ESITA ARUNNE
Projekti teekond
Ettevõtete digipöörde toetuse slaidid
Digitaliseerimise teekaardi toetuse slaidid
Terve infopäeva salvestus, digipöörde toetuse tutvustus 32 minutist alates.
“Ei kahjusta oluliselt” koolituse salvestus rohetoetuse infopäeva (29.06.22) raames.
Infopäev toimus üle veebi – 06.09.2022 kell 13.00 – 15.30
13.00 – 13.25 – Andri Haran (MKM) – digi teemadel
13.25 – 13.35 – Kersti Kuusksalu (EAS ja Kredexi ühendasutus) – digiteenused
13.35 – 15.20 – Kristiina Niilits (EAS ja Kredexi ühendasutus) – digitaliseerimise teekaardi toetus ja ettevõtte digipöörde toetus
- Digitaliseerimise teekaardi raport (DTK) on ettevõtja strateegiline dokument, mis sisaldab ülevaadet ettevõtja ärimudelist, tarneahelast ning tootmise või teenuse osutamise protsessist. Raportis antakse hinnang, milliseid tarneahela ning tootmise või teenuse osutamise protsessi kitsakohti saab lahendada digitaliseerimise abil, milline on kitsaskohtade lahendamise prioriteetsus, lahenduste maksumus, tasuvusaeg, mõju ettevõtja ärimudelile ning majandustulemustele ja esitatakse nimetatud lahenduste elluviimise kolme aasta tegevuskava.
Valik:
- Koostage digitaliseerimise teekaart (DTK mõistele vastav)
- Kaasajastage digidiagnostika raport. Kui olite teinud varasemalt digidiagnostiks toetusega vastava raporti, siis viige see kooskõlla hetkeolukorraga ja digitaliseerimise teekaardi hea tavaga (DTK mõistele vastav)
- Kui ettevõttes on endas olemas kompetentne meeskond digitaliseerimise teekaardi tegemisekse, siis tehke seda digitaliseerimise teekaardi hea tava kohaselt (DTK mõistele vastav).
Taotluse esitamine
Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.
Taotlusdokumendid:
- Digitaliseerimise teekaardi raport – ettevõtja strateegiline dokument, mis sisaldab ülevaadet ettevõtja ärimudelist, tarneahelast ning tootmise või teenuse osutamise protsessist. Raportis antakse hinnang, milliseid tarneahela ning tootmise või teenuse osutamise protsessi kitsakohti saab lahendada digitaliseerimise abil, milline on kitsaskohtade lahendamise prioriteetsus, lahenduste maksumus, tasuvusaeg, mõju ettevõtja ärimudelile ning majandustulemustele ja esitatakse nimetatud lahenduste elluviimise kolme aasta tegevuskava.
Taotlusvormi näidis
Eelarve vorm ja tegevuskava
Finantsprognoosid
“ei kahjusta oluliselt” hindamise juhend
Hindamise võib läbi viia keskkonnavaldkonnas teadmisi omav isik, kelleks võib olla spetsialist või ekspert, kellel on keskkonnavaldkonnaga seotud haridus või varasem kogemus. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavust võib hinnata taotleja, kes omab vastavat pädevust või väline keskkonnaekspert.
“Ei kahjusta oluliselt” koolituse salvestus rohetoetuse infopäeva (29.06.22) raames.
Korduma kippuvad küsimused (KKK) „ei kahjusta oluliselt/DNSH“ teemal Koostaja: Kristel Lopsik (RTK)
“ei kahjusta oluliselt” hindamise vorm
Hankeplaan (juhul kui taotleja on riigihankekohuslane)
- majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, kui majandusaasta aruande esitamise kohustus ei ole veel saabunud
- esitamise majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga
- Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
- Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
Valige e-toetuse keskkonnas õige taotlusvoor, olenevalt ettevõtte PÕHItegevusalast:
Ettevõtete digipöörde toetus – töötlev tööstus, mäetööstus
või
Ettevõtete digipöörde toetus – muud sektorid
Taotluse hindamine
EAS hindab esitatud taotlust kuni 30 tööpäeva.
Taotluse hindamiskriteeriumid:
Projekti elluviimine
Ettevõtja viib projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).
Olles saanud toetust Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest, on ka kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada.
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).
Vahearuande – ja lõpparuande esitamine
Projekti kohta tuleb esitada aruanded taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.
Aruandes peab olema:
- valminud arendust tõendavad materjalid;
- toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
- toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.
Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.
Toetuse summa makstakse välja 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.
ESITA ARUNNE
Abiks taotlejale
Infokeskus
info@eas.ee
627 9700
Tutvu toetuse andmist ja kasutamist reguleerivate nõuetega.
Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU (RRF)
“ei kahjusta oluliselt” juhend
Hindamise võib läbi viia keskkonnavaldkonnas teadmisi omav isik, kelleks võib olla spetsialist või ekspert, kellel on keskkonnavaldkonnaga seotud haridus või varasem kogemus. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavust võib hinnata taotleja, kes omab vastavat pädevust või väline keskkonnaekspert. Korduma kippuvad küsimused (KKK) „ei kahjusta oluliselt/DNSH“ teemal
Korduma kippuvad küsimused (KKK) „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega arvestamiseks toetuste taotlemisel ja andmisel. Koostaja: Kristel Lopsik (RTK)
Nimekiri EL heitekoguste kauplemise süsteemi kuuluvatest ettevõtjatest ja tootmisüksustest
Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.
Uuri lähemalt
Meie toimekas asutuses toimub igapäevaselt palju tihedat suhtlust ettevõtjatega. Me ei ütle kunagi ära, kui meiega tõhusat koostööd teha tahetakse ja maakondadesse külla kutsutakse. Üks hea näide on nüüd toimuv 5-osaline DigiSeminaride sari koostöös Maakondlike Arenduskeskustega (MAKid). Meie innovatsiooniosakonna digieksperdid Tauri Sinilaan ja Joel Järvik avavad põhjused miks nad palju kilomeetreid maha sõidavad, et digiküpsust kasvatada üle Eesti. Millised teemad maakondlikel seminaridel fookusesse võtate? Arutleme aktuaalsetel teemadel nagu tehisintellekti võimalused, ChatGPT, küberturvalisus, 3D ja AR-tehnoloogiad, andmete analüüs. Üritustel jagatakse ettevõtjate praktilisi kogemuslugusid ja näiteid headest praktikatest ning libastumistest. Kogu sisu on kokku pandud MAKide konsultantide suhtlusest ettevõtetega – ehk siis uuriti, mis teemad
Teenindussektor on viimastel aastatel teinud suuri edusamme digitaliseerimises, keskendudes kliendikogemuse parandamisele, efektiivsuse suurendamisele ja uute tehnoloogiate kasutusele võtmisele. Tootearenduse ekspert ning EASi digitaliseerimise meistriklassi mentor Olga Luštšik jagas oma mõtteid, kuidas on digitaliseerimine muutnud tööd teenindussektoris. Üle kahekümne aasta pikkuse finants- ja fintech-sektori kogemusega Olga Luštšik tõdeb, et üha vähem tehakse ettevõtetes rutiinset käsitööd. „Klienditeeninduses on kasutusele võetud iseteeninduskassad ja vestlusrobotid, mis tähendab rutiinsete tööde, nagu käsitsi klienditeeninduse, füüsilise müügi ja manuaalse andmesisestuse osakaalu vähenemist. Samas on tõusnud nõudlus logistikute, andmeanalüütikute ja kliendikogemuse spetsialistide järele,“ rääkis Luštšik. Viimane on eriti oluline, sest inimlikku aspekti ei saa teenindusest ära kaotada. “Teatud
Tänavusel Davosi majandusfoorumil arutasid majandustegelased, suurettevõtjad ja riigijuhid üle maailma selle üle, kuidas jääda ellu polükriisi ajastul. Termin, millega tähistatakse omavahel põimunud ja samaaegselt toimuvaid kriise: tervisekriis, kliimakriis, sõda Euroopas, inflatsioonišokk ja palju muud, millega meil tuleb praegu rinda pista. Kriiside ajastu mõjutab otseselt kõiki ettevõtteid. Oma teenuseid planeerides lähtume sellest, kuidas saame kõiki tarneahela osapooli aidata. Tipud suudavad ise kriisides kaela kanda, tuge vajavad eelkõige nende tarneahelas olijad. Kindlasti tuleb seejuures mõelda ka pidevalt järelkasvule ehk uutele ettevõtetele, ärisuundadele, tehnoloogiatele ning meie inimestele. Innovatsiooniteenustega on nii, et innovatsioon kui selline on valmis lahendus – see on teenus või toode,
Möödas on ajad, kui arutleti selle üle, kas digitaliseerimine tasub ära – tänaseks on vajadus ilmselge, küsimus on eelkõige sellest, kuidas seda kõige tõhusamalt teha. Digiwise vanemkonsultant, lektor ning EASi digitaliseerimise meistriklassi mentor Ingrid Prinsthal jagas oma mõtteid digitaliseerimise trendidest ja väljakutsetest toidutööstuses. Aastaid toidusektoris töötanud ja selle valdkonna ettevõtteid nõustanud Ingrid Prinsthali sõnul saavad probleemid digitaliseerimisel sageli alguse puudulikust eeltööst. „Hetkeolukorra kaardistus jäetakse tegemata või tehakse seda kiirustades. See on aga ülimalt oluline osa protsessist. Kui meeskond on kitsaskohtadest ühtemoodi aru saanud ja mõistnud, et need vajavad lahendamist, on ka ettevõte tervikuna samm lähemal muutustele,“ märkis ta. Diagnoosist ravini
Metallitööstuse uueks trendiks on kujunemas kogu väärtusahela automatiseerimine ja digitaliseerimine. Kogenud juhtimiskonsultant ja lektor ning EASi digitaliseerimise meistriklassi mentor Andro Kullerkupp selgitab, mis on selle arengu taga ja kuidas on digilahendused muutnud metallisektori tööd. Kui varasemalt toimus digitaliseerimine metallisektori ettevõttes kindlates töölõikudes, näiteks kliendi- ja laohalduses või tootmises, siis viimasel ajal on Kullerkupu sõnul hakatud kasutusele võtma kogu väärtusahelat läbivaid digilahendusi. „Teisisõnu on klient see, kes koostab tellimuse, annab töökäsu tootmisesse ning määrab tarneaja. Ettevõtte jaoks on eesmärk muuta andmete haldamist efektiivsemaks ning seeläbi parandada tootlikkust ja tõsta oma konkurentsivõimet,“ selgitas ekspert. Kullerkupp tõdes, et digitaliseerimine on Eestis pigem keskmise