Kokku üle 100 töötaja Eestis ja Ukrainas, käive 2023. aastal üle 30 miljoni euro ning aasta kaitsetööstusettevõtte tiitel. „Kolme aasta pärast käive 100 miljonit ja ühel heal päeval kogu Euroopa välispiiri kaitse, Eestist Kreekani,“ ei tee Ettevõtluse Auhinna konkursil Aasta Eksportööri kategoorias viie parima ettevõtte hulka jõudnud DefSecIntel Solutions (DSI)* juht Jaanus Tamm ettevõtte ambitsioonikatest tulevikuplaanidest saladust. Veelgi keerulisem, kui on ettevõtte nimi (DefSecIntel tuleb sõnadest defence, security ja intelligence ehk kaitse, julgeolek, luure, toim.), on ettevõtte kontori leidmine Tehnopoli linnakus. Liftiga üles, siis trepist üles ja alla, pikad koridorid, pöörded vasakule ja paremale ja lõpuks paistabki kontoriuks, millel kirjas

Aastaid siinsel turul tegutsenud lahustuva kohvi bränd Kohe piilub naaberriikidesse laienemise kõrvalt ka pisut kaugemale – hiljuti siseneti Lõuna-Korea turule ning eesmärgiks on hakata müüma lahustuvat kohvi ka Amazonis. Korea turule sisenemine sai alguse huvist uute regioonide vastu, kuhu laieneda ning EIS-i toel osaleti sealsel toidumessil. Otsustavaks saigi usaldusväärse maaletooja leidmine, kes aitas kohandada brändi ja pakendit Korea turu vajadustele. Kuigi esimesed kogemused on veel värsked, on ettevõttel ambitsioon kasvada Korea suurimaks lahustuva kohvi brändiks ja järgmisena suunduda Jaapani turule. Järgneb intervjuu Coffee Crystal OÜ müügi-ja ekspordijuhi Jordan Vähesooga. Millistel turgudel Coffee Crystal hetkel tegutseb ja miks sisenete nüüd just

Konkurss „Ettevõtluse auhind“ toimub Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) ning Eesti Tööandjate Keskliidu eestvedamisel 29. korda. Seitsmesse kategooriasse kogunes kandideerinud ja nomineeritud ettevõtteid ligi 170. Nüüd on teiste hulgas selgunud ka Aasta Eksportööri esiviisik.  Parimad ettevõtted selgitatakse välja seitsmes kategoorias: aasta eksportöör, aasta innovaator, aasta välisinvestor, aasta pereettevõte, aasta turismiedendaja, aasta kestlik ettevõte ning täiesti uue kategooriana aasta tööstuse digitaliseerija.   Aasta Eksportööri kategooria esiviisk on järgnev:  Sedakorda selguvad võitjad 2. novembril toimuval auhinnagalal, kuid kõigepealt valitakse iga kategooria viis ja seejärel kolm parimat, kes esitatakse kategooria võitja väljavalimiseks konkursi žüriile. Kategooriate nominendid avalikustame oktoobri esimesel nädalal, kategooriate võitjad selguvad oktoobri

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2024. aasta teises kvartalis teenuste eksport ja import mõlemad 3%. Jooksevhindades eksporditi teenuseid 3,1 miljardi ning imporditi 2,3 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandusbilanss oli 802 miljoni euroga ülejäägis. See on 39 miljoni euro võrra rohkem kui aasta tagasi. Statistikaameti analüütik Jane Leppmets rõhutas, et teenuste väliskaubandus jätkas stabiilset ja tasast kasvu ning teenuste eksport ületas importi enamikus teenuse liikides. „Suurim ülejääk oli telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenustes, mida eksporditi 312 miljoni euro eest enam kui imporditi. Samuti oli suur ülejääk muudes äriteenustes, mille puhul eksport ületas importi 201 miljoni euroga,“ lisas Leppmets. Teises kvartalis eksporditi kõige enam

Statistikaameti andmetel kasvas 2024. aasta juulis eelneva aasta sama ajaga võrreldes kaupade eksport 5% ja import 1%. Jooksevhindades eksporditi kaupu üle 1,3 miljardi euro ja imporditi ligi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 321 miljonit eurot, mis on 59 miljoni võrra väiksem kui aasta varem. Statistikaameti analüütik Jane Leppmets ütles, et tänavu juulis mõjutas ekspordi kasvu osaliselt võrdlus eelmise aasta sama kuu tavapärasest väiksema kaupade väljaveoga. „Aastases võrdluses vähenes reeksport 5%, kuid Eesti päritolu kaupu eksporditi mullusest 12% enam. Suurenes Eesti päritolu põlevkivikütteõlide ning piimatoodete väljavedu. Eesti päritolu kaupade ekspordi suurenemisele lisaks kasvas ka nende osakaal koguekspordis 4 protsendipunkti ehk 64%-ni,“ tõi