Vaata peasisu Ühtekuuluvuspoliitika logo 2021-2027 (kaasrahastanud EU, EST)

Arenduskeskuste investeeringutoetus

Toetame Eestisse rajatavaid ja laienevaid kontsernide arenduskeskusi.

Toetuse taotlusi saab esitada jooksvalt.
Enne taotluse esitamist tuleb läbida kohustuslik eelnõustamine.

Nimi
Arenduskeskuste investeeringutoetus
Suurim toetus
500 000
Omafinantseering
20%-75%
Kogu toetussumma
4 000 000
Staatus
Avatud

Kelle jaoks on toetus mõeldud?

  • Eestis registreeritud rahvusvahelisse kontserni kuuluv ettevõte, mis täidab arendustegevuse funktsiooni
  • Kuulub vähemalt kahes riigis tegutsevasse rahvusvahelisse kontserni
  • Kontserni konsolideeritud käive viimasel majandusaastal oli vähemalt 10 miljonit eurot
  • Projekt panustab ühte Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse strateegia (TAIE) fookusvaldkonda: digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine (toit, puit, maavarad, teisene toore ja jäätmed), nutikad ja kestlikud energialahendused

Mille jaoks toetust saab

Toetuse osakaal sõltub ettevõtte suurusest ja planeeritud tegevustest:

  • 50% põhivara soetamiseks, hoone renoveerimiseks, nõustamisteenusteks ja koolitusteks
  • Tootearenduseks 25-45%
  • Rakendusuuringuteks 50-70%
  • Kui arendustegevus sisaldab tõhusat koostööd, siis on toetus kuni 15% suurem

Mis minu ettevõttes muutub?

Maksimaalne projekti pikkus on 24 kuud

Lisandväärtuse kasv

Arenduskeskuse abil luuakse kõrgema lisandväärtusega toode, teenus või tehnoloogia.

Müügitulu kasv

Müügitulu ja konkurentsivõimet kasvatatakse läbi uute või muudetud teenuste pakkumise.

Uued töökohad

Luuakse vähemalt 5 uut täistööajaga töökohta, mille keskmine brutokuupalk on vähemalt 1,25-kordne võrreldes keskuse asukoha maakonna keskmisega.

Eelnõustamine

Enne taotluse esitamist tuleb läbida kohustuslik nõustamine.
Nõustamise kokkuleppimiseks võta palun ühendust: [email protected]

Taotluse ettevalmistamine

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-​toetuse keskkonnas

Valmista taotluse lisadokumendid eelnevalt ette:

 

Taotlusele tuleb lisada veel:

  • Taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga
  • Taotleja viimase majandusaasta aruande koopia, auditeerimiskohustusega taotlejal koos audiitori otsusega juhul, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav, ja emaettevõtja viimase majandusaasta kinnitatud aruande koopia, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav

Taotluse esitamine

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-​toetuse keskkonnas:

esita taotlus

Videojuhis e-toetuste keskkonnaga tutvumiseks

Taotluse hindamine

Esitatud taotlusi menetleb hindamiskomisjon. Tutvutakse kõikide materjalidega ja viiakse läbi projekti sisuline hindamine. Vajadusel küsitakse lisainfot, lepitakse kokku täiendav kohtumine või kasutatakse eksperdi abi.

Millistest hindamiskriteeriumitest ja nende osakaaludest juhinduda?

35%
projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele
20%
projekti põhjendatus
20%
projekti kuluefektiivsus
15%
toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia
10%
projekti kooskõla „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega

Projekti valikumetoodika

Projekti elluviimine

Vii tegevused lähtuvalt projektiplaanis kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid!

Projekte rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondi vahenditest (rahastusperiood 2021-2027) ja seetõttu tekib toetuse saajal kohustus teavitada avalikkust toetuse saamisest ning kasutamisest.

Teavitamise juhend ja logod

 

 

  • toetusraha säästlik kasutamine
  • kõikide pakkujate, sh. potentsiaalsete, võrdne kohtlemine ehk pakkujatele ühesuguse lähteülesande / pakkumiskutse esitamine
  • kõigi üheliigiliste kulutuste puhul, mille maksumus ilma käibemaksuta on 20 000 eurot või rohkem, tuleb aruandega koos esitada lähteülesanne ja vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt
  • 60 000 eurot ja suuremate ostude puhul tuleb ostumenetlus viia läbi riigihangete registris
  • hinnapakkumiste küsimise ja saamise dokumentatsiooni säilitamine ajaliselt loogilises järjestuses ehk hankimine läbipaistavalt ja tagantjärgi kontrollitavalt
  • tehingute tegemine on keelatud tulumaksuseaduse §8 tähenduses seotud isikute vahel

Aruandlus

Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu. Pea silmas, et aruandeid saab esitada 2 korda aastas. Projekti vahe- või lõpparuanne tuleb sul esitada vastavalt otsuses väljatoodule.
Jooksvate küsimuste tekkimisel, oleme sulle alati toeks!

Esita aruanne

Projekti etapid

Enne taotluse esitamist tuleb läbida kohustuslik nõustamine.
Nõustamise kokkuleppimiseks võta palun ühendust: [email protected]

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-​toetuse keskkonnas

Valmista taotluse lisadokumendid eelnevalt ette:

 

Taotlusele tuleb lisada veel:

  • Taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga
  • Taotleja viimase majandusaasta aruande koopia, auditeerimiskohustusega taotlejal koos audiitori otsusega juhul, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav, ja emaettevõtja viimase majandusaasta kinnitatud aruande koopia, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-​toetuse keskkonnas:

esita taotlus

Videojuhis e-toetuste keskkonnaga tutvumiseks

Esitatud taotlusi menetleb hindamiskomisjon. Tutvutakse kõikide materjalidega ja viiakse läbi projekti sisuline hindamine. Vajadusel küsitakse lisainfot, lepitakse kokku täiendav kohtumine või kasutatakse eksperdi abi.

Millistest hindamiskriteeriumitest ja nende osakaaludest juhinduda?

35%
projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele
20%
projekti põhjendatus
20%
projekti kuluefektiivsus
15%
toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia
10%
projekti kooskõla „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega

Projekti valikumetoodika

Vii tegevused lähtuvalt projektiplaanis kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid!

Projekte rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondi vahenditest (rahastusperiood 2021-2027) ja seetõttu tekib toetuse saajal kohustus teavitada avalikkust toetuse saamisest ning kasutamisest.

Teavitamise juhend ja logod

 

 

  • toetusraha säästlik kasutamine
  • kõikide pakkujate, sh. potentsiaalsete, võrdne kohtlemine ehk pakkujatele ühesuguse lähteülesande / pakkumiskutse esitamine
  • kõigi üheliigiliste kulutuste puhul, mille maksumus ilma käibemaksuta on 20 000 eurot või rohkem, tuleb aruandega koos esitada lähteülesanne ja vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt
  • 60 000 eurot ja suuremate ostude puhul tuleb ostumenetlus viia läbi riigihangete registris
  • hinnapakkumiste küsimise ja saamise dokumentatsiooni säilitamine ajaliselt loogilises järjestuses ehk hankimine läbipaistavalt ja tagantjärgi kontrollitavalt
  • tehingute tegemine on keelatud tulumaksuseaduse §8 tähenduses seotud isikute vahel

Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu. Pea silmas, et aruandeid saab esitada 2 korda aastas. Projekti vahe- või lõpparuanne tuleb sul esitada vastavalt otsuses väljatoodule.
Jooksvate küsimuste tekkimisel, oleme sulle alati toeks!

Esita aruanne

Abiks taotlejale

Robert Lang

Välisinvesteeringute keskuse valdkonnajuht

+372 5621 5891

[email protected]

 

Loe toetuse tingimuste kohta lähemalt toetuse määrusest:

Toetuse määrus

Muud läbivad perioodi 2021-2027 õigusaktid ja juhendid

Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.

Uuri lähemalt
Välisinvesteeringute keskus plaanib Eestisse tuua pea 3 miljardi euro väärtuses investeeringuid

Täna kolmekümne tegutsemisaasta täitumist tähistav Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse välisinvesteeringute keskus loodab oma uue strateegia kohaselt maandada Eestisse aastaks 2030 kokku 2,8 miljardi euro väärtuses välisinvesteeringuid ning luua igal aastal ligikaudu 1000 kõrge lisandväärtusega töökohta. Välisinvesteeringute keskuse juhi Joonas Vänto sõnul on uue strateegiaperioodi erilises fookuses targad tööstuslahendused. „Välisinvesteeringute keskuse kaudu jõuab Eestisse ligikaudu 10-15% kõigist siia tulevatest välisinvesteeringutest. Otsime just neid kohti siinsetes väärtusahelates, kuhu uute tegijate toomine aitaks Eesti majandusel võimalikult jõudsalt ja targalt kasvada. Seame strateegias kesksele kohale regionaalse mõõtme, et elavdada majandust ka keskustest eemal ning paneme suurt rõhku just teadus- ja arendustegevuse mahukatele investeeringutele,“ rääkis

Välisinvesteeringud jõudsid rekordilähedase tulemuseni 

EASi ja KredExi ühendasutuse välisinvesteeringute keskus aitas eelmisel aastal Eestisse tuua 336 miljoni euro väärtuses välisinvesteeringuid, mille toel luuakse üle 1000 kõrgepalgalise töökoha.   „Välisinvesteeringutes on pilt mitmekesine – üldine julgeolekuolukord on teinud investoreid ja ettevõtteid senisest kaalutlevamaks ning mõned investeeringuprojektid võivad jääda realiseerimata või võetakse otsustamiseks pikem aeg. Samas EASi ja KredExi ühendasutuse välisinvesteeringute keskuse tugevates tulemustes see ettevaatlikkus hetkel ei kajastu. Meie meeskond on kahel viimasel aastal Eestisse toonud kümneid uusi projekte või on varasemad projektid saanud jätkuinvesteeringuid. Kahtlemata mõjutab investorite kindlust ka Eesti tugev positsioon rahvusvahelises suhtluses ja järjepidev töö riigi kuvandiga,” sõnas ühendasutuse juht Kati Kusmin.  Üle-eelmisel

Austraalia ettevõte uurib haruldaste muldmetallide rafineerimistehase Eestisse rajamise võimalusi 
Austraalia ettevõte uurib haruldaste muldmetallide rafineerimistehase Eestisse rajamise võimalusi 

Austraalia ettevõte Hastings Technology Metals allkirjastas EASi ja KredExi ühendasutusega koostöömemorandumi, mille kohaselt uurib ettevõte võimalusi Ida-Virumaale haruldaste muldmetallide hüdrometallurgiatehase rajamiseks.  „Tervitame Hastingsi plaani viia läbi tasuvusuuringut hüdrometallurgiatehase rajamiseks Eestisse. Sellise tehase rajamine aitaks edasi arendada siin juba juba toimivat püsimagnetite ja elektrifitseerimise väärtusahelat ning toetaks Eesti ning laiemalt kogu Euroopa liidu ambitsioone kliimaneutraalsuse saavutamisel,“ ütles EASi ja KredExi ühendasutuse välisinvesteeringute osakonna juht Joonas Vänto. Praegu puudub Euroopa Liidus jätkusuutlik püsimagnetite tootmisvõimsus, mis toetaks suurenenud nõudlust tuuleturbiinide, elektriautode, robootika ja muu järele.  Hastings soovib Austraaliast transportida haruldaste muldmetallide kontsentraati Euroopasse, kus see hüdrometallurgiliste meetoditega puhastataks ning oleks toormeks Sillamäel tegutsevale Silmeti haruldaste muldmetallide eraldusrajatisele ja Narvasse ehitatavale magnetitehasele. Hastingsil on Silmeti omanifirmas Neo Performance Materialsis ka 20 protsendiline osalus.   Hastingsi juhatuse esimees Charles Lew sõnul soovivad nad analüüsida esmalt projekti tasuvust. „Meil

Taani ettevõtja: Eestis on kasutamata tööstussümbioosi potentsiaal

EASi ja KredExi ühendasutuse korraldatud seminaril tutvustas Taani ringmajandusettevõte GreenLab oma edulugu roheenergia ja tööstussümbioosi tekitamisel nende energia- ja kohalike ressursside väärindamise tööstusalal.  „Otsime maailmast pidevalt edukaid ettevõtteid ja projekte, mida oleks võimalik Eestis sarnaselt rakendada, et Eesti majandust tugevdada. GreenLab on Taanis juba tõestanud, kuidas roheenergiale ja tööstussümbioosile on võimalik üles ehitada tööstusparki, kus igas tootmisetapis tekkivatest jäätmetest järgmises etapis midagi väärtuslikku luuakse,“ kommenteeris EASi ja KredExi ühendasutuse välisinvesteeringute osakonna juht Joonas Vänto.  GreenLabi tegevjuht Christopher Sorenseni sõnul on Eestis potentsiaal suur ja tema hinnangul mõtlevad eestlased õiges suunas. „Eestit vaadates näen suurt potentsiaali GreenLabi laadseks eduks, sarnaselt sellega, mida oleme saavutanud Taanis. Eestlaste

Täna algas 11. Eesti sõprade rahvusvaheline kokkutulek

Täna algas järjekorras 11. Eesti sõprade rahvusvaheline kokkutulek, millega tänatakse äri-, poliitika- ja kultuuritegelasi, kes on panustanud Eesti arengusse. Seekordse kokkutuleku põhifookus energia ja innovatsiooni kokkupuutepunktidel ning programm lõppeb noorte laulupeo külastamisega. „Selleks, et Eesti ka saja aasta pärast rõõmsalt olemas oleks, on hädavajalik, et maailmas oleks võimalikult palju inimesi, kes meie arengutele siiralt kaasa elavad,“ rääks ürituse patroon Sten Tamkivi. Tema sõnul on oluline just selliseid sõpru erinevatelt elualadelt nende hoolivuse ja toe eest igal suvel tänada ja nad külla kutsuda. Peale kõrgetasemeliste kohtumiste on tänavuses programmis kõige tipuks noorte laulupidu. „Ma olen täiesti kindel, et sellist komplekti kuskil

Tagasi üles