Täna kolmekümne tegutsemisaasta täitumist tähistav Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse välisinvesteeringute keskus loodab oma uue strateegia kohaselt maandada Eestisse aastaks 2030 kokku 2,8 miljardi euro väärtuses välisinvesteeringuid ning luua igal aastal ligikaudu 1000 kõrge lisandväärtusega töökohta. Välisinvesteeringute keskuse juhi Joonas Vänto sõnul on uue strateegiaperioodi erilises fookuses targad tööstuslahendused. „Välisinvesteeringute keskuse kaudu jõuab Eestisse ligikaudu 10-15% kõigist siia tulevatest välisinvesteeringutest. Otsime just neid kohti siinsetes väärtusahelates, kuhu uute tegijate toomine aitaks Eesti majandusel võimalikult jõudsalt ja targalt kasvada. Seame strateegias kesksele kohale regionaalse mõõtme, et elavdada majandust ka keskustest eemal ning paneme suurt rõhku just teadus- ja arendustegevuse mahukatele investeeringutele,“ rääkis

EASi ja KredExi ühendasutuse välisinvesteeringute keskus aitas eelmisel aastal Eestisse tuua 336 miljoni euro väärtuses välisinvesteeringuid, mille toel luuakse üle 1000 kõrgepalgalise töökoha.   „Välisinvesteeringutes on pilt mitmekesine – üldine julgeolekuolukord on teinud investoreid ja ettevõtteid senisest kaalutlevamaks ning mõned investeeringuprojektid võivad jääda realiseerimata või võetakse otsustamiseks pikem aeg. Samas EASi ja KredExi ühendasutuse välisinvesteeringute keskuse tugevates tulemustes see ettevaatlikkus hetkel ei kajastu. Meie meeskond on kahel viimasel aastal Eestisse toonud kümneid uusi projekte või on varasemad projektid saanud jätkuinvesteeringuid. Kahtlemata mõjutab investorite kindlust ka Eesti tugev positsioon rahvusvahelises suhtluses ja järjepidev töö riigi kuvandiga,” sõnas ühendasutuse juht Kati Kusmin.  Üle-eelmisel

Austraalia ettevõte Hastings Technology Metals allkirjastas EASi ja KredExi ühendasutusega koostöömemorandumi, mille kohaselt uurib ettevõte võimalusi Ida-Virumaale haruldaste muldmetallide hüdrometallurgiatehase rajamiseks.  „Tervitame Hastingsi plaani viia läbi tasuvusuuringut hüdrometallurgiatehase rajamiseks Eestisse. Sellise tehase rajamine aitaks edasi arendada siin juba juba toimivat püsimagnetite ja elektrifitseerimise väärtusahelat ning toetaks Eesti ning laiemalt kogu Euroopa liidu ambitsioone kliimaneutraalsuse saavutamisel,“ ütles EASi ja KredExi ühendasutuse välisinvesteeringute osakonna juht Joonas Vänto. Praegu puudub Euroopa Liidus jätkusuutlik püsimagnetite tootmisvõimsus, mis toetaks suurenenud nõudlust tuuleturbiinide, elektriautode, robootika ja muu järele.  Hastings soovib Austraaliast transportida haruldaste muldmetallide kontsentraati Euroopasse, kus see hüdrometallurgiliste meetoditega puhastataks ning oleks toormeks Sillamäel tegutsevale Silmeti haruldaste muldmetallide eraldusrajatisele ja Narvasse ehitatavale magnetitehasele. Hastingsil on Silmeti omanifirmas Neo Performance Materialsis ka 20 protsendiline osalus.   Hastingsi juhatuse esimees Charles Lew sõnul soovivad nad analüüsida esmalt projekti tasuvust. „Meil

EASi ja KredExi ühendasutuse korraldatud seminaril tutvustas Taani ringmajandusettevõte GreenLab oma edulugu roheenergia ja tööstussümbioosi tekitamisel nende energia- ja kohalike ressursside väärindamise tööstusalal.  „Otsime maailmast pidevalt edukaid ettevõtteid ja projekte, mida oleks võimalik Eestis sarnaselt rakendada, et Eesti majandust tugevdada. GreenLab on Taanis juba tõestanud, kuidas roheenergiale ja tööstussümbioosile on võimalik üles ehitada tööstusparki, kus igas tootmisetapis tekkivatest jäätmetest järgmises etapis midagi väärtuslikku luuakse,“ kommenteeris EASi ja KredExi ühendasutuse välisinvesteeringute osakonna juht Joonas Vänto.  GreenLabi tegevjuht Christopher Sorenseni sõnul on Eestis potentsiaal suur ja tema hinnangul mõtlevad eestlased õiges suunas. „Eestit vaadates näen suurt potentsiaali GreenLabi laadseks eduks, sarnaselt sellega, mida oleme saavutanud Taanis. Eestlaste

Täna algas järjekorras 11. Eesti sõprade rahvusvaheline kokkutulek, millega tänatakse äri-, poliitika- ja kultuuritegelasi, kes on panustanud Eesti arengusse. Seekordse kokkutuleku põhifookus energia ja innovatsiooni kokkupuutepunktidel ning programm lõppeb noorte laulupeo külastamisega. „Selleks, et Eesti ka saja aasta pärast rõõmsalt olemas oleks, on hädavajalik, et maailmas oleks võimalikult palju inimesi, kes meie arengutele siiralt kaasa elavad,“ rääks ürituse patroon Sten Tamkivi. Tema sõnul on oluline just selliseid sõpru erinevatelt elualadelt nende hoolivuse ja toe eest igal suvel tänada ja nad külla kutsuda. Peale kõrgetasemeliste kohtumiste on tänavuses programmis kõige tipuks noorte laulupidu. „Ma olen täiesti kindel, et sellist komplekti kuskil