Eesti süvatehnoloogiaettevõte GScan sihib revolutsioonilise müüonkiirgusel põhineva tehnoloogiaga uut globaalset turgu – infrastruktuuriobjektide diagnostikat. 2018. aastal kukkus Itaalias Genovas kokku maanteesild, tragöödias hukkus 43 inimest. Paljud 20. sajandi keskel ehitatud sillad on jõudmas oma elukaare lõpuni ning vajaksid hädasti rekonstrueerimist. Näiteks USAs on hinnanguliselt 44 000 kehvas olukorras silda, millest kõik ei vaja küll kohest rekonstrueerimist, kuid mida tuleks tähelepanelikumalt jälgida. Probleem on selles, et paljude sillatüüpide puhul on diagnostika kas äärmiselt kallis või väga keeruline – siin tulebki appi Eesti ettevõte GScan. Ettevõtte patenteeritud tehnoloogia rakendab ohutut ja looduses esinevat müüonkiirgust, mis aitab näha materjalidest läbi paremini kui ühegi teise

Toetust saab kasutada näiteks uute ärimudelite realiseerimiseks, tootearenduseks, digitaliseerimiseks kui ka personali koolitamiseks. Maksimaalne toetus ühele ettevõttele on 100 000 eurot ning omafinantseering peab olema vähemalt 30%. Kõik huvitatud ettevõtted on oodatud infoseminarile, mis toimub 1. novembril kell 10.00 Teamsi keskkonnas. Seal jagame infot toetuse tingimuste ja taotlemise kohta ning kaks pilootprogrammist toetatud ettevõtjat jagavad oma kogemuslugu. Infoseminarile saab registreeruda siin: Loomeettevõtjate arenguplaani elluviimise toetuse infotund – EASi ja KredExi ühendasutus Loomeettevõtjate arenguplaani elluviimise toetuse pilootprogramm oli avatud aastatel 2021 -2023, kui toetati kokku 17 loomevaldkonna ettevõtja arenguplaani summas 1,16 miljonit eurot. Toetuse kasutamise võimalused on väga laialdased ja iga

Eile, 11. oktoobril startis Eesti loomeettevõtetele suunatud pilootprogramm – Reaalajamajanduse ja digitaliseerimise meistriklass, kus osalevad 13 ambitsioonikat ettevõtet.  “Mul on hea meel näha niivõrd mitmekülgseid ja tugevaid ettevõtteid esimeses pilootprogrammis. Reaalajamajanduse ja digitaliseerimise meistriklass on oluline samm Eesti loomeettevõtete konkurentsivõime tõstmise suunas ning aitab neil valmistuda tuleviku väljakutseteks,” sõnas EASi ja KredExi ühendasutuse loomemajanduse teemajuht Kadi Haljand.   Kaks ja pool kuud kestva meistriklassi eesmärk on aidata loomeettevõtetel parandada oma äriprotsesside, teenuste, tootmis- ja tarneahelate efektiivsust, võttes kasutusele innovatiivseid digitaliseerimise ja reaalajamajanduse lahendused. Programmis osalejad omandavad vajalikud kompetentsid digitaliseerimisprojektide edukaks läbiviimiseks ja loovad oma ettevõttele konkreetse tegevuskava.   Lisaks koolitusele

Avaliku sektori uuendajaid ja ettevõtete esindajaid kogunesid täna Kultuurikatlasse kuulama kolleegide kogemuslugusid innovatsiooni loomisest ja hankimisest erinevates valdkondades. Konverentsi eesmärk on julgustada avaliku sektori organisatsioonide esindajaid katsetama, piloteerima ja tulevikku vaatama ning otsima lahendusi erasektorist. Konverentsi avanud majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo sõnul peab avalik sektor olema innovatsiooni eeskujuks. „Eesti 2035 visiooni teostumiseks on meil vaja uusi ja paremaid lahendusi ehk innovatsiooni. Igal aastal tellivad riigiasutused ligikaudu 4-5 miljardi euro eest tooteid ja teenuseid, mis moodustab Eesti SKPst pea viiendiku. See tähendab, et riigihangetel on turul märkimisväärne ostujõud, millega saab anda hoogu Eesti ettevõtete innovaatilistele toodetele ja teenustele. On vaja

EASi ja KredExi ühendasutus avab 23. oktoobril loomeettevõtjatele ekspordivõimekuse arendamise toetuse, mille eesmärk on kasvatada loomeettevõtjate ekspordivõimekust ja lisandväärtust. Kasvupotentsiaaliga loomeettevõtjad saavad toetuse abil arendada oma ekspordivõimekust – näiteks osaledes rahvusvahelistel kontakt- ja turundusüritustel ning messidel või koolitustel ja arenguprogrammides. Uute teenuste ja toodetega on võimalik siseneda uutele välisturgudele või kasvatada olemasolevate sihtturgude müügimahte. Loomemajanduse eksporditoetus oli avatud ka aastatel 2015 – 2020, kui toetati kokku 109 loomevaldkonna ettevõtjat summas 4,7 miljonit eurot. Toetust kasutati peamiselt messide külastamiseks, sihtturu-uuringuteks ja turundustegevusteks. Ekspordivõimekuse kasvatamisele suunatud projektid aitasid alustada ekspordiga, tõsta ettevõtete konkurentsivõimet, müügitulu ekspordist ja lisandväärtust. Projektide järelhindamisel nimetati kokku 40