Toetame andmepõhise aruandluse prototüübi arendusi
Eesmärk on toetada läbi andmepõhine aruandluse arendamise tarkvara arendusi, mis lihtsustavad aruandluskohustuslastel andmete esitamist.
Taotlemine on avatud 09.oktoobr 2023 kell 9.00 ja taotlusi saab esitada kuni 17.11.2023 kell 16.00
Eelnõustamine on kohustuslik!
Kelle jaoks on toetus mõeldud?
- Eesti äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslikule juriidilisele isikule
- Toetust saab taotleda riigiabina (grupierandi määruse alusel) või vähese tähtsusega abina (VTA). Vähese tähtsusega abi taotlemise korral ei ületa jooksva ja kahe viimase majandusaasta jooksul saadud abi 200 000 eurot.
- Pakutavate riigiasutuste partnerite nimekiri (täienev).
Nimekiri ei ole piiratud, taotleja võib ka ise sobiliku riigiasutuse või KOVi partneri otsida.
Mille jaoks toetust saab?
Toetame eksperimentaalarendusena andmepõhise aruandluse prototüübi väljatöötamist, mis vastab järgmistele tingimustele:
- tehakse andmepõhise aruandluse terviklahendus
- mis tugineb andmepõhise aruandluse taksonoomial (LOE täpsemalt!)
- hõlmab aruandluskohustuslase andmeid nende tekkimisest kuni esitamiseni riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele
- Terviklahendus sisaldab majandustehingu kirjeldamise võimekust vastavalt kokkulepitud taksonoomiale ja standardile ning algandmete alusel aruande koostamise ja esitamise võimekust.
- Prototüübi terviklahendus on tehnoloogiline lahendus, mis võimaldab aruandluskohustuslasel tavapäraste aruandevormide asemel automaatselt genereerida ja masinliidese kaudu ettevõtja tarkvarast esitada asjakohasele asutusele masinloetavaid tehingupõhiseid aruandluseks vajalikke andmeid.
- on võimekus andmeid masinloetaval kujul X-tee vahendusel automaatselt esitada ja vastu võtta ning neid töödelda
- arendamisse on kaasatud partneritena riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus ning vähemalt kolm prototüübitava valdkonna osalist, välja arvatud juhul, kui taotleja on ise aruandlusandmete esitaja ja eraldi andmeid ettevõtjatelt ei kogu
- sisaldab üht või mitut reaalajamajanduse lahendust
- pakub lisaväärtust, andes võimaluse luua uusi teenuseid
- tegevus peab toetama e-arvete laialdasemat kasutuselevõttu;
- peab sisaldama lahendust, mis tagab andmete tervikluse, konfidentsiaalsuse ja käideldavuse, et maandada turvalisusega seotud riskid.
* Soovituslikult võetakse toetatava tegevuse raames kasutusele andmevahetusstandard XBRL GL (ingl XBRL global ledger taxonomy framework), kus prototüübitava valdkonna andmed on asjakohase standardi alusel vahetatud.
Mis ettevõttes muutub?
andmepõhise aruandlusega kaasnev
reaalajamajanduse lahendused pakuvad lisaväärtust
e-arve laialdasem kasutuselevõtt
Infopäev - 09.10.2023 kell 10-12.00
Uus infopäev 09.10.2023 kell 10:00!
09.10.2023 infopäev toimus üle veebi. Vaata SALVESTUST.
Sissejuhatuse RTE toetusmeetmetesse – Maarja Mänd MKM
Andmepõhisest aruandlus – Sirli Heinsoo MKM slaidid
Toetusmeetme tingimused – Kristiina Niilits EIS slaidid
________________________________________
20.09.2023 infopäev toimus üle veebi. Vaata SALVESTUST.
Sissejuhatuse RTE toetusmeetmetesse – Maarja Mänd MKM (10min)
Andmepõhisest aruandlus – Adele Johanson MKM (15min)
Toetusmeetme tingimused – Kristiina Niilits EIS (40min) slaidid.
Mis on andmepõhine aruandlus
Andmepõhine aruandlus on protsess, mis hõlmab aruandluskohustuslase poolt aruannete asemel masinloetavate andmete esitamist infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee vahendusel ning nende andmete töötlemist.
Andmepõhise aruandluse eesmärk on vahetada andmeid automaatselt, nii et need liiguvad ühest infosüsteemist teise sekkumist vajamata.
Andmepõhise aruandluse taksonoomia (lisainfo tuleb peagi) on asutuste üleselt kokku lepitud aruandluse standardiseeritud andmete ja klassifikaatorite terviksüsteem.
Lugege täpsemalt andmepõhine aruandluse kohta majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi reaalajamajanduse veebist.
Palun vaata Maakondlike arenduskeskuste poolt korraldatud veebikoolitusi.
KUIDAS ANDMEPÕHINE ARUANDLUS TOETAB KESTLIKKUSE NÕUDEID? Margus Tammeraja ja Kristiina Kerge
ANDMEPÕHINE ARUANDLUS: MIS ON XBRL GL, Margus Tammeraja
ANDMEPÕHINE ARUANDLUS E-ARVETE NÄITEL: Margus Tammeraja
Tehtavale arendusele esitatavad tingimused
Tehtav arendus peab olema teadus- ja arendustegevus, sisaldama reaalajamajanduse komponenti ja toetama e-arve laialdasemat kasutuselevõttu.
- uudsus – teadus- ja arendusprojekti eeldatav tulemus on alati uus teadmine, mitte loodud uued või oluliselt täiustatud tooted või protsessid. Uudsuse hindamisel tuleb arvesse võtta konteksti ning olemasolevaid teadmisi. Juhul, kui tegevuse käigus saadud teadmised on vastava valdkonna või majandusharu jaoks uued, siis on tegemist teadus- ja arendustegevusega. Kopeerimine ja jäljendamine teadus- ja arendustegevuse alla ei kuulu, kuna sellisel viisil omandatud teadmistel puudub uudsuse komponent;
- loomingulisus – teadus- ja arendustegevus peab põhinema algupärastel käsitlustel ja hüpoteesidel, mille abil täiendatakse seniseid teadmisi. Loomingulisuse tagamiseks on teadus- ja arendustegevuse lahutamatuks osaks inimesepoolne panus. Uute meetodite väljatöötamine üldiste ülesannete täitmiseks kuulub teadus- ja arendustegevuse määratluse alla (on loominguline), samas kui korralisi tegevusi teadus- ja arendustegevusteks ei loeta;
- ettemääramatu tulemusega – teadus- ja arendustegevuse lõpptulemus on alati ettemääramatu, projekti alguses ei ole võimalik kindlaks määrata soovitud eesmärkide saavutamise kulu (sh raha- ja ajakulu) ega seda, kas eesmärke on üldse võimalik mingil määral saavutada
- süstemaatilisus – teadus- ja arendustegevus põhineb süstemaatiliselt korraldatud ametlikul tegevusel. Teadus- ja arendusprojektil on kindlaks määratud finants- ja inimressursis, tegevus toimub vastavalt koostatud plaanile ning nii protsessid kui ka saadud tulemused dokumenteeritakse;
- korratav või ülekantav – kuna teadus- ja arendustegevuse eesmärk on luua uusi teadmisi, ei saa uurimistöö tulemused jääda varjatuks. Teadus- ja arendusprojekti tegemise protsess ja tulemused peavad olema süstemaatiliselt dokumenteeritud, et tekiks võimalus uute teadmiste siirmiseks ja kasutuselevõtuks ning võimaldada teistel osapooltel uurimistöö tulemusi oma tegevustes korrata või kasutada. Ülekantavuse tõendamiseks on võimalik näiteks tulemused avaldada teaduskirjanduses või kasutada intellektuaalomandi kaitset.
Reaalajamajanduse lahendused on tehnoloogilised lahendused, millel on võimekus standardiseeritud, struktureeritud ja masinloetavaid andmeid automaatselt, kas reaalajas või ajakohaselt vahetada. Reaalajamajanduse lahendused on näiteks
a) e-arved,
b) e-kviitungid,
c) andmepõhised aruanded (sh kestlikkuse aruandlus ja eelistatult XBRL GL (XBRL
Global Ledger Taxonomy Framework) andmevahetusstandardi kasutamine),
d) e-veoselehed,
e) standardiseeritud toote ja teenuse digitaalsete koodide (digitaalsete tootepasside),
digiinformatsiooni ja digitaalsete kataloogide kasutuselevõtt,
f) reaalajas ja nõusoleku alusel ettevõtte ajakohaste andmete jagamine kolmandatele
osapooltele ning
g) masinloetavate andmete vastuvõtuvõimekuse lahendused.
Eelnõustamine
- Eelnõustamine on kohustuslik! Võtke ühendus (Kristiina Niilits; [email protected]; 7386 009)
- Eelnõustamise sisukaks läbiviimiseks esitada eeltäidetud projektiplaan, mis sisaldab eelkaardistust.
Projektiplaan, mis hõlmab eelkaardistust koos olemasoleva olukorra, arenguvajaduste ja võimalike lahendusstsenaariumide kirjeldusega, projektiga elluviidavaid tegevusi, tegevuste oodatavaid tulemusi koos ajakavaga, loodava projekti kirjeldust, projekti eelarvet koos kulude ja nende põhjendustega, selgitust projekti rahastamise kohta, finantsprognoosi projekti perioodil ja kolmel projekti lõppemisele järgneval aastal ning riskianalüüsi koos olulisemate riskide ja nende maandamise tegevustega.
Arenda ise või osta teenust
Arenda ise või osta teenust
- Leidke endale parim lahendus, kas teete arendustegevused ise, ostad teenusepakkujalt teenust või kombinatsioon kahest eelnevast.
- Mõtle läbi kulud.
Enda ettevõtte meeskonnaga arendused ise tehes, saate projekti panna järgmised kulud:
- töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
- võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud;
Teenusepakkujaid kasutades, saate projekti panna järgmised kulud:
- ostetud teenuste kulud
- litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud
- üksnes projekti tarbeks ostetud nõustamisteenuste kulu
Kirjuta projektiplaan
Kirjutage projektiplaan, juhend SIIN.
Taotluse esitamine
Taotluse esitamine
Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.
Taotlusdokumendid (saavad kättesaadavaks septembris):
- Taotlusvormi näidis
- Projektiplaani vorm SIIN.
- Eelarve vorm SIIN
- Finantsprognooside vorm SIIN
- Hankeplaan (juhul kui taotleja/partne on riigihankekohuslane) SIIN
- Partneri info vorm SIIN
- Partnerlepingu vorm SIIN
- taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne (juhul kui majandusaasta aruande äriregistrile esitamise kohustus ei ole veel saabunud) taotluse esitamise majandusaasta
- bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga
- Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
- Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
Taotlusvooru nimi e-toetuses: Reaalajamajanduse andmepõhise aruandluse prototüübi arendamise toetus
Taotluse hindamine
Taotluse hindamine
EIS hindab esitatud taotlust kuni 40 tööpäeva.
Hindamiskreteeriumite alusel
Projekti elluviimine
Projekti elluviimine
Ettevõtja ja koostööpartner viivad projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).
Toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms)
Aruandluse esitamine
Lõpparuande esitamine
Projekti kohta tuleb esitada aruanne taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.
Aruandes peab olema:
- valminud arendust tõendavad materjalid;
- toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
- toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.
Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.
Toetuse summa makstakse välja 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.
Kui selgub, et töö ei vasta nõutud tingimustele, siis toetust välja ei maksta.
Projekti teekond
Uus infopäev 09.10.2023 kell 10:00!
09.10.2023 infopäev toimus üle veebi. Vaata SALVESTUST.
Sissejuhatuse RTE toetusmeetmetesse – Maarja Mänd MKM
Andmepõhisest aruandlus – Sirli Heinsoo MKM slaidid
Toetusmeetme tingimused – Kristiina Niilits EIS slaidid
________________________________________
20.09.2023 infopäev toimus üle veebi. Vaata SALVESTUST.
Sissejuhatuse RTE toetusmeetmetesse – Maarja Mänd MKM (10min)
Andmepõhisest aruandlus – Adele Johanson MKM (15min)
Toetusmeetme tingimused – Kristiina Niilits EIS (40min) slaidid.
Andmepõhine aruandlus on protsess, mis hõlmab aruandluskohustuslase poolt aruannete asemel masinloetavate andmete esitamist infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee vahendusel ning nende andmete töötlemist.
Andmepõhise aruandluse eesmärk on vahetada andmeid automaatselt, nii et need liiguvad ühest infosüsteemist teise sekkumist vajamata.
Andmepõhise aruandluse taksonoomia (lisainfo tuleb peagi) on asutuste üleselt kokku lepitud aruandluse standardiseeritud andmete ja klassifikaatorite terviksüsteem.
Lugege täpsemalt andmepõhine aruandluse kohta majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi reaalajamajanduse veebist.
Palun vaata Maakondlike arenduskeskuste poolt korraldatud veebikoolitusi.
KUIDAS ANDMEPÕHINE ARUANDLUS TOETAB KESTLIKKUSE NÕUDEID? Margus Tammeraja ja Kristiina Kerge
ANDMEPÕHINE ARUANDLUS: MIS ON XBRL GL, Margus Tammeraja
ANDMEPÕHINE ARUANDLUS E-ARVETE NÄITEL: Margus Tammeraja
Tehtav arendus peab olema teadus- ja arendustegevus, sisaldama reaalajamajanduse komponenti ja toetama e-arve laialdasemat kasutuselevõttu.
- uudsus – teadus- ja arendusprojekti eeldatav tulemus on alati uus teadmine, mitte loodud uued või oluliselt täiustatud tooted või protsessid. Uudsuse hindamisel tuleb arvesse võtta konteksti ning olemasolevaid teadmisi. Juhul, kui tegevuse käigus saadud teadmised on vastava valdkonna või majandusharu jaoks uued, siis on tegemist teadus- ja arendustegevusega. Kopeerimine ja jäljendamine teadus- ja arendustegevuse alla ei kuulu, kuna sellisel viisil omandatud teadmistel puudub uudsuse komponent;
- loomingulisus – teadus- ja arendustegevus peab põhinema algupärastel käsitlustel ja hüpoteesidel, mille abil täiendatakse seniseid teadmisi. Loomingulisuse tagamiseks on teadus- ja arendustegevuse lahutamatuks osaks inimesepoolne panus. Uute meetodite väljatöötamine üldiste ülesannete täitmiseks kuulub teadus- ja arendustegevuse määratluse alla (on loominguline), samas kui korralisi tegevusi teadus- ja arendustegevusteks ei loeta;
- ettemääramatu tulemusega – teadus- ja arendustegevuse lõpptulemus on alati ettemääramatu, projekti alguses ei ole võimalik kindlaks määrata soovitud eesmärkide saavutamise kulu (sh raha- ja ajakulu) ega seda, kas eesmärke on üldse võimalik mingil määral saavutada
- süstemaatilisus – teadus- ja arendustegevus põhineb süstemaatiliselt korraldatud ametlikul tegevusel. Teadus- ja arendusprojektil on kindlaks määratud finants- ja inimressursis, tegevus toimub vastavalt koostatud plaanile ning nii protsessid kui ka saadud tulemused dokumenteeritakse;
- korratav või ülekantav – kuna teadus- ja arendustegevuse eesmärk on luua uusi teadmisi, ei saa uurimistöö tulemused jääda varjatuks. Teadus- ja arendusprojekti tegemise protsess ja tulemused peavad olema süstemaatiliselt dokumenteeritud, et tekiks võimalus uute teadmiste siirmiseks ja kasutuselevõtuks ning võimaldada teistel osapooltel uurimistöö tulemusi oma tegevustes korrata või kasutada. Ülekantavuse tõendamiseks on võimalik näiteks tulemused avaldada teaduskirjanduses või kasutada intellektuaalomandi kaitset.
Reaalajamajanduse lahendused on tehnoloogilised lahendused, millel on võimekus standardiseeritud, struktureeritud ja masinloetavaid andmeid automaatselt, kas reaalajas või ajakohaselt vahetada. Reaalajamajanduse lahendused on näiteks
a) e-arved,
b) e-kviitungid,
c) andmepõhised aruanded (sh kestlikkuse aruandlus ja eelistatult XBRL GL (XBRL
Global Ledger Taxonomy Framework) andmevahetusstandardi kasutamine),
d) e-veoselehed,
e) standardiseeritud toote ja teenuse digitaalsete koodide (digitaalsete tootepasside),
digiinformatsiooni ja digitaalsete kataloogide kasutuselevõtt,
f) reaalajas ja nõusoleku alusel ettevõtte ajakohaste andmete jagamine kolmandatele
osapooltele ning
g) masinloetavate andmete vastuvõtuvõimekuse lahendused.
- Eelnõustamine on kohustuslik! Võtke ühendus (Kristiina Niilits; [email protected]; 7386 009)
- Eelnõustamise sisukaks läbiviimiseks esitada eeltäidetud projektiplaan, mis sisaldab eelkaardistust.
Projektiplaan, mis hõlmab eelkaardistust koos olemasoleva olukorra, arenguvajaduste ja võimalike lahendusstsenaariumide kirjeldusega, projektiga elluviidavaid tegevusi, tegevuste oodatavaid tulemusi koos ajakavaga, loodava projekti kirjeldust, projekti eelarvet koos kulude ja nende põhjendustega, selgitust projekti rahastamise kohta, finantsprognoosi projekti perioodil ja kolmel projekti lõppemisele järgneval aastal ning riskianalüüsi koos olulisemate riskide ja nende maandamise tegevustega.
Arenda ise või osta teenust
- Leidke endale parim lahendus, kas teete arendustegevused ise, ostad teenusepakkujalt teenust või kombinatsioon kahest eelnevast.
- Mõtle läbi kulud.
Enda ettevõtte meeskonnaga arendused ise tehes, saate projekti panna järgmised kulud:
- töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
- võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud;
Teenusepakkujaid kasutades, saate projekti panna järgmised kulud:
- ostetud teenuste kulud
- litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud
- üksnes projekti tarbeks ostetud nõustamisteenuste kulu
Kirjutage projektiplaan, juhend SIIN.
Taotluse esitamine
Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.
Taotlusdokumendid (saavad kättesaadavaks septembris):
- Taotlusvormi näidis
- Projektiplaani vorm SIIN.
- Eelarve vorm SIIN
- Finantsprognooside vorm SIIN
- Hankeplaan (juhul kui taotleja/partne on riigihankekohuslane) SIIN
- Partneri info vorm SIIN
- Partnerlepingu vorm SIIN
- taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne (juhul kui majandusaasta aruande äriregistrile esitamise kohustus ei ole veel saabunud) taotluse esitamise majandusaasta
- bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga
- Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
- Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
Taotlusvooru nimi e-toetuses: Reaalajamajanduse andmepõhise aruandluse prototüübi arendamise toetus
Taotluse hindamine
EIS hindab esitatud taotlust kuni 40 tööpäeva.
Hindamiskreteeriumite alusel
Projekti elluviimine
Ettevõtja ja koostööpartner viivad projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).
Toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms)
Lõpparuande esitamine
Projekti kohta tuleb esitada aruanne taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.
Aruandes peab olema:
- valminud arendust tõendavad materjalid;
- toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
- toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.
Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.
Toetuse summa makstakse välja 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.
Kui selgub, et töö ei vasta nõutud tingimustele, siis toetust välja ei maksta.
Abiks taotlejale
Tutvu toetuse andmist ja kasutamist reguleerivate nõuetega.
Valige siseriiklike programmide logod.
Toetuse määrus
Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.
Uuri lähemalt
Meie toimekas asutuses toimub igapäevaselt palju tihedat suhtlust ettevõtjatega. Me ei ütle kunagi ära, kui meiega tõhusat koostööd teha tahetakse ja maakondadesse külla kutsutakse. Üks hea näide on nüüd toimuv 5-osaline DigiSeminaride sari koostöös Maakondlike Arenduskeskustega (MAKid). Meie innovatsiooniosakonna digieksperdid Tauri Sinilaan ja Joel Järvik avavad põhjused miks nad palju kilomeetreid maha sõidavad, et digiküpsust kasvatada üle Eesti. Millised teemad maakondlikel seminaridel fookusesse võtate? Arutleme aktuaalsetel teemadel nagu tehisintellekti võimalused, ChatGPT, küberturvalisus, 3D ja AR-tehnoloogiad, andmete analüüs. Üritustel jagatakse ettevõtjate praktilisi kogemuslugusid ja näiteid headest praktikatest ning libastumistest. Kogu sisu on kokku pandud MAKide konsultantide suhtlusest ettevõtetega – ehk siis uuriti, mis teemad
Teenindussektor on viimastel aastatel teinud suuri edusamme digitaliseerimises, keskendudes kliendikogemuse parandamisele, efektiivsuse suurendamisele ja uute tehnoloogiate kasutusele võtmisele. Tootearenduse ekspert ning EASi digitaliseerimise meistriklassi mentor Olga Luštšik jagas oma mõtteid, kuidas on digitaliseerimine muutnud tööd teenindussektoris. Üle kahekümne aasta pikkuse finants- ja fintech-sektori kogemusega Olga Luštšik tõdeb, et üha vähem tehakse ettevõtetes rutiinset käsitööd. „Klienditeeninduses on kasutusele võetud iseteeninduskassad ja vestlusrobotid, mis tähendab rutiinsete tööde, nagu käsitsi klienditeeninduse, füüsilise müügi ja manuaalse andmesisestuse osakaalu vähenemist. Samas on tõusnud nõudlus logistikute, andmeanalüütikute ja kliendikogemuse spetsialistide järele,“ rääkis Luštšik. Viimane on eriti oluline, sest inimlikku aspekti ei saa teenindusest ära kaotada. “Teatud
Tänavusel Davosi majandusfoorumil arutasid majandustegelased, suurettevõtjad ja riigijuhid üle maailma selle üle, kuidas jääda ellu polükriisi ajastul. Termin, millega tähistatakse omavahel põimunud ja samaaegselt toimuvaid kriise: tervisekriis, kliimakriis, sõda Euroopas, inflatsioonišokk ja palju muud, millega meil tuleb praegu rinda pista. Kriiside ajastu mõjutab otseselt kõiki ettevõtteid. Oma teenuseid planeerides lähtume sellest, kuidas saame kõiki tarneahela osapooli aidata. Tipud suudavad ise kriisides kaela kanda, tuge vajavad eelkõige nende tarneahelas olijad. Kindlasti tuleb seejuures mõelda ka pidevalt järelkasvule ehk uutele ettevõtetele, ärisuundadele, tehnoloogiatele ning meie inimestele. Innovatsiooniteenustega on nii, et innovatsioon kui selline on valmis lahendus – see on teenus või toode,
Möödas on ajad, kui arutleti selle üle, kas digitaliseerimine tasub ära – tänaseks on vajadus ilmselge, küsimus on eelkõige sellest, kuidas seda kõige tõhusamalt teha. Digiwise vanemkonsultant, lektor ning EASi digitaliseerimise meistriklassi mentor Ingrid Prinsthal jagas oma mõtteid digitaliseerimise trendidest ja väljakutsetest toidutööstuses. Aastaid toidusektoris töötanud ja selle valdkonna ettevõtteid nõustanud Ingrid Prinsthali sõnul saavad probleemid digitaliseerimisel sageli alguse puudulikust eeltööst. „Hetkeolukorra kaardistus jäetakse tegemata või tehakse seda kiirustades. See on aga ülimalt oluline osa protsessist. Kui meeskond on kitsaskohtadest ühtemoodi aru saanud ja mõistnud, et need vajavad lahendamist, on ka ettevõte tervikuna samm lähemal muutustele,“ märkis ta. Diagnoosist ravini
Metallitööstuse uueks trendiks on kujunemas kogu väärtusahela automatiseerimine ja digitaliseerimine. Kogenud juhtimiskonsultant ja lektor ning EASi digitaliseerimise meistriklassi mentor Andro Kullerkupp selgitab, mis on selle arengu taga ja kuidas on digilahendused muutnud metallisektori tööd. Kui varasemalt toimus digitaliseerimine metallisektori ettevõttes kindlates töölõikudes, näiteks kliendi- ja laohalduses või tootmises, siis viimasel ajal on Kullerkupu sõnul hakatud kasutusele võtma kogu väärtusahelat läbivaid digilahendusi. „Teisisõnu on klient see, kes koostab tellimuse, annab töökäsu tootmisesse ning määrab tarneaja. Ettevõtte jaoks on eesmärk muuta andmete haldamist efektiivsemaks ning seeläbi parandada tootlikkust ja tõsta oma konkurentsivõimet,“ selgitas ekspert. Kullerkupp tõdes, et digitaliseerimine on Eestis pigem keskmise