Viimasel ajal on mitmelt poolt kõrva jäänud, et seoses majanduslangusega lähiriikides peaksid Eesti eksportöörid kiiresti vaatama Skandinaaviast väljapoolegi. Aga kas on ikka hea mõte hüljata oma tähtsad eksporditurud ja katsetada kaugematega? Soome majandusele prognoositakse 2023. aastal 0,2% kahanemist. 2024. aastal majanduskasv eeldatavasti kiireneb, ehkki tagasihoidliku 0,9%-ni. 2025. aastal majanduskasv hoogustub, ulatudes 1,5%-ni. Soome tööstussektori kasv sõltub suurel määral partnerturgude tõmbejõust – kui need elavnevad, on ka Soome tööstusel võimalik kasvutempot kiirendada. Palju on räägitud ehitussektori suurest kriisist. Arusaadavalt on see sektor intresside tõusu ja inflatsiooniga tugevalt pihta saanud. Langus on järsk just elamuehituses, lausa ligikaudu 50%. Suurim langus on toimunud

Taani majandus on endiselt tugev ja 2023. aasta kasvuootust on ülespoole korrigeeritud. Inflatsioon on aeglustunud, tööhõive jätkab kasvu ja eluasemehindade langus näib olevat väiksem, kui arvati. Seega novembris 2023 näib, et majandus areneb jätkuvalt, kuigi palju aeglasemas tempos kui kahel viimasel aastal. Valitsuse uus prognoos on see, et Taani majandus kasvab 2023. aastal 1,2 protsendini (alles mais prognoositi 0,6-protsendist tõusu). Inflatsioon väheneb oodatust kiiremini ning eluasemehindade langust korrigeeriti 9,2% pealt 4,5%-ni. Taani majanduse põhistsenaarium on seega endiselt pehme maandumine. Tööstuses on küll näha langust, välja arvatud ravimitööstus, samas on 2024. aastal oodata ikka 1,4-protsendilist SKT kasvu. Analüüsid viitavad sellele, et

Oktoobris toimus Lillestrømis suur rahvusvaheline mess Bygg Reis Deg, mis oli Eesti ettevõtetele väga edukas. Kirjutab ekspordinõunik Norras Ryte Venckuviene. Bygg Reis Deg toimub kord kahe aasta jooksul ja seal pakutakse lahendusi suurhoonete, kodude ja muude ehitiste jaoks. Valikus on lahendused alates mitmesugustest materjalidest kuni energeetika ja kinnisvaraarenduseni. Materjalid, kokkupandavad ehitised jms moodustab suurima osa Eesti ekspordist Norrasse ja seega on oluline olla ka valdkonna messil. Ettevalmistusi selleks alustasime rohkem kui aasta tagasi, analüüsides 2021. aasta messi, konsulteerides ettevõtetega ja jälgides vahepealseid tehinguid. Ilmselt tehti toona messil ja pärast seda midagi väga õigesti, sest seekord saime kolm korda rohkem taotlusi.

EASi ja KredExi ühendasutus võõrustas 9.–11. oktoobrini India puiduostjaid, et tutvustada sealsetele juhtivatele maaletoojatele ja edasimüüjatele meie puidutooteid ning lahendusi ja asjatundlikkust selles vallas. Visiidi peamine eesmärk oli näidata India ettevõtetele Eesti puidusektori võimekust ja aidata Eesti ettevõtetel kiiremini leida esinduspartnereid Indias. Delegatsiooni juhtis Kandla Timber Association (KTA), India piirkondlik ühendus, mille sihiks edendada Kandla sadamalinna ja selle lähipiirkondade puidutööstuse arengut. Indiast tuli Eestisse 10 tööstusjuhti, kes käisid kolme päeva jooksul mõneski Eesti tehases ja müügisaalis. Võõrustajateks olid Standwood, Lotus Timber, Thermory, Raitwood, Pinska, Arcwood ja AS Natural, kus India delegatsioonile tutvustati tehnilisi uuendusi puidutöötlemises. Lisaks korraldati Tartus seminar „Puidutöötlejate

Eksport kokku  Eesti ettevõtted eksportisid selle aasta teises kvartalis Vietnamisse, Indiasse, Korea Vabariiki ning Singapuri kaupu ning teenuseid kokku 134 miljoni euro eest, mis moodustas kogu Eesti teise kvartali ekspordist 1,7%. Võrreldes eelnenud aasta sama perioodiga tõusis eksport nimetatud sihtriikidesse 96%. Eesti eksport vähenes tervikuna samal perioodil 5%. Riikide lõikes kasvas ekspordimaht Singapuri 253% ning Korea Vabariiki 7%. Ekspordimaht Indiasse langes 4% ning Vietnamisse 22%. Kaupade ja teenuste eksport  Ekspordi maht Vietnamisse, Indiasse, Korea Vabariiki ning Singapuri on olnud suurim 2021. aasta esimeses kvartalis ning 2023. aasta teises kvartalis. Sihtriikidesse minevast ekspordist moodustab 2023. aasta teises kvartalis suurema osa kaupade