Toetame innovaatiliste lahenduste loomist
Toetame ettevõtjate koostööd teadusasustuste, katselaborite või intellektuaalomandi ekspertidega, et luua uuenduslik ning kõrgemat lisandväärtust pakkuv toode, teenus või tehnoloogia.
Kelle jaoks on toetus mõeldud?
- Arendusosak on sihtotstarbeline toetus arendustegevusteks vajalike teenuste hankimiseks ja/või personali palkamiseks.
- Toetust saab projekt, mis on suunatud uudse lahenduse arendamiseks, mis on vähemalt ühest TAIE fookusvaldkonnast ja mille teostamiseks puuduvad taotlejal ressursid, teadmised, oskused või kogemused..
- Projekt panustab Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmisse ja sihtide saavutamisse.
- Taotlejaks saab olla Eesti äriregistrisse kantud väike- ja keskmise suurusega ettevõtja.
- Toetust saab taotleda kuni kaks korda.
- Viimase kolme aasta jooksul ei tohi taotleja olla saanud vähese tähtsusega abi üle 200 000 euro.
Mille jaoks toetust saab?
- prototüübi valmistamine
- komponentide tehnoloogiline arendus, testimine ja demonstreerimine
- tootekatsetuse ja tööstusliku eksperimendi korraldamine, teostatavusuuringu läbiviimine
- patendi, kasuliku mudeli või tööstusdisainilahenduse alane õiguskaitsealane nõustamine, uuring ja registreerimine
- akrediteerimine, sertifitseerimine, standardimine, vastavushindamine, metroloogia teenus
- Toetus on kuni 70% abikõlbikest kuludest
Kes saavad teenust osutada?
- Eesti standardiorganisatsioon, Eesti metroloogia keskasutus ja akrediteeritud kalibreerimis- ja katselaborid, patendivolinikud
- Tehnoloogia arenduskeskused, positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused, kompetentsikeskused
- Rakenduskõrgkoolid, ülikoolid ja kõrgkoolid (teadus- ja arendusasutused, mis on asutatud riigiasutusena, kohaliku omavalitsuse asutusena, avalik-õigusliku juriidilise isikuna või avalik-õigusliku juriidilise isiku asutusena).
- Teiste Euroopa Liidu riikide kalibreerimis- ja katselaborid, kes on seal akrediteeritud.
- Insenertehnilis teenuseid osutavad juriidilised isikud.
- Biotehnoloogiaalaseid teadus- ja arendusteenuseid osutavad juriidilised isikud.
- Teadus- ja arendustegevus muude loodus- ja tehnikateaduste valdkonnas osutavad juriidilised isikud.
- Võimalike teenuseosutajate nimekiri.
Mis ettevõttes muutub?
Suurem konkurentsivõime
Koostöö teadusasutustega
Toote või teenuse suurem lisandväärtus
Arengutakistuse defineerimine
Ettevõtjal on vajalik enda jaoks defineerida arengutakistus või uurimist vajav küsimus või probleem, mille osas ta vajab ekspertnõuannet, tehnoloogiate või materjalide katsetusi, uuringuid intellektuaalomandi andmebaasist vms.
Tingimustega tutvumine
Enne, kui asud taotlust koostama, tutvu arendusosaku toetuse tingimustega.
Koostööpartneri leidmine
Võimalike teenuseosutajatest koostööpartnerite ring on piiratud. Ettevõtjal tuleb leida sobiva(d) koostööpartneri(d).
Projektiplaani koostamine
Koosta projektiplaan
Ühes koostööpartneriga tuleb teenuse osutamiseks välja töötada sobilik projektiplaan. Ühtlasi peab koostööpartner vormistama hinnapakkumise, mis on EAS-i innovatsiooniosaku taotlemisel taotlusvormi lahutamatu osa. Hinnapakkumine peab sisaldama ostetava teenuse tegevuste selget kirjeldust ning ühikuhindasid, et oleks arusaadav, kuidas hinnapakkumise summa kujuneb.
NB! Kui ostetava teenuse summa käibemaksuta 20 000 või rohkem eurot, tuleb esitada kaks sõltumatut hinnapakkumist. Asjakohane põhjendus, kui hinnapakkumisi ei ole võimalik esitada või kui ei valita odavaimat pakkumust. Hinnapakkumiste võtmise juhend.
NB! Kui ostetava teenuse maksumus on 60 000 või rohkem eurot tuleb läbi viia ostumenetlus riigihangete registris, abiinfo.
Oluline on meeles pidada, et enne taotluse esitamist EISile ei tohi lepingut teenuspakkujaga sõlmida!
Taotluse esitamine
Taotluse täitmine ja esitamine
Pärast hinnapakkumis(t)e saamist ja projekti tegevuste fikseerimist tuleb täita taotlus, mis tuleb esitada E-toetuse kaudu.
Nõustame teid meeleldi taotluse koostamisel, et projekt saaks kvaliteetne ning vastaks kõigile nõuetele.
Lisaks taotlusele tuleb esitada järgmised dokumendid:
- Taotlusvormi näidis
- Projektiplaani vorm.
- Teenuseosutaja hinnapakkumised koos teostatavate tegevuste lühikirjeldusega
- Lähteülesanne ja selle alusel kaks võrreldavat hinnapakkumist koos teostatavate tegevuste lühikirjeldusega, kui teenus maksab 20 000 ja rohkem eurot
- Teenusepakkuja isiku CVd
- Meeskonnaliikmete CVd
- Bilanss ja kasumiaruanne viimase kvartali seisuga
- Majandusaasta aruanne (peab olema tähtaegselt registrist leitav)
- Kontserni liikmete skeem tuleb esitada, kui taotlejal on tütarettevõtteid või taotleja omab mõnes muus äriühingus muul moel häälteenamust
- Volikiri
Taotluse hindamine
Taotlusi hindab EAS-i ettevõtluskonsultant, kes kaasab hindamisse vajadusel sõltumatuid eksperte. Menetlusaeg koos hindamisega on kuni 20 tööpäeva.
Arendusosaku taotluse hindamiskriteeriumid ning nende osakaalud koondhindes on järgmised:
Projekti elluviimine
Ettevõtja ja koostööpartner viivad projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).
Arendusosaku toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).
Aruannete esitamine
Pärast projekti lõppu esitab ettevõtja EIS-ile tehtud töö kohta lõpparuande ja muud vajalikud dokumendid. Toetuse väljamaksmiseks peavad olema tegevused täielikult elluviidud.
Kui kõik sai tehtud nii, nagu projekti alguses kokku lepiti, maksab EAS ettevõtjale osaku väärtuse täies mahus välja.
Projekti lõppedes tuleb esitada projekti lõpparuanne, millele palume lisada:
- kulude loetelu (esitatakse E-toetuses),
- projekti jooksul teostatud tegevuste kirjeldus ja /või projekti tulemuse tehniline kirjeldus vabas vormis või valminud tulemus,
- pearaamatu väljavõte kulude eristamise tõendamiseks (maksetaotluse juures).
Projekti teekond
Ettevõtjal on vajalik enda jaoks defineerida arengutakistus või uurimist vajav küsimus või probleem, mille osas ta vajab ekspertnõuannet, tehnoloogiate või materjalide katsetusi, uuringuid intellektuaalomandi andmebaasist vms.
Enne, kui asud taotlust koostama, tutvu arendusosaku toetuse tingimustega.
Võimalike teenuseosutajatest koostööpartnerite ring on piiratud. Ettevõtjal tuleb leida sobiva(d) koostööpartneri(d).
Koosta projektiplaan
Ühes koostööpartneriga tuleb teenuse osutamiseks välja töötada sobilik projektiplaan. Ühtlasi peab koostööpartner vormistama hinnapakkumise, mis on EAS-i innovatsiooniosaku taotlemisel taotlusvormi lahutamatu osa. Hinnapakkumine peab sisaldama ostetava teenuse tegevuste selget kirjeldust ning ühikuhindasid, et oleks arusaadav, kuidas hinnapakkumise summa kujuneb.
NB! Kui ostetava teenuse summa käibemaksuta 20 000 või rohkem eurot, tuleb esitada kaks sõltumatut hinnapakkumist. Asjakohane põhjendus, kui hinnapakkumisi ei ole võimalik esitada või kui ei valita odavaimat pakkumust. Hinnapakkumiste võtmise juhend.
NB! Kui ostetava teenuse maksumus on 60 000 või rohkem eurot tuleb läbi viia ostumenetlus riigihangete registris, abiinfo.
Oluline on meeles pidada, et enne taotluse esitamist EISile ei tohi lepingut teenuspakkujaga sõlmida!
Taotluse täitmine ja esitamine
Pärast hinnapakkumis(t)e saamist ja projekti tegevuste fikseerimist tuleb täita taotlus, mis tuleb esitada E-toetuse kaudu.
Nõustame teid meeleldi taotluse koostamisel, et projekt saaks kvaliteetne ning vastaks kõigile nõuetele.
Lisaks taotlusele tuleb esitada järgmised dokumendid:
- Taotlusvormi näidis
- Projektiplaani vorm.
- Teenuseosutaja hinnapakkumised koos teostatavate tegevuste lühikirjeldusega
- Lähteülesanne ja selle alusel kaks võrreldavat hinnapakkumist koos teostatavate tegevuste lühikirjeldusega, kui teenus maksab 20 000 ja rohkem eurot
- Teenusepakkuja isiku CVd
- Meeskonnaliikmete CVd
- Bilanss ja kasumiaruanne viimase kvartali seisuga
- Majandusaasta aruanne (peab olema tähtaegselt registrist leitav)
- Kontserni liikmete skeem tuleb esitada, kui taotlejal on tütarettevõtteid või taotleja omab mõnes muus äriühingus muul moel häälteenamust
- Volikiri
Taotlusi hindab EAS-i ettevõtluskonsultant, kes kaasab hindamisse vajadusel sõltumatuid eksperte. Menetlusaeg koos hindamisega on kuni 20 tööpäeva.
Arendusosaku taotluse hindamiskriteeriumid ning nende osakaalud koondhindes on järgmised:
Ettevõtja ja koostööpartner viivad projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).
Arendusosaku toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).
Pärast projekti lõppu esitab ettevõtja EIS-ile tehtud töö kohta lõpparuande ja muud vajalikud dokumendid. Toetuse väljamaksmiseks peavad olema tegevused täielikult elluviidud.
Kui kõik sai tehtud nii, nagu projekti alguses kokku lepiti, maksab EAS ettevõtjale osaku väärtuse täies mahus välja.
Projekti lõppedes tuleb esitada projekti lõpparuanne, millele palume lisada:
- kulude loetelu (esitatakse E-toetuses),
- projekti jooksul teostatud tegevuste kirjeldus ja /või projekti tulemuse tehniline kirjeldus vabas vormis või valminud tulemus,
- pearaamatu väljavõte kulude eristamise tõendamiseks (maksetaotluse juures).
Abiks taotlejale
2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide logo. Kaasrahastanud Euroopa Liit.
Tutvu toetuse andmist ja kasutamist reguleerivate nõuetega.
Hinnapakkumiste võtmise juhend
Toetuse määrus
Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.
Uuri lähemalt
Möödunud aastal avaldatud Euroopa Komisjoni innovatsiooniindeksi järgi on Eesti viimase seitsme aastaga teinud Euroopa Liidu riikidest kõige suurema arenguhüppe innovatsiooni alal. Siiski ei ole me veel selle näitajaga jõudnud kõrgeimasse liigasse – selleks peame sammuma kõrgemale innovatsioonitrepil, kirjutab EASi ja KredExi ühendasutuse innovatsiooniosakonna juht Inge Laas. Euroopa innovatsiooni võrdlustabeli tipus troonib liidrina Rootsi, kellele järgnevad Soome, Taani ja Belgia. Need on riigid, kus nii era- kui ka avalik sektor panustab võrreldes teistega oluliselt suuremas mahus teadus-arendustegevustesse. Kui siiamaani oleme saanud oma majandust arendada eelkõige juba olemasolevaid tehnoloogiad kasutusele võttes, siis tippliigasse jõudmiseks peame panustama rohkem innovatsiooni ning saama tehnoloogiate kasutajatest
Riik on otsustanud luua rakendusuuringute keskuse, mille eesmärk on pakkuda ettevõtetele tugiteenuseid teadmusmahuka tootearenduse läbiviimiseks. Keskuse loomise raames lisandub AS Metroserdi tegevustele viis valdkonda: biorafineerimine, droonitehnoloogiad, autonoomsed sõidukid, vesinikutehnoloogiad ja terviseandmed. Miks meil seda vaja on, kirjutab EASi ja KredExi rakendusuuringute programmi juht Madis Raukas. Me oleme paari aastaga EASi ja KredExi rakendusuuringute programmi raames nõustanud rohkem kui 350 teadmusmahukat arendusideed alates erinevatest liha alternatiividest kuni põlevkivituha väärindamise, isejuhtivate sõidukite ja digiravimiteni. Igapäevaselt ettevõtete ja teadusasutustega töötades on ilmnenud tühimik Eesti innovatsioonimaastikul – nimelt on meil mitmetes valdkondades rahvusvaheliselt tunnustatud teadusrühmad ja ambitsioonikad ettevõtted, kuid puudub platvorm teadusuuringute viimiseks tööstuslikule
EASi rakendusuuringute programmi (edaspidi RUP) kolmandasse toetusvooru kandideeris 56 projekti. Huvi programmi vastu on iga vooruga märkimisväärselt kasvanud, seekord oli huvi toetuse vastu vooru eelarvega võrreldes ligi kolmekordne. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul näitab toetusvooru taaskord väga suur taotlejate arv Eesti ettevõtete innovatsioonivalmidust. „Maailmas on pöördelised ajad ja on näha, et üha rohkem ettevõtjaid mõistab, et nii Eestis kui maailmas konkurentsis püsimiseks tuleb juba täna investeerida teadus- ja arendustöösse ning innovatsiooni. Kindlasti peame riigina selliste toetusvoorudega jätkama, et tuua ettevõtted ja teadlased üksteisele veel lähemale. Eesmärk on jõuda välja sarnase rakendusuuringute keskuseni, nagu Põhjamaadel või Kesk-Euroopa riikidel on juba
Saaremaal toimetav Sutu OÜ on kogunud tuntust kui üks esimesi pilliroost kõrte valmistajaid. Ehkki nõudlus jätkusuutlike kõrte järele on suur, pole ettevõte jäänud loorberitele puhkama – viimased kolm aastat on koostöös Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega usinalt toimetatud pilliroost biokomposiitmaterjali väljatöötamise nimel. Sutu sai alguse pisut rohkem kui kolme aasta eest kahe pere ettevõttena. Pilliroost kõrsi ajendas perekond Saart valmistama Euroopa Liidu otsus keelustada ühekordsete plastikkõrte kasutamine. „Pilliroog on umbrohi, mida maaomanikul tuleb nagunii niita. Mõtlesime, et võiks sellest ju midagi kasulikku teha,“ sõnas Sutu kaasasutaja ja tegevjuht Ailet Õis-Saar, kelle abikaasa ning äripartner Kaido Saar tunneb tänu oma Saaremaa juurtele pilliroo
EASi rakendusuuringute programm (RUP) sertifitseeriti Euroopa Innovatsiooninõukogu kiirendi (EIC Accelerator) meetme pistikprogrammide hulka, mille eesmärk on toetada väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojekte. Selle tulemusel saavad RUPis osalenud ettevõtjad esitada taotluse rahvusvahelisse kiirendisse väiksema vaevaga. „Eestis tegutseb hulgaliselt tehnoloogiliselt kõrgetasemelisi ettevõtteid, kes eelmisel rahastusperioodil said Euroopa Liidu konkurentsitihedast väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud meetmest rahastust üle 30 miljoni euro ulatuses,“ rääkis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, kelle sõnul on nüüd sellistele ettevõtetele avanemas uus võimalus. „EIC kiirendi on üks atraktiivsemaid ja konkurentsitihedamaid ettevõtjatele suunatud Euroopa Liidu rahastusmeetmeid, mistõttu mul on hea meel, et rakendusuuringute programmis osalejatel