Meede toetab sektoritevahelist koostööd
Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA koostöös Eesti Teadusagentuuriga nõustab ettevõtteid, kes soovivad kasutada Haridus- ja Teadusministeeriumi käskkirja alusel rahastatavat toetusmeedet “Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine” valdkondlike tippspetsialistide palkamiseks teadus- ja arendusasutustest ning ülikoolides või teadmussiirde doktorandi palkamiseks.
Meetme eesmärgiks on edendada teadmiste jagamist ehk teadmussiiret, soodustades palgakulu toetusega töötajate liikuvust ja koostööd Eesti teadus- ja arendusasutuste, kõrgkoolide ning avaliku, erasektori ja kolmanda sektori organisatsioonide vahel.
NB! Sektoritevahelise mobiilsuse toetust annab välja Riigi Tugiteenuste Keskus.
Tutvu meetme täpsema sisu ja toetustingimuste Eesti Teadusagentuuri lehel, siin.
Mis valdkonna projekte oodatakse?
tehisintellekt, masinõpe, asjade internet, küberteemad
personaalmeditsiin, e-tervis
puit, toit, põlevkivi ja nanotehnoloogiline lähenemine materjalitehnoloogiale
tõhusam tootmine, taastuvenergialahendused, jagamissüsteemid, kontrollsüsteemid
Kes saavad toetust taotleda?
- Ettevõtted, kes on huvitatud teadmiste- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite väljatöötamisest; kes juba tegelevad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga, kuid vajavad eesmärkide saavutamiseks lisaressursse ja -teadmisi; kellel on potentsiaali suurendada oma äritegevusega seotud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni mahtu.
- Teadus- ja arendusasutused, riigi rakenduskõrgkoolid, teadlased, doktorandid/noored teadlased, akadeemiline ja toetav personal.
- Ministeeriumid ja muud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud avaliku sektori asutused (nt kohalikud omavalitsused, munitsipaalüksused), valitsusvälised organisatsioonid, kesk- ja kohaliku omavalitsuse asutused.
Mis on selle toetuse eesmärk?
Konkurentsivõime suureneb, ettevõtte või asutuse efektiivsus paraneb teadus- ja arendustegevuse kaudu
Läbi teadusarendustegevuse ja tootearenduse kasvab müügitulu
Suureneb TA tegevusega tegelevate töötajate arv
Tööjõukulu ühikuhind ja toetusmäärad
Teadlase, tippspetsialisti ja teadmussiirdedoktorandi tööjõukulu ühikuhind ning toetusmäärad rakendusuuringutele ja eksperimentaalarendusele, sõltuvalt ettevõtte suurusest:
- Teadlase ja tippspetsialisti tööjõukulu ühikuhind ühe kuu kohta täiskoormuse korral on 4171 eurot.
- Teadmussiirdedoktorandi tööjõukulu ühikuhind ühe kuu kohta täiskoormuse korral on 2651 eurot.
- Toetusmäär rakendusuuringutele 70% kuni 50%, eksperimentaalarendusele (sh tootearendus) 45% kuni 25% vastavalt ettevõtte suurusele (väike, keskmine ja suurettevõte).
- Tööjõukulude ühikuhinnale lisandub 40% tööjõukulude ühikuhinnast muudeks kuludeks (sh. teadustöö kulud – lähetuskulud, doktoritöö projektiga saadud teadus- ja arendustegevuse tulemuste publitseerimise ja populariseerimisega ning intellektuaalomandi kaitsmisega seotud kulud ning muud teadustöö läbiviimiseks vajalikud otsesed kulud lähtuvalt uurimisprojekti eripärast, mh ülikooli labori kasutamisega seonduvad kulud).
Tutvu tingimustega
Enne projektitaotluse koostamist tutvu kindlasti lisamaterjalidega – mida paremini oled kursis oma võimalustega, seda edukam oled nii rahastuse leidmisel kui ka projekti teostamisel.
- Riigi Tugiteenuste Keskuse veebist saad põhjalikumat infot toetuse taotlemise kohta.
- EAS nõustab taotluse koostamisel ja koostööpartnerite leidmisel. Samuti jagame infot kõigis intellektuaalomandit puudutavates küsimustes.
- Eesti Teadusagentuur nõustab kõigis neis küsimustes, mis puudutavad taotleja kvalifitseerumist rakendusuuringu või tootearenduse tingimustele.
Projekti kestvus
- Teadlase ja tippspetsialisti palkamine (tegevused 1 ja 2) – toetust saab taotleda minimaalselt 3 kuuks ning maksimaalne toetatav projekt saab olla kuni 2 aastat alates projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevast teadlase ja tippspetsialisti palkamisel.
- Teadmussiirdedoktorandi projekti puhul minimaalselt 3 aastat (36 kuud) ja maksimaalselt kuus aastat (72 kuud).
1,0 koormusega töötamise korral makstakse toetust maksimaalselt 48 kuud, arvestades doktorandi immatrikuleerimisest ülikooli doktoriõppesse.
Maksimaalset abikõlblikkuse perioodi (6 aastat) saab kasutada, kui teadmussiirdedoktorant võetakse tööle osalise töökoormusega.
Täida ja esita taotlus
Taotluse saad koostada ja esitada struktuuritoetuse e-keskkonnas, kuhu pead sisse logima kas mobiil-ID või ID-kaardiga.
Projekti teekond
Enne projektitaotluse koostamist tutvu kindlasti lisamaterjalidega – mida paremini oled kursis oma võimalustega, seda edukam oled nii rahastuse leidmisel kui ka projekti teostamisel.
- Riigi Tugiteenuste Keskuse veebist saad põhjalikumat infot toetuse taotlemise kohta.
- EAS nõustab taotluse koostamisel ja koostööpartnerite leidmisel. Samuti jagame infot kõigis intellektuaalomandit puudutavates küsimustes.
- Eesti Teadusagentuur nõustab kõigis neis küsimustes, mis puudutavad taotleja kvalifitseerumist rakendusuuringu või tootearenduse tingimustele.
- Teadlase ja tippspetsialisti palkamine (tegevused 1 ja 2) – toetust saab taotleda minimaalselt 3 kuuks ning maksimaalne toetatav projekt saab olla kuni 2 aastat alates projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevast teadlase ja tippspetsialisti palkamisel.
- Teadmussiirdedoktorandi projekti puhul minimaalselt 3 aastat (36 kuud) ja maksimaalselt kuus aastat (72 kuud).
1,0 koormusega töötamise korral makstakse toetust maksimaalselt 48 kuud, arvestades doktorandi immatrikuleerimisest ülikooli doktoriõppesse.
Maksimaalset abikõlblikkuse perioodi (6 aastat) saab kasutada, kui teadmussiirdedoktorant võetakse tööle osalise töökoormusega.
Taotluse saad koostada ja esitada struktuuritoetuse e-keskkonnas, kuhu pead sisse logima kas mobiil-ID või ID-kaardiga.
Abiks taotlejale
Siim Kinnas
valdkonnajuht
[email protected]
+372 5858 7212
Täpne info taotlemise kohta on Riigi Tugiteenuste veebis
Uuri lähemaltAvasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.
Uuri lähemalt
Eesti tervisetehnoloogia iduettevõtted GeneCode ja BetterMedicine said Euroopa Innovatsiooninõukogu ettevõtluskiirendist EIC Accelerator kokku €18,4 miljoni suuruse toetuse.1,7 miljoni suuruse granditoetuse ja sellele pärast eel-kliinilist uuringut lisanduva 14,3 miljoni suuruse omakapitaliinvesteeringu kaasanud iduettevõtte GeneCode on välja töötanud ravimi selliste krooniliste ja progresseeruvate neurodegeratiivsete haiguste raviks nagu näiteks Parkinsoni tõbi ja lihaste kärbumine ehk ALS. Kokku nii suurt finantseeringut ei ole varem ükski Eesti ettevõte EIC Acceleratorist saanud. Genecode’i juhi Paavo Pilve sõnul on toetus neile äärmiselt oluline ning aitab koheselt teadus- ja arendustegevustega jätkata. Samuti on tulevikus võimalus kõrgema väärtuse pealt kapitali kaasata. „Meie eesmärk on järgmistel aastatel viia läbi eel-kliinilised uuringud ehk
17. juulil avaneb taotlusvoor Ida-Viru ettevõtjate rakendusuuringute ning uue toote, teenuse või tehnoloogia esmakordseks tööstuslikuks kasutuselevõtuks vajamineva piloottaristu rajamise toetamiseks. Ainult teadus- ja arendustegevusi sisaldavate projektide puhul on toetus ühe projekti kohta 100 000 – 2 miljonit eurot ning kuni 14. septembrini avatud vooru kogumaht on 10 miljonit eurot. Piloottaristut hõlmavate projektide jaoks on taotlemine avatud jooksvalt kuni eelarveliste vahendite (15 miljonit) ammendumiseni ning maksimaalne toetus ühe projekti kohta 5 miljonit eurot. Toetust rahastatakse Õiglase Ülemineku Fondist, mille eesmärk on luua põlevkivitööstusele alternatiivseid kõrgema lisandväärtusega töökohti. Toetuse tingimus on, et projekti viiakse ellu või selle tulemusi rakendatakse Ida-Viru maakonnas. Rohkem infot ja eelnõustamine:
Edukaks koostöös ettevõtjate ja teadlaste vahel on oluline mõlemale oluliste eesmärkide selgeks tegemine kohe koostöö alguses ning ühiseid tegevusi toetavate programmide järjepidevus, tõid välja veebruaris toimunud teaduse ja ettevõtluse koostöökonverentsil osalejad. Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava näeb ette teadmusmahukusele tugineva tootlikkuse ja lisandväärtuse kasvu ning teadmussiirde võimekuse suurendamist. Selleks on vaja kaasata ettevõtetesse rohkem teadlasi ja inseneeria ning tooterenduse teadmiste ning kogemustega inimesi. Veebruaris toimunud koostöökonverentsil said suud puhtaks rääkida nii teadlased kui ettevõtjad. Ettevõtjate poolt jäid kõlama märksõnad: vastastikune mõistmine ja järjepidevus. Kiirus vs põhjalikkus Asjade interneti lahendusi arendava ettevõtte Thinnect asutaja ja tegevjuht Jürgo Preden,
Selle hooaja viimane teadlaste ja ettevõtjate koostööpäev tõi kokku metalli ja masinaehituse valdkonna tegijad. EASi ja KredExi ühendasutuse ning Eesti Teadusagentuuri üritustesari on läbi kuue kohtumise inspireerinud uusi lahendusi looma nii kogenud kui ka esmakordselt teadlastega ühiseid lahendusi arutanud ettevõtjaid. „Vestlused teadlastega olid väga positiivsed, nad olid väga abivalmid koostööd tegema ja kaasa mõtlema,“ sõnab veoautode tõstemehhanismide müügi ning raamautodele täislahendusi pakkuva ettevõtte Pro Lift tegevjuht Raido Välk. Lisaks sellele, et koostööpäev pakkus esimest korda võimalust teadlastega koostöövõimalusi arutada, oli ka sellise formaadiga sündmusel osalemine ettevõtja jaoks esmakordne. „Üritus üllatas mind täielikult. Kuna ootusi ei olnud, võib öelda, et jäin
Riik on otsustanud luua rakendusuuringute keskuse, mille eesmärk on pakkuda ettevõtetele tugiteenuseid teadmusmahuka tootearenduse läbiviimiseks. Keskuse loomise raames lisandub AS Metroserdi tegevustele viis valdkonda: biorafineerimine, droonitehnoloogiad, autonoomsed sõidukid, vesinikutehnoloogiad ja terviseandmed. Miks meil seda vaja on, kirjutab EASi ja KredExi rakendusuuringute programmi juht Madis Raukas. Me oleme paari aastaga EASi ja KredExi rakendusuuringute programmi raames nõustanud rohkem kui 350 teadmusmahukat arendusideed alates erinevatest liha alternatiividest kuni põlevkivituha väärindamise, isejuhtivate sõidukite ja digiravimiteni. Igapäevaselt ettevõtete ja teadusasutustega töötades on ilmnenud tühimik Eesti innovatsioonimaastikul – nimelt on meil mitmetes valdkondades rahvusvaheliselt tunnustatud teadusrühmad ja ambitsioonikad ettevõtted, kuid puudub platvorm teadusuuringute viimiseks tööstuslikule