Sel kevadel ilmus uudis, et Eesti mesi sai siinsete teadlaste loodud maailmas unikaalse DNA-testi, mis aitab vähendada valdkonnas levivat petturlust, kaitseb tarbija ja tootja huve ning aitab realiseerida puhta Eesti mee ekspordipotentsiaali. Täna liigubki Jaapanisse esimene DNA-testitud meekoorem Viljandimaa meetootjalt Nordmel. Euroopa Komisjoni 2023. aasta kevadel avaldatud uuringute kohaselt kahtlustati koguni 46 protsendi importmee puhul siirupi lisamist ning 320 võetud proovist lausa 147 puhul oli alust arvata, et need ei vasta Euroopa Liidu meedirektiivi nõuetele. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) Jaapani turu projektijuhi Tsubasa Yoshito sõnul on Jaapanis sama mure. Jaapanis müüakse mett aastas ligikaudu 47 000 tonni, millest tervelt 45 000

Eesti ettevõtted tutvustavad SMM Hamburg 2024 merendusmessil (3.-6. september) sel korral oma lahendusi mereinnovatsiooni, rohelise laevanduse, digilahenduste ja tipptehnoloogiate vallas, nagu jätkusuutlik laevaremont, nutikad sadamad ja keskkonnasõbralikud laevad. Eesti tugev esindatus sellel rahvusvahelisel üritusel näitab meie rolli Läänemere piirkonna liidrina ning pakub rohkelt koostöövõimalusi Saksamaa ettevõtetega jätkusuutlikkuse ja meretehnoloogia valdkonnas. Trade Estonia intervjueeris sel teemal EISi Saksamaa turu ekspordinõunikku Tiina Kivikat, et arutada, millist lisandväärtust suudavad Eesti ettevõtted pakkuda Saksa merendussektorile. Küsimustele vastab Tiina Kivikas: Eesti on meretööstuses, eriti Läänemere piirkonnas, märkimisväärset tunnustust pälvinud. Mis teeb Eesti selles valdkonnas eriliseks? Eesti on end tõeliselt positsioneerinud merendusinnovatsiooni liidrina, eriti digitaalsete lahenduste

Eesti noorte inseneride loodud idufirma 7sense (Seventh Sense OÜ) on äratanud huvi nii Deutsche Telekomis kui ka kiibitootja Nvidias. Nende uuenduslik tehnoloogia, mis suudab digitaalset infot taktiilseteks signaalideks tõlkida, on märkimisväärne saavutus, millel on potentsiaal muuta nägemispuudega inimeste elu paremaks üle kogu maailma. Hetkel töötab 7sense’is täiskohaga kümme inimest, kellest seitse kuulub tehnilisse meeskonda ja kolm tegelevad äriarendusega. Enamik meeskonnast on inseneriharidusega või tervisevaldkonna kogemusega. 7sense’i müügi- ja turundusdirektor Madis Päeva sõnul muutub inseneriharidus järjest nõutavamaks, sest start-up’id keskenduvad nüüd keerulisemate ja füüsiliste toodete arendamisele, mis loovad väärtust ja intellektuaalomandit, mida on keeruline kopeerida. „See on ühelt poolt loomulik areng

Statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta mais eelneva aasta sama ajaga võrreldes kaupade eksport 6% ja import 13%. Kaupu eksporditi jooksevhindades ligi 1,6 miljardi euro ja imporditi ligi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 144 miljonit eurot, mis on 170 miljoni võrra väiksem kui aasta varem. Statistikaameti analüütik Jane Leppmets sõnas, et mais hakkas kaubavahetus pärast aprilli kasvu taas kahanema, kui vähenes nii kaupade eksport kui ka import. „Suurim mõjutaja oli reeksport, mis vähenes mais 2023. aastaga võrreldes 10%,“ täiendas Leppmets. Kaupadest eksporditi mais enim elektriseadmeid (14% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (11%) ning puitu ja puittooteid (11%). Aastases võrdluses vähenes kõige rohkem

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas 2024. aasta esimeses kvartalis teenuste eksport 2%, import jäi aga eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes samaks. Teenuseid müüdi jooksevhindades 2,8 miljardi ja osteti 2,2 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandusbilansi ülejääk oli 595 miljonit eurot, mis on 45 miljonit suurem kui aasta varem. Statistikaameti analüütik Jane Leppmets märkis, et teenuste väliskaubanduse kasv oli esimeses kvartalis väiksem kui eelmisel aastal. „Eelmise aasta neljandas kvartalis suurenes teenuste eksport 6% ja import 8% ning eelmisel aastal tervikuna suurenesid teenuste eksport ja import mõlemad 9%, selle aasta esimeses kvartalis aga enam selliseid kasvunumbreid näha ei olnud,“ lisas Leppmets. Teenustest eksporditi esimeses