Suurbritanniasse eksportijatele laieneb uus UKCA märgistuse nõue
Äsja toimunud EASi Suurbritannia sihtturu seminar käsitles nii Brexiti-järgse Suurbritanniaga äritegemise eripärasid kui ka üht väga olulist muudatust, mis puudutab sertifitseeritud kaupade eksportijaid.
Pilt: UKCA märk
Alates järgmise aasta 1. jaanuarist ei piisa Suurbritanniasse oma tooteid eksportivatele ettevõtetele enam Euroopa Liidus kehtivast CE-sertifikaadist, vaid neil tuleb tootele lisada ka tootemärgis vastavuse kohta uuele UKCA (UK Conformity Assessed) vastavussertifikaadile.
UKCA on sisuliselt Suurbritannia turule kohalduv CE-sertifikaadi vaste. Ettevõtted, kes juba täna kasutavad CE-märgist, saavad selle deklareerida Briti turu jaoks iseseisvalt, juhul kui toode ei vaja testimist. UKCA markeering puudutab paljusid erinevaid tooteid, alates pürotehnikast kuni surveventiilideni, mõõteriistades raadiotehnikani ning ökodisainist aerosoolideni. Erandina on pikendatud CE-märgistuse kehtivust meditsiinikaupadele, mida saab endistel tingimustel müüa kuni 2023. aasta juunini. Sertifitseeritud kaupade osakaal Eesti ekspordist Suurbritanniasse moodustab 9 protsenti, seega võib muudatus mõjutada ca 38 miljoni euro väärtuses tooteid.
Briti majandusministeeriumist tutvustas Eesti ettevõtjatele uut lahendust Adrien Coudrec, kelle sõnul puudutab muudatus nii tootjaid, importijaid, edasimüüjaid kui ka volitatud esindajaid. Märgise kohustus kehtib ka renditavatele või liisitavatele või ajutiselt kasutusel olevatele toodete – oluline on tähelepanu pöörata asjaolule, et UKCA märgise kohustus kehtib ka tootega kaasnevatele komponentidele ning arvestada tuleb ka asukohamaa sanktsiooniliste piirangutega.
Näiteks isikukaitsevahendeid tootev Eesti ettevõte võib käesoleva aasta lõpuni müüa lõpptarbijatele Suurbritannias kas ainult CE-märgisega tooteid või CE- ja UKCA märgisega tooteid. Alates 1. jaanuarist ei tohi enam Suurbritanniasse müüa ainult CE-märgisega tooteid ning kuni 2024 aastani kestab üleminekuperiood, kui CE-märgisele saab lisada ka UKCA kleebise või tuleb esitada paberkandjal tõestus selle taotlemise kohta.
UKCA-märgise taotlemine toimub sarnaselt CE-märgisele – ettevõte saab esitada taotluse iseseisvalt (self-assessment) või läbi kolmanda osapoole, kelleks on vastav agent või auditibüroo. Kuid taotluse menetlemine võib võtta aega kuni kuus kuud, seega tuleks Suurbritanniasse sertifitseeritud tooteid müüvatel ettevõtetel hajutada UKCA-märgise taotlemisega seotud riskid aegsasti, hiljemalt juba aprillis-mais sel aastal.
Äritegemine Brexiti järel on täis üllatusi
Suurbritannia sihtturu seminaril toimus ka paneeldiskussioon Eesti ettevõtjatega, kes arutlesid Brexiti-järgse äritegevuse mõjude üle.
Moodulmajatootja Harmeti BoKloki valdkonnajuht Märt Mathisen rääkis lähemalt oma Suurbritannia kogemusest seoses koostööga Rootsi Skanska ja IKEA tütarettevõttega BoKlok, mis on rajamas Inglismaale uuenduslikke elamuid. Esimesed majad püstitati Inglismaale juba eelmisel aastal, osad majad on veel Inglismaa poole teel ja osad on alles tootmises.
Pilt: Harmeti moodulmajad
Mathiseni sõnul on UK ehitusturu reeglistlik ja bürokraatia üsna keeruline, sest lisaks ehitusprojektile tuleb Harmeti majade puhul lisada ka 100-leheküljeline tootmisdokument. Samas on ehitusvaldkonda reguleerivaid institutsioone küllaga, mis ainult täiendab juba niigi huvitavat turutunnetust. Kuigi võiks eeldada, et ehitusstandardid on Euroopa Liidu normatiividega kooskõlas, on veel täiendavaid kohalikke regulaatoreid, kellega tuleb bürokraatia osas joont hoida.
Näiteks National Home Building Council, ehk riiklik elamuehituse nõukogu kasutab moodulmajade puhul akronüümi MMC – modern methods of construction (kaasaegsed ehitusmeetodid) – kuid lähtutakse endiselt telliskividest laotud majade omadustest ja eripäradest, mistõttu tuleb moodulmajade puhul ette palju aeganõudvat tüüpkinnituse taotlemist ning nende regulatsioon ei aita veel laiemale turuvallutusele palju kaasa. Turg on see-eest täis kõikvõimalikke konsultante, kes kõik soovivad kuidagi kaasa aidata, kuid suurimaks väljakutseks on nende seast terade väljasõelumine, et keegi suudaks ka reaalselt aidata äril edasi jõuda.
Brexiti suurimaks mõjuks võib Harmeti jaoks pidada kõike tööjõuga seonduvat. Kohapeal tuleb kasutada kohalikku tööjõudu ja ettevõtte endi spetsialiste, kuid kohalike oskustööliste leidmine ja ka enda ekspertide lennutamine Inglismaale on olnud vahel probleemiderohke. Samas positiivse poolt pealt tõdes Mathisen, et vaatamata Brexitile on kaupade saatmine koos tollimisega toimunud väga sujuvalt ja ilma probleemideta.
Ettevõtete paneeldiskussiooni saab järelvaadata siit: Suurbritannia sihtturu seminar | #1 – YouTube
Videot Adrien Coudreci ülevaatest UKCA osas Eesti tootjatele saab järelvaadata siit: Suurbritannia sihtturu seminar | #2 – YouTube
Heiki Pant
EAS-i ekspordinõunik Suurbritannias