Vaata peasisu Rahastanud Euroopa Liit kaksilogo, (EST)

Jagame teadmisi uutele turgudele sisenemiseks

Korraldame seminare, et saaksid sihtriiki sisenemiseks ja kontaktide loomiseks eelinfot.

Nimi
Sihtturu seminarid
Hind
Tasuta
Vaata salvestusi

Mida seminaridel käsitletakse?

  • Seminaril antakse infot ja näpunäiteid, kuidas sihtturul edukalt tegutseda, millised on võimalused ja väljakutsed.
  • Ülevaade fookuses olevast sektorist.
  • Sihtriigi ärikultuuri eripärade tutvustus.
  • Eesti ettevõtete kogemused sihtturule eksportimisel.
  • Lisaks jagatakse infot kontaktide ja koostöövõimaluste leidmise kohta.
  • Seminare rahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Miks seminaril osaleda?

Kiire ülevaade sihtriigi majanduskeskkonna ja ärivõimaluste kohta.

Nõu ja abi vastava turu ekspertidelt

Selgem arusaam sihtturu võimalustest

Teiste Eesti ettevõtjate kogemuslood

Tulevased üritused

Kontakt

Kontakt

Sirly Meriküll
projektijuht-assistent
Mais kaupade eksport ja import vähenes

Statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta mais eelneva aasta sama ajaga võrreldes kaupade eksport 6% ja import 13%. Kaupu eksporditi jooksevhindades ligi 1,6 miljardi euro ja imporditi ligi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 144 miljonit eurot, mis on 170 miljoni võrra väiksem kui aasta varem. Statistikaameti analüütik Jane Leppmets sõnas, et mais hakkas kaubavahetus pärast aprilli kasvu taas kahanema, kui vähenes nii kaupade eksport kui ka import. „Suurim mõjutaja oli reeksport, mis vähenes mais 2023. aastaga võrreldes 10%,“ täiendas Leppmets. Kaupadest eksporditi mais enim elektriseadmeid (14% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (11%) ning puitu ja puittooteid (11%). Aastases võrdluses vähenes kõige rohkem

Teenuste väliskaubanduse kasv esimeses kvartalis aeglustus

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas 2024. aasta esimeses kvartalis teenuste eksport 2%, import jäi aga eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes samaks. Teenuseid müüdi jooksevhindades 2,8 miljardi ja osteti 2,2 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandusbilansi ülejääk oli 595 miljonit eurot, mis on 45 miljonit suurem kui aasta varem. Statistikaameti analüütik Jane Leppmets märkis, et teenuste väliskaubanduse kasv oli esimeses kvartalis väiksem kui eelmisel aastal. „Eelmise aasta neljandas kvartalis suurenes teenuste eksport 6% ja import 8% ning eelmisel aastal tervikuna suurenesid teenuste eksport ja import mõlemad 9%, selle aasta esimeses kvartalis aga enam selliseid kasvunumbreid näha ei olnud,“ lisas Leppmets. Teenustest eksporditi esimeses

Eesti Pank: ekspordis on näha pööret paremusele

Eelmise aasta lõpus hakkas välisnõudlus pisut elavnema ning tänavu esimeses kvartalis see jätkus. Koos sellega on toimunud kerge pööre paremuse poole ka ekspordis, kus osades tegevusalades võib näha käibe kasvu. Esimeses kvartalis oli kogu ekspordi käive võrreldes aastataguse ajaga siiski veel väiksem. Eesti väliskaubanduse käive vähenes esimeses kvartalis 7%, mis tähendab, et eksportisime ja importisime kaupu ja teenuseid vähem kui aasta varem samal ajal. Maksebilansi andmetel kahanes esimeses kvartalis kaupade väljaveo käive 7,4% ja sisseveo käive 6,5%. Teenuste ekspordi käive oli aga 2% suurem ning impordi käive samas suurusjärgus kui aasta tagasi, kasvades 0,3%. Kaubaekspordi kahanemise taga on endiselt madalseis töötlevas tööstuses. Võib

Eesti ja Singapuri koostöö loob sildu äris, hariduses ja küberturvalisuses

25. juunil saabusid Singapuri president Tharman Shanmugaratnam ja tema abikaasa Jane Ittog Shanmugaratnam ametlikule visiidile Eestisse. Riigipead arutasid võimalusi küberturvalisuse koostööks ja majandussidemete tihendamiseks. Kohtumisel Singapuri presidendi Tharman Shanmugaratnamiga Kadriorus märkis president Alar Karis, et nii Eesti kui ka Singapur on innovaatilised riigid, kes soovivad teineteiselt õppida, tugevdada ärisidemeid ja jagada oma kogemusi hariduse, küberturvalisuse ja digimajanduse valdkondades. „Meie kaks riiki on ülemaailmsete haridusreitingute tipus, nagu näitavad meie suurepärased PISA tulemused,” tõdes ta. „Me peaksime õppima teineteise tugevustest, sest tark rahvas on väikeriigi suurim vara.” Riigipead arutasid võimalusi küberturvalisuse koostööks ja majandussidemete tihendamiseks. „Oma õitsva idufirmade ökosüsteemiga saab Eesti olla

Roheenergeetika ettevõtjad leiavad, et ekspordi edendamiseks on vaja riigilt rohkem tuge

Eesti Rohetehnoloogia Liidu eestvedamisel toimus koostöös EIS-iga esimene ametlik liidu poolt korraldatud roheenergeetika ettevõtete ekspordivajaduste kaardistus. Lisaks otsiti üheskoos lahendusi peamiste ekspordibarjääride ületamiseks.  Kaardistuse käigus tuvastati neli suurimat eksporti takistavat asjaolu, millele hakati grupiaruteludes lahendusi otsima. Peamiste takistustena toodi välja sertifitseerimisprotsessi keerukust ja kulukust, piloteerimisvõimaluste vähesust kohalikul tasandil, vajaliku kontaktvõrgustiku puudumist ja ebaselgust sihtturu regulatsioonides.  “Energiatehnoloogiate arendajad, kes tegutsevad ühel maailma väiksemal energiaturul peavad paratamatult alustama oma tegevust ekspordist. Kohalik turg on väike ja siin arenguks vajalikku mahtu ei teki. Sellised reaalsuskontrollid nagu me täna läbi viisime on väga vajalikud, et saada turuosalistelt tagasisidet sellest, et millistest riigi poolsetest meetmetest

Sind võib veel huvitada

Tagasi üles