Eesti tehnoloogiaettevõte DriveX on Saksamaa turu ukse jalaga lahti löönud ning nende tiim jagab oma kogemusi ja õppetunde.  Eesti ekspordis on tähtsal kohal kõrgtehnoloogilised lahendused ja üks suurimaid ekspordi sihtriike on Saksamaa, mis ei erine ärikultuuriliselt liialt Eestist, kuid igal turul on oma eripärad ja edukaks sisenemiseks tasub nendega kursis olla.  1. Paberid, paberid ja veelkord paberid Saksamaal tehakse enamus toimingud paberil. Pea kõige jaoks on vaja midagi välja printida, allkirjastada ja need paberid kuhugi viia. Elades Eestis ja nautides kõiki digiriigi võlusid, võib Saksamaa paberimajandus kerge šokina tulla. Selle arvelt võtavad kõik toimetused kauem aega. Hea näite saame tuua

Eksport kokku Eesti ettevõtted eksportisid selle aasta esimeses kvartalis Poola, Prantsusmaale, Saksamaale ja Hollandisse kaupu ning teenuseid kokku 1 137 miljoni euro eest, mis moodustas kogu Eesti esimese kvartali ekspordist 15%. Võrreldes eelnenud aasta sama perioodiga langes eksport nimetatud sihtriikidesse 10%. Eesti eksport vähenes tervikuna samal perioodil 1%. Riikide lõikes on ekspordimaht jäänud samale tasemele nii Prantsusmaale kui Saksamaale. Ekspordimaht Poolasse langes 6% ning Hollandisse 27%. Kaupade ja teenuste eksport Ekspordi maht Poola, Prantsusmaale, Saksamaale ja Hollandisse oli suurim 2021. aasta viimases kvartalis. Sihtriikidesse minevast ekspordist moodustab suurema osa kaupade eksport. Teenuste ekspordi maht nimetatud riikide suunal oli suurim samuti

Saksamaa avaliku sektori digiteerimine on jätkuvalt suur väljakutse, kuid viimastel aastatel on tehtud edusamme ja muudetud strateegiat. Siin on sakslased snitti võtnud ka Eestilt. Saksamaal on veel palju tööd ees. Peaaegu kõik valdkonnad vajavad lahendamist: haridus ja haldus, tervishoid, ühistransport ja isegi energiavarustus. GovTech (government technology) peaks siin lahendusi pakkuma. GovTech hõlmab tehnoloogiarakendusi avalikus halduses, eesmärk on muuta riigi teenused tõhusamaks, tulemuslikumaks ja kättesaadavamaks. Saksamaal juurutatakse praegu üleriigiliselt Bund ID kontot – see on föderaalvalitsuse keskne konto, millega kodanikud saavad end identifitseerida avalike teenuste saamiseks. Esialgne idee oli, et igal 16 liidumaal on oma kasutajakonto, mis peaks olema koostalitlusvõimeline. See

Eksport kokku Eesti ettevõtted eksportisid eelmise aasta kolmandas kvartaliks Hollandisse, Poola, Prantsusmaale ja Saksamaale kaupu ning teenuseid kokku 1 022 miljoni euro eest, mis moodustas kogu Eesti kolmanda kvartali ekspordist 12.31%. Võrreldes eelnenud aasta sama perioodiga langes eksport nimetatud sihtriikidesse 13.9%. Eesti eksport kasvas tervikuna samal perioodil 21%. Riikide lõikes kasvasid ekspordimahud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enim Poola (+11.8%) ja Prantsusmaa (+11.1%) suunal. Hollandisse vähenes kogueksport seejuures 49.2%. Kaupade ja teenuste eksport Sihtriikidesse minevast ekspordist moodustab keskmiselt ligikaudu üks kolmandik teenuste eksport ja kaks kolmandikku kaupade eksport. Viimaste aastate jooksul on enam kasvanud just kaupade eksport nimetatud riikide suunal.

Venemaa sõjategevus Ukrainas on seadnud kahtluse alla Saksamaa energeetikatööstuse senised otsused. Sealne energeetikapoliitika seisab silmitsi tõsise pöördepunktiga. Kuigi nii Eestis kui ka Saksamaal on tähelepanu valdavalt koondunud Venemaa sõjategevusele, on jätkuvalt pildil ka rohepöörde küsimus ning tegelikult üha enam. Võitlus kliimamuutuste vastu ning jätkusuutlikuma majandusmudeli leidmine on olnud majandusekspertide ja ökofilosoofide jaoks aktuaalne juba 1970. aastatest, sest piiratud ning kahanevate loodusressursside tingimustes ei ole majanduse lõputu kasvamine realistlik perspektiiv. Nüüd tulebki meil mõelda põlvkonnale, kes peab selles maailmas elama 50 aasta pärast. Sakslased on mõistnud kliimaneutraalsuse saavutamise pakilisust ning toovad seetõttu eesmärgi saavutamise tähtaega üha varasemaks – algse 2045. aasta