Vaata peasisu Ühtekuuluvuspoliitika logo 2021-2027 (kaasrahastanud EU, EST)

Toetame innovaatiliste lahenduste loomist

Toetame ettevõtjate koostööd teadusasustuste, katselaborite või intellektuaalomandi ekspertidega, et luua uuenduslik ning kõrgemat lisandväärtust pakkuv toode, teenus või tehnoloogia.

 

Nimi
Arendusosak
Suurim toetus
35000
Omafinantseering
30%
Kogu toetussumma
6 508 619
Staatus
Avatud

Kelle jaoks on toetus mõeldud?

  • Arendusosak on sihtotstarbeline toetus arendustegevusteks vajalike teenuste hankimiseks ja/või personali palkamiseks. 
  • Toetust saab projekt, mis on suunatud uudse lahenduse arendamiseks, mis on vähemalt ühest TAIE fookusvaldkonnast ja mille teostamiseks puuduvad taotlejal ressursid, teadmised, oskused või kogemused..
  • Projekt panustab Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmisse ja sihtide saavutamisse.
  • Taotlejaks saab olla Eesti äriregistrisse kantud väike- ja keskmise suurusega ettevõtja.
  • Toetust saab taotleda kuni kaks korda.
  • Viimase kolme aasta jooksul ei tohi taotleja olla saanud vähese tähtsusega abi üle 300 000 euro.

Kes saavad teenust osutada?

  1. Eesti standardiorganisatsioon, Eesti metroloogia keskasutus ja akrediteeritud kalibreerimis- ja katselaborid,  patendivolinikud
  2. Tehnoloogia arenduskeskused, positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused, kompetentsikeskused
  3. Rakenduskõrgkoolid, ülikoolid ja kõrgkoolid (teadus- ja arendusasutused, mis on asutatud riigiasutusena, kohaliku omavalitsuse asutusena, avalik-õigusliku juriidilise isikuna või avalik-õigusliku juriidilise isiku asutusena).
  4. Teiste Euroopa Liidu riikide kalibreerimis- ja katselaborid, kes on seal akrediteeritud.
  5. Insenertehnilis teenuseid osutavad juriidilised isikud.
  6. Biotehnoloogiaalaseid teadus- ja arendusteenuseid osutavad juriidilised isikud.
  7. Teadus- ja arendustegevus muude loodus- ja tehnikateaduste valdkonnas osutavad juriidilised isikud.
  8. Võimalike teenuseosutajate nimekiri.

Mis ettevõttes muutub?

Suurem konkurentsivõime

Koostöö teadusasutustega

Toote või teenuse suurem lisandväärtus

Infopäev 23.mai 2023 kell 10.30-12.30

TAIE fookusvaldkonnad – Kadri Mats (MKM) ja Julia Rosend (HM) Slaidid.
Innovatsiooni- ja arendusosak – Kristiina Niilits (EIS) Slaidid.
Tootearenduse toetus – Erki Varbola (EIS) Slaidid.

Infopäeva salvestus – SIIN

 

Arengutakistuse defineerimine

Ettevõtjal on vajalik enda jaoks defineerida arengutakistus või uurimist vajav küsimus või probleem, mille osas ta vajab ekspertnõuannet, tehnoloogiate või materjalide katsetusi, uuringuid intellektuaalomandi andmebaasist vms.

Tingimustega tutvumine

Enne, kui asud taotlust koostama, tutvu arendusosaku toetuse tingimustega.

Koostööpartneri leidmine

Võimalike teenuseosutajatest koostööpartnerite ring on piiratud. Ettevõtjal tuleb leida sobiva(d) koostööpartneri(d).

Projektiplaani koostamine

Koosta projektiplaan

Ühes koostööpartneriga tuleb teenuse osutamiseks välja töötada sobilik projektiplaan. Ühtlasi peab koostööpartner vormistama hinnapakkumise, mis on EIS-i innovatsiooniosaku taotlemisel taotlusvormi lahutamatu osa. Hinnapakkumine peab sisaldama ostetava teenuse tegevuste selget kirjeldust ning ühikuhindasid, et oleks arusaadav, kuidas hinnapakkumise summa kujuneb.

NB! Kui ostetava teenuse summa käibemaksuta  20 000 või rohkem eurot, tuleb esitada kaks sõltumatut hinnapakkumist. Asjakohane põhjendus, kui hinnapakkumisi ei ole võimalik esitada või kui ei valita odavaimat pakkumust. Hinnapakkumiste võtmise juhend.

NB! Kui  ostetava teenuse maksumus on 60 000 või rohkem eurot tuleb läbi viia ostumenetlus riigihangete registris, abiinfo.
Oluline on meeles pidada, et enne taotluse esitamist EISile ei tohi lepingut teenuspakkujaga sõlmida!

Taotluse esitamine

Taotluse täitmine ja esitamine

Pärast hinnapakkumis(t)e saamist ja projekti tegevuste fikseerimist tuleb täita taotlus, mis tuleb esitada E-toetuse kaudu. 

Nõustame teid meeleldi taotluse koostamisel, et projekt saaks kvaliteetne ning vastaks kõigile nõuetele.

Lisaks taotlusele tuleb esitada järgmised dokumendid:

  • Taotlusvormi näidis 
  • Projektiplaani vorm.
  • Teenuseosutaja hinnapakkumised koos teostatavate tegevuste lühikirjeldusega
  • Lähteülesanne ja selle alusel kaks võrreldavat hinnapakkumist koos teostatavate tegevuste lühikirjeldusega, kui teenus maksab 20 000 ja rohkem eurot
  • Teenusepakkuja isiku CVd
  • Meeskonnaliikmete CVd
  • Bilanss ja kasumiaruanne viimase kvartali seisuga
  • Majandusaasta aruanne (peab olema tähtaegselt registrist leitav)
  • Kontserni liikmete skeem tuleb esitada, kui taotlejal on tütarettevõtteid või taotleja omab mõnes muus äriühingus muul moel häälteenamust
  • Volikiri

Taotluse hindamine

Taotlusi hindab EIS-i ettevõtluskonsultant, kes kaasab hindamisse vajadusel sõltumatuid eksperte. Menetlusaeg koos hindamisega on kuni 20 tööpäeva.

 

Arendusosaku taotluse hindamiskriteeriumid ning nende osakaalud koondhindes on järgmised:

50%
projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele
30%
projekti meeskonna pädevus ja võimekus viia ellu projekt ja projekti jätkutegevused
20%
projekti kvaliteet (projekti realistlikkus, selgus, tulemuste mõõdetavus ja eelarve põhjendatus)
10%
projekti panus määrus § 1 lõikes 3 nimetatud strateegia sihi eesmärkide ja Eesti 2035 näitajate saavutamisse

Hindamismetoodika

Projekti elluviimine

Ettevõtja ja koostööpartner viivad projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).

Arendusosaku toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.

Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).

Aruannete esitamine

Pärast projekti lõppu esitab ettevõtja EIS-ile tehtud töö kohta lõpparuande ja muud vajalikud dokumendid. Toetuse väljamaksmiseks peavad olema tegevused täielikult elluviidud. 

Kui kõik sai tehtud nii, nagu projekti alguses kokku lepiti, maksab EIS ettevõtjale osaku väärtuse täies mahus välja.

Projekti lõppedes tuleb esitada projekti lõpparuanne, millele palume lisada:

  • kulude loetelu (esitatakse E-toetuses),
  • projekti jooksul teostatud tegevuste kirjeldus ja /või projekti tulemuse tehniline kirjeldus vabas vormis või valminud tulemus,
  • pearaamatu väljavõte kulude eristamise tõendamiseks (maksetaotluse juures).

Esita aruanne

Projekti teekond

TAIE fookusvaldkonnad – Kadri Mats (MKM) ja Julia Rosend (HM) Slaidid.
Innovatsiooni- ja arendusosak – Kristiina Niilits (EIS) Slaidid.
Tootearenduse toetus – Erki Varbola (EIS) Slaidid.

Infopäeva salvestus – SIIN

 

Ettevõtjal on vajalik enda jaoks defineerida arengutakistus või uurimist vajav küsimus või probleem, mille osas ta vajab ekspertnõuannet, tehnoloogiate või materjalide katsetusi, uuringuid intellektuaalomandi andmebaasist vms.

Enne, kui asud taotlust koostama, tutvu arendusosaku toetuse tingimustega.

Võimalike teenuseosutajatest koostööpartnerite ring on piiratud. Ettevõtjal tuleb leida sobiva(d) koostööpartneri(d).

Koosta projektiplaan

Ühes koostööpartneriga tuleb teenuse osutamiseks välja töötada sobilik projektiplaan. Ühtlasi peab koostööpartner vormistama hinnapakkumise, mis on EIS-i innovatsiooniosaku taotlemisel taotlusvormi lahutamatu osa. Hinnapakkumine peab sisaldama ostetava teenuse tegevuste selget kirjeldust ning ühikuhindasid, et oleks arusaadav, kuidas hinnapakkumise summa kujuneb.

NB! Kui ostetava teenuse summa käibemaksuta  20 000 või rohkem eurot, tuleb esitada kaks sõltumatut hinnapakkumist. Asjakohane põhjendus, kui hinnapakkumisi ei ole võimalik esitada või kui ei valita odavaimat pakkumust. Hinnapakkumiste võtmise juhend.

NB! Kui  ostetava teenuse maksumus on 60 000 või rohkem eurot tuleb läbi viia ostumenetlus riigihangete registris, abiinfo.
Oluline on meeles pidada, et enne taotluse esitamist EISile ei tohi lepingut teenuspakkujaga sõlmida!

Taotluse täitmine ja esitamine

Pärast hinnapakkumis(t)e saamist ja projekti tegevuste fikseerimist tuleb täita taotlus, mis tuleb esitada E-toetuse kaudu. 

Nõustame teid meeleldi taotluse koostamisel, et projekt saaks kvaliteetne ning vastaks kõigile nõuetele.

Lisaks taotlusele tuleb esitada järgmised dokumendid:

  • Taotlusvormi näidis 
  • Projektiplaani vorm.
  • Teenuseosutaja hinnapakkumised koos teostatavate tegevuste lühikirjeldusega
  • Lähteülesanne ja selle alusel kaks võrreldavat hinnapakkumist koos teostatavate tegevuste lühikirjeldusega, kui teenus maksab 20 000 ja rohkem eurot
  • Teenusepakkuja isiku CVd
  • Meeskonnaliikmete CVd
  • Bilanss ja kasumiaruanne viimase kvartali seisuga
  • Majandusaasta aruanne (peab olema tähtaegselt registrist leitav)
  • Kontserni liikmete skeem tuleb esitada, kui taotlejal on tütarettevõtteid või taotleja omab mõnes muus äriühingus muul moel häälteenamust
  • Volikiri

Taotlusi hindab EIS-i ettevõtluskonsultant, kes kaasab hindamisse vajadusel sõltumatuid eksperte. Menetlusaeg koos hindamisega on kuni 20 tööpäeva.

 

Arendusosaku taotluse hindamiskriteeriumid ning nende osakaalud koondhindes on järgmised:

50%
projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele
30%
projekti meeskonna pädevus ja võimekus viia ellu projekt ja projekti jätkutegevused
20%
projekti kvaliteet (projekti realistlikkus, selgus, tulemuste mõõdetavus ja eelarve põhjendatus)
10%
projekti panus määrus § 1 lõikes 3 nimetatud strateegia sihi eesmärkide ja Eesti 2035 näitajate saavutamisse

Hindamismetoodika

Ettevõtja ja koostööpartner viivad projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).

Arendusosaku toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.

Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).

Pärast projekti lõppu esitab ettevõtja EIS-ile tehtud töö kohta lõpparuande ja muud vajalikud dokumendid. Toetuse väljamaksmiseks peavad olema tegevused täielikult elluviidud. 

Kui kõik sai tehtud nii, nagu projekti alguses kokku lepiti, maksab EIS ettevõtjale osaku väärtuse täies mahus välja.

Projekti lõppedes tuleb esitada projekti lõpparuanne, millele palume lisada:

  • kulude loetelu (esitatakse E-toetuses),
  • projekti jooksul teostatud tegevuste kirjeldus ja /või projekti tulemuse tehniline kirjeldus vabas vormis või valminud tulemus,
  • pearaamatu väljavõte kulude eristamise tõendamiseks (maksetaotluse juures).

Esita aruanne

Abiks taotlejale

Klienditeenindus

[email protected]

627 9700

2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide logo. Kaasrahastanud Euroopa Liit.

Tutvu toetuse andmist ja kasutamist reguleerivate nõuetega.

Toetusest teavitamine

Hinnapakkumiste võtmise juhend

 

Toetuse määrus

Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.

Uuri lähemalt
Kati Kusmin: peame arendama oma tooteid ja viima need laia maailma

Konverentsi Industry 5.0 üks peaesinejatest oli tänavu EAS-i ja KredExi ühendasutuse – Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (EIS) juht Kati Kusmin, kes leiab, et tööstuse digitaliseerimise kõrval on endiselt päevakorral kvalifitseeritud tööjõu puudus, mis võib saada kasvu piduriks.  Kati Kusmin on seisukohal, et kui tööstuse digitaliseerimine on endiselt fookuses ning aitab suurendada ettevõtete konkurentsivõimet, siis kasvu piduriks võib olla väljaõppinud spetsialistide puudus – jätkuv struktuurne tööjõupuudus erinevates sektorites, mitte ainult IKT-s, vaid tööstuses laiemalt.  „Järjest rohkem tööstusettevõtteid tunneb vajadust välisspetsialistide värbamise järele,“ tõdeb ta. „Värbamist pärsib aga üks suur probleem – välismaal tuntakse Eestit kui edukat IT-riiki, kuid meie tööstuse kuvand

Kuidas käivad kokku trepijooks ja innovatsioon?

Möödunud aastal avaldatud Euroopa Komisjoni innovatsiooniindeksi järgi on Eesti viimase seitsme aastaga teinud Euroopa Liidu riikidest kõige suurema arenguhüppe innovatsiooni alal. Siiski ei ole me veel selle näitajaga jõudnud kõrgeimasse liigasse – selleks peame sammuma kõrgemale innovatsioonitrepil, kirjutab EASi ja KredExi ühendasutuse innovatsiooniosakonna juht Inge Laas. Euroopa innovatsiooni võrdlustabeli tipus troonib liidrina Rootsi, kellele järgnevad Soome, Taani ja Belgia. Need on riigid, kus nii era- kui ka avalik sektor panustab võrreldes teistega oluliselt suuremas mahus teadus-arendustegevustesse. Kui siiamaani oleme saanud oma majandust arendada eelkõige juba olemasolevaid tehnoloogiad kasutusele võttes, siis tippliigasse jõudmiseks peame panustama rohkem innovatsiooni ning saama tehnoloogiate kasutajatest

Madis Raukas: rakendusuuringute keskus täidab tühimiku teadus-arendus maastikul

Riik on otsustanud luua rakendusuuringute keskuse, mille eesmärk on pakkuda ettevõtetele tugiteenuseid teadmusmahuka tootearenduse läbiviimiseks. Keskuse loomise raames lisandub AS Metroserdi tegevustele viis valdkonda: biorafineerimine, droonitehnoloogiad, autonoomsed sõidukid, vesinikutehnoloogiad ja terviseandmed. Miks meil seda vaja on, kirjutab EASi ja KredExi rakendusuuringute programmi juht Madis Raukas. Me oleme paari aastaga EASi ja KredExi rakendusuuringute programmi raames nõustanud rohkem kui 350 teadmusmahukat arendusideed alates erinevatest liha alternatiividest kuni põlevkivituha väärindamise, isejuhtivate sõidukite ja digiravimiteni. Igapäevaselt ettevõtete ja teadusasutustega töötades on ilmnenud tühimik Eesti innovatsioonimaastikul – nimelt on meil mitmetes valdkondades rahvusvaheliselt tunnustatud teadusrühmad ja ambitsioonikad ettevõtted, kuid puudub platvorm teadusuuringute viimiseks tööstuslikule

Rakendusuuringute programm on ettevõtjate seas üha populaarsem

EASi rakendusuuringute programmi (edaspidi RUP) kolmandasse toetusvooru kandideeris 56 projekti. Huvi programmi vastu on iga vooruga märkimisväärselt kasvanud, seekord oli huvi toetuse vastu vooru eelarvega võrreldes ligi kolmekordne. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul näitab toetusvooru taaskord väga suur taotlejate arv Eesti ettevõtete innovatsioonivalmidust. „Maailmas on pöördelised ajad ja on näha, et üha rohkem ettevõtjaid mõistab, et nii Eestis kui maailmas konkurentsis püsimiseks tuleb juba täna investeerida teadus- ja arendustöösse ning innovatsiooni. Kindlasti peame riigina selliste toetusvoorudega jätkama, et tuua ettevõtted ja teadlased üksteisele veel lähemale. Eesmärk on jõuda välja sarnase rakendusuuringute keskuseni, nagu Põhjamaadel või Kesk-Euroopa riikidel on juba

Uudset biomaterjali arendav Sutu: pilliroog on Põhjamaade bambus

Saaremaal toimetav Sutu OÜ on kogunud tuntust kui üks esimesi pilliroost kõrte valmistajaid. Ehkki nõudlus jätkusuutlike kõrte järele on suur, pole ettevõte jäänud loorberitele puhkama – viimased kolm aastat on koostöös Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega usinalt toimetatud pilliroost biokomposiitmaterjali väljatöötamise nimel. Sutu sai alguse pisut rohkem kui kolme aasta eest kahe pere ettevõttena. Pilliroost kõrsi ajendas perekond Saart valmistama Euroopa Liidu otsus keelustada ühekordsete plastikkõrte kasutamine. „Pilliroog on umbrohi, mida maaomanikul tuleb nagunii niita. Mõtlesime, et võiks sellest ju midagi kasulikku teha,“ sõnas Sutu kaasasutaja ja tegevjuht Ailet Õis-Saar, kelle abikaasa ning äripartner Kaido Saar tunneb tänu oma Saaremaa juurtele pilliroo

Sind võib veel huvitada

Avatud
Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus

Ida-Viru väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetus

Suurim toetus 500 000
Avatud
teadmussiire

Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus

Suurim toetus 5 000 000
Avatud
rakendusuuringute programm

Rakendusuuringute programmi väikeprojektide taotlusvoor

Suurim toetus 150 000
Avatud
äri arendamine

Loomeettevõtjate arenguplaani elluviimise toetus

Suurim toetus 100 000
Avatud
eksport

Loomeettevõtjate ekspordivõimekuse arendamise toetus

Suurim toetus 50 000
Avatud
Toetus

Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine

Kestus 3 – 24 kuud
Avatud
Toetus

Digitaliseerimise teekaardi toetus

Suurim toetus 10 000
Kestus kuni 6 kuud
Avatud
ettevõtte arenguprogramm

Ettevõtte arenguprogramm

Suurim toetus arenguplaanile kuni 500 000
Kestus kuni 3 aastat
Avatud
innovatsioon

Innovatsiooniosak

Suurim toetus 7500
Avatud
tootearendus

Tootearenduse toetus

Suurim toetus 500 000
Avatud
rakendusuuringute programm

Rakendusuuringute programm

Suurim toetus 2 000 000
Tulemas
Toetus

Reaalajamajanduse arendamise toetused

Tulemas
Tootearendus ja innovatsioon

Reaalajamajanduse andmepõhise aruandluse prototüübi arendamise toetus

Suurim toetus 150 000
Suletud
Tootearendus ja innovatsioon

Reaalajamajanduse uudse lahenduse tervikprotsessi väljatöötamise toetus

Suurim toetus 100 000
Suletud
Tootearendus ja innovatsioon

Reaalajamajanduse e-kviitungi prototüübi väljatöötamise toetus

Suurim toetus 100 000
Suletud
äri arendamine

Üliõpilaste inseneri valdkonna arendusprojektide toetus

Suurim toetus 100 000
Suletud
innovatsioon

Tehnoloogia arenduskeskused

Suurim toetus 7 000 000
Suletud
innovatsioon

Eesti – Norra koostööprogramm “Green ICT”

Suurim toetus 700 000
Tagasi üles