TFTAK tegevjuht Martin Lall: ainuüksi mõttekaaslaste rühmana äri ei toimi
Tallinnas tegutsev AS Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus (TFTAK) on seadnud eesmärgiks maailma parandamise läbi taimsete alternatiivide meie toidulaual. Maailma parandada aga ainuüksi mõttekaaslaste rühmana ei saa.
„Meil on inimesed, kes päriselt tahavad, et nende tegevusest jälg jääks – et midagi maailmas või kogukonnas muutuks. Ja see on nende kõige suurem motivatsioon,“ kirjeldab TFTAK tegevjuht Martin Lall.
TFTAK on erakapitalil põhinev viiemiljonilise aastakäibega äriettevõte, mis on samal ajal ka evalveeritud teadusasutus. Tänaseks on 2004. aastast tegutsenud ettevõttes üle 110 töötaja.
Teadusasutusena kannab TFTAK rolli nii doktoritööde juhendamisel kui ka rahvusvaheliste teadusartiklite publitseerimisel. Doktoritööde raames on tegu praktiliste uuringutega, mida kasutab arenduskeskus ka uute toodete väljatöötamisel.
Lall toonitab, et nemad ise tooteid poelettidel ei müü, küll aga müüvad nad teadusarendusteenust oma klientidele alates rahvusvahelisest kreemitootjatest lõpetades kohalike toiduettevõtjatega. Eestlastele tuttavate toodete arendamisel on TFTAK teinud koostööd näiteks Tere ja Farmi brändi tooteid ühendava ettevõtte Nordic Milkiga, välismaisetest suurettevõtetest on TFTAKi suurimateks klientideks IFF, Lallemand, Danone, Beiersdorf, Fazer.
Lahendus taimsetest alternatiividest
Laias laastus jaguneb ettevõtte tegevus kaheks: toidutehnoloogia ja toiduteadus ning fermentatsioonitehnoloogia arendamine.
Toidutehnoloogia valdkonnas arendatakse erinevatest valkudest taimseid alternatiive liha- ja piimatoodetele. Fermentatsioonitehnoloogias tegeletakse bakterite ja teiste mikroorganismide kultiveerimise, nende elususe tagamise ning kasvukiiruse parandamise teenusega, lisaks on plaanis erinevate ainete tootmine bakterite abil.
„Meil on oskus bakteritega ümber käia, oskus baktereid kasvatada, viia nende puhul läbi evolutsiooni ehk neid kasvatada tegema kindlaid asju – selles oleme äärmiselt tugevad ja head, maailmatasemel,“ kirjeldab Lall, ja lisab, et sedalaadi teenust vajatakse väga erinevates valdkondades.
Aga on ka valdkondi, kus toidu- ja fermentatsioonitehnoloogia kokku saavad. „Enamasti on nende põnevate uute toodete loomine seotud fermentatsiooniga, mis on eesti keeles tegelikult hapendamine.“
Põhjus, miks just taimsete toodete arendamisega tegeletakse, peitub meie tulevikus. „Kui vaatame keskkonnale tekkivat jalajälge, mis puudutab traditsioonilist põllumajandust, siis metaani hulk, mis loomakasvatusega maailma eraldatakse, on äärmiselt suur kliimamuutuse mõjutaja. Ilma muutusteta põllumajanduses ei ole võimalik kliima soojenemist pidurdada,“ lisab Lall.
Lahendusena, et inimestel jaguks maailmas süüa ka aastakümnete pärast, näeb Lall just taimsete alternatiivide väljaarendamist, mis maitsevad nii, nagu oleme täna harjunud sööma: olgu selleks kanaliha või loomaliha.
Teaduse ja äri tasakaal
Mitmekülgsed väljakutsed ja viimaste aastate kiire kasv enam kui saja töötajaga ettevõtteks viis TFTAKi olukorda, kus tuli kriitilise pilguga tulevikku vaadata. „Teadus ja äri nõuavad väga selget tasakaalustamist,“ kirjeldab Lall. Selgus, et ainuüksi mõttekaaslaste rühmana toimimisest ei piisa, vaid on vaja süsteemsemat lähenemist: mis suundadele lähiaastatel panustada, millistes sihtrühmades on suurimad läbimurde võimalused ning kuidas tagada finantsiline jätkusuutlikkus.
„Saime aru, et päevasest koosistumisest üks kord aastas ei piisa,“ lisab Lall. Sooviga saada nõu kogenud kõrvaltvaatajalt, kes näeks ettevõtte tegemisi värske pilguga, mida asjas sees olles ei märka, jõudis TFTAK EASi strateegia praktikumi teenuseni.
Tänu praktikumile sai ettevõte läheneda murekohtadele struktureeritult ja süvenenult, kaasa aitasid ka praktilised arutelud ja kodutööd. Lisaks sai ka ettevõtte sees selgeks vaieldud mitmed põhimõttelised küsimused. „Meil on siin ka rahvusvahelised teadusprojektid, mis on osaliselt ka avalikust rahast rahastatud, samuti on meil puhtalt äriprojektid – et me leiaksime tasakaalu,“ lisab Lall.
Lalli sõnul saadi inspiratsiooni ka teiste ettevõtete kogemustest, silmi avardavad ja eriti kasulikud olid digitaliseerimise ja intellektuaalse omandiga seotud teemad. Strateegia praktikumi järel mindi kohe ka EASi digitaliseerimise meistriklassi. „See täiendab täielikult seda osa, mida me strateegia seminaris märkasime, et meil puudu on,“ lisab Lall. „Need olid võidud, mida oleks mujalt raske saada. Nii õigel ajal tulid need asjad.“
Lisaks toob Lall välja seminarilt saadud inimliku oskuse turvalises keskkonnas ettevõtte sees olevaid arusaamasid läbi vaielda. „Praktikum liitis meid ettevõttena palju üksmeelsemaks just seetõttu, et räägime ka tõsistest, valusatest asjadest omavahel rohkem ja avameelsemalt. See aitab edasi minna.“
Lalli sõnul on nii strateegia praktikumis kui ka digitaliseerimise meistriklassis saadud teadmised miski, mida iga ettevõte vajab. Ka tulevad teadmised ja oskused kasuks pidevalt muutuvas turuolukorras, millega iga ettevõte arvestama peab. „Me teeme seda ikka ainult selle pärast, et ettevõte oleks paremini juhitud, efektiivsem; et inimesed, kes meil töötavad, oleksid rahul ja ainult seeläbi saame väärtust luua, maailmas midagi muuta,“ selgitab Lall.
Ettevõtte tulevikust rääkides toob Lall välja TFTAKi asutaja ja teadusdirektori Raivo Vilu unistuse sellest, et TFTAKist saaks sünteetilisele bioloogiale tuginev teadusarenduskeskus. Näiteks muudetakse rakkude geneetilist materjali nii, et nad hakkaksid toimetama meie taktikepi järgi. Tootma biomolekule, mida saame kasutada tulevikutoitude valmistamiseks. „See on äärmiselt suur ambitsioon ja väljakutse – maailmas ei ole palju selliseid organisatsioone. Sellel teel saame järgmised sammud teha,“ sõnas Lall.