Tallinnast sai tehnoloogia- ja teadmussiirde tulipunkt
Eelmisel nädalal sai Tallinnast tõeline innovatsioonipealinn, kui korraga võõrustati nii suurejoonelist tehnoloogiakonverentsi Latitude59 ja ka esmakordselt rahvusvahelise organisatsiooni ASTP (Academic-Industry Knowledge and Technology Transfer Professionals) aastakonverentsi. Mõlemat konverentsi ühendavaid teemasid oli palju: alates tehisintellektist kuni süvatehnoloogiateni. Uurisime, millest rääkisid teadmussiirde eksperdid.
ASTP eesmärk on aidata teadlastel oma leiutisi ja ideid turule viia ning toetada ettevõtteid uue tehnoloogia avastamisel ja rakendamisel, hoides fookuses ühe või teise poole olemasolevat või tekkivat intellektuaalomandit. „Euroopa teadusasutustest tuleb suurepäraseid teadmisi läbi uuringute ja innovatsiooni, kuid me peame jätkuvalt pingutama nende teadmiste suurema väärindamise suunas,” ütles konverentsi avakõnes Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi asepeadirektor Signe Ratso.
„Teadmiste suurem väärindamine aitaks pakkuda uuenduslikke lahendusi tänapäevastele väljakutsetele, mis puudutavad jätkusuutlikku üleminekut vastupidavale, rohelisele ja digitaalsele Euroopale,” lausus ta. Ratso sõnul on tehnoloogiasiirde osas oodata arenguid Euroopa Komisjoni hiljutise algatuse näol, mis puudutab teadmiste väärindamist ning soovitusi vajalike põhimõtete ning intellektuaalomandi haldamise juhendite loomiseks.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsleri Sille Kraami sõnul on tehnoloogiasiire muutumas üha olulisemaks tänapäeva maailmas, kus tehnoloogia areng toimub järjest lühemate intervallidega. „Meil on suured ootused uutele ja maailma muutvatele tehnoloogiatele nii kliimamuutuste kui ka uuenenud majandussüsteemi tingimustes. Seetõttu on ka ootused teadmussiirde professionaalidele üha kõrgemad, sest me peame suutma muuta uued teadmised igapäevaelus rakendatavateks lahendusteks. Lisaks vajavad erinevate organisatsioonide – nii akadeemiliste, idufirmade, ettevõtete kui ka riskikapitalifondide – eksperdid nn vahendajate abi, et rääkida ühes keeles,” rääkis ta.
Eestis on häid kogemusi ülikoolide ja erasektori koostööst. „Me oleme tuntud oma elujõulise idufirmade ökosüsteemi ja digiriigi poolest. Me mõistame meid ees ootavaid suuri väljakutseid ning seetõttu oleme otsustanud keskenduda tugevalt süvatehnoloogiale,” ütles Kraam. Ta lisas, et süvatehnoloogia osas mängib olulist rolli just teadmussiire, kuna parima tulemuse saavutamiseks peavad ühise keele ja koos töötamise viisi leidma akadeemiline uurimistöö, ettevõtlik meel ja idufirmalikult kiire ja paindlik areng. „ASTP liikmete roll teadmussiirde professionaalidena on siin väga oluline, et suudaksime ühendada need erinevad sektorid ühise eesmärgi saavutamiseks,” märkis ta.
ASTP aastakonverents tõi Tallinnasse kokku rohkem kui 280 tehnoloogiasiirde eksperti, kelle missiooniks on olla sild teaduse ja ettevõtluse vahel. EASi ja KredExi ühendasutuse tehnoloogiasiirde eksperdid on olnud ASTP liikmed alates 2019. aastast. Lisaks osalesid konverentsil Eestist ka Eesti Teadusagentuuri ja ülikoolikoolide tehnoloogiasiirde eksperdid – kokku oli Eesti delegatsioonis 21 liiget.