Tagasivaade koostöökonverentsile: kuidas meil teaduse ja ettevõtluse koostöö tegelikult edeneb?
Edukaks koostöös ettevõtjate ja teadlaste vahel on oluline mõlemale oluliste eesmärkide selgeks tegemine kohe koostöö alguses ning ühiseid tegevusi toetavate programmide järjepidevus, tõid välja veebruaris toimunud teaduse ja ettevõtluse koostöökonverentsil osalejad.
Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava näeb ette teadmusmahukusele tugineva tootlikkuse ja lisandväärtuse kasvu ning teadmussiirde võimekuse suurendamist. Selleks on vaja kaasata ettevõtetesse rohkem teadlasi ja inseneeria ning tooterenduse teadmiste ning kogemustega inimesi. Veebruaris toimunud koostöökonverentsil said suud puhtaks rääkida nii teadlased kui ettevõtjad. Ettevõtjate poolt jäid kõlama märksõnad: vastastikune mõistmine ja järjepidevus.
Kiirus vs põhjalikkus
Asjade interneti lahendusi arendava ettevõtte Thinnect asutaja ja tegevjuht Jürgo Preden, kellel on endal ka pikaaegne kogemus ülikoolis töötamisest, rõhutas konverentsil, et hea koostöö eeldab mõlema osapoole mõistmist. „Ettevõtja seisukohalt on oluline jõuda kiiresti tulemuseni, samas on teadlasel ehk huvi rohkem uurida, katseid teha,“ ütles ta.
Tihti on teadusarenduskoostöö ettevõtte jaoks osa suuremast tervikust. „Tuleb mõelda, mis on eesmärk, mis on need „pusletükid“ eesmärgini jõudmisel ning kuidas teadusarenduskoostöö selle tulemuseni jõudmiseks vajaliku puuduva pusletüki ära täidab,“ selgitas Preden ja lisas, et on tänu teaduskoostööle oma tegemistes ka mitu olulist „pusletükki“ kätte saanud.
Edukaks koostööks soovitab Preden mõlemal osapoolel läbi mõelda järgmised küsimused: mis on koostöö eesmärk ning väärtus – mida tahetakse saavutada ja kuidas mõlemad osapooled sellest kasu saavad; kas tulemuse saavutamiseks on vaja teadus-arendustööd teha või saab esimesed tulemused kätte ka lihtsaid insenerimeetodeid kasutades; kui palju väärtust toob uus tehnoloogia ning missugune on kõige loogilisem viis lahenduseni jõudmiseks – näiteks, milliseid juba töötavaid tehnoloogiaid saab kasutada.
Oluline programmide järjepidevus
Varasem töö ülikoolis on aidanud teadlaste ja ettevõtjate koostööd paremini mõtestada ka haavaravitooteid arendava Nanordica Medical tegevjuhil Olesja Bondarenkol. „Esimesele ettevõtte ja teadlase kontaktile järgneb väga pikk dialoog sellest, mida üks või teine osapool tahab, sest motivatsioon on erinev: olgu selleks teadusartiklid, müügikõlbulik toode või isiklik huvi,“ näitlikustas ta.
Bondarenko enda teekond ettevõtjaks sai alguse neli aastat tagasi, kui teadlaste ühine oluline avastus pani aluse iduettevõttele. „Leidsime, et meie nanoosakesed, millega oleme palju aastaid tegelenud, ravivad väga hästi infektsiooni ehk tapavad baktereid paremini kui olemasolevad lahendused – antiseptikud. Mõtlesime, et peame selle inimesteni viima,“ meenutas Bondarenko, kes on hariduselt doktorikraadiga geenitehnoloog.
Alustavad ettevõtjad nägid peagi, et neil puudus aga vajalik kompetents tootearenduseks ning asusid tuge otsima. Bondarenko sõnul ilmnes neile üsna pea pärast ettevõtte asutamist, et innovatsioon ja teadus on väga erinevad valdkonnad. Tänu teadlaste ettevõttesse siirdumist toetava sektoritevahelise mobiilsuse toetusele (SekMo) liitus meeskonnaga inimene, kellel oli kogemust nii ettevõtte nõustamise kui ka meditsiiniseadmete arendamisega. „See oli meie ettevõttele peaaegu eluliselt oluline,“ sõnas Nanordica Medical tegevjuht.
Lisaks olulise abi saamisele on Bondarenko sõnul oluline seegi, et toetusmeetmetes oleks järjepidevus. Ta lisas, et tihtipeale kipuvad ettevõtetel olema teadlastele liiga kõrged ootused, kuid samal ajal on teadlastel vaja aega, et end kurssi viia ettevõtte spetsiifika ja tehnoloogiatega. „Ja võib-olla alles aasta pärast hakkab kogu koostöö ilu välja kooruma,“ tõi Bondarenko näiteks.
Edukas ettevõte pakub stabiilsust ka teadlastele
Seda, kui oluline on järjepidevus eri toetusprogrammide kaudu teadmussiirde soodustamiseks, tõi välja ka Milrem Robotics teadus- ja arendusdirektor Raul Rikk. Milrem Robotics on seadnud eesmärgiks kaasata maailmatasemel tootearendusse maksimaalsed teadmised ning on saanud selleks ka toetust NUTIKAS ehk nutika spetsialiseerumise programmi kaudu. „Mida parem on ettevõte oma toodete müügis, seda suuremaks ta kasvab ning seda stabiilsemat koostööd saab ta pakkuda ka ülikoolidele,“ selgitas Rikk.
Aastatepikkune koostöö teadlastega on aidanud kaasa vastastikuste eesmärkide täitmisele. „Meil on nüüd koostöölepingutes juba täpselt määratletud, kuidas ülikool saab teadusartikleid selle teema puhul avalikustada ja publitseerida. Oleme koos ülikoolidega leidnud kompromissi, mis rahuldab mõlemaid osapooli,“ tõi Rikk näiteks. Selleks, et aidata kaasa doktoriõppe atraktiivsuse tõstmisele, on Milrem uutes arenduslepingutes seadnud eesmärgiks, et projekti oleks kaasatud vähemalt üks doktorant.
Nii Rikk kui ka Thinnecti tegevjuht Jürgo Preden tõid välja, et just NUTIKAS programm on aidanud neil kõige kiiremini oma tehnoloogia arendustega edasi liikuda ehk jõuda tulemusteni ning seeläbi ka konkurentidega sammu pidada. Predeni sõnul näitab tema senine kogemus, et ka Eestis võiks rohkem soodustada ja tunnustada professorite kasvõi ajutist töötamist ettevõtetes. Samuti tuleks teadlaste saavutuste markeerimisel arvesse võtta ka edukaid tulemusi koostöös ettevõtetega.
Sektoriaalse mobiilsuse meetmest on toetust saanud 26 projekti. EAS-i ja KredEx-i arenduskoostöö eksperdi Relika Alliksaar-Williamsi sõnul on juba peagi oodata uue taotlusvooru avanemist. „Jätkame tippspetsialistide palkamise toetamist. Kui seni oli fookuses teadlaste ajutine siirdumine erasektorisse, siis lisaks on nüüd võimalik ka ülikoolidel ettevõtetest spetsialist akadeemiasse värvata. Täiendavalt tekib ka juurde teadmussiirde-doktorantuuri toetus. Sektoriaalse mobiilsuse meede aitab ehitada silda Eesti majanduse, ühiskonna ja teaduse vahel,“ rääkis Alliksaar-Williams.
Teaduse ja ettevõtluse koostöökonverentsi korraldas Eesti Teadusagentuur koos Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigi Tugiteenuste Keskuse ning EASi ja KredExi ühendasutusega. Sektoriaalse mobiilsuse meetme toetuse uue taotlusvooru info on peagi kättesaadav EAS-i ja KredEx-i ühendasutuse kodulehel. Küsimuste korral saate pöörduda arenduskoostöö eksperdi Relika Alliksaar-Williamsi poole → [email protected]