Skandinaavia eksporditurgude võimalustest Eesti ettevõtjatele
Eesti kaubandussuhted Skandinaavia sihtturgudega on olnud aastaid Eesti majanduse jaoks väga olulised, sest kultuurilise läheduse tõttu peame seda piirkonda oma peamiseks lähituruks. Kuigi koroonapandeemial on olnud märkimisväärne mõju 2020. aasta eksporditulemustele, on Eesti ekspordivõime näidanud erakordset säilenõtkust.
Kui võrrelda mulluseid Skandinaavia suuna ekspordinäitajaid varasemate aastatega, võib jääda petlik mulje pidevast langustrendist. Tasub siiski meeles pidada, et Eesti eksporti Põhjamaadesse iseloomustab tugev ühekordsete projektide mõju, mistõttu tasub ekspordinumbreid vaadata pikemas ajalises perspektiivis kui viimased 2-5 aastat. EASi Põhjamaade esindajad annavad järgnevalt ülevaate oma sihtturgudel toimuvast ning Eesti ettevõtjate jaoks olulistest võimalustest.
Hetkeseis Norras ei ole suurteks ekspordivõitudeks küll suurepärane, kuid võimalusi leidub siingi
Viimase kümne aasta jooksul on Eesti eksporti Norrasse ilmestanud hüplikkus – kui 2014. aastal ulatus Eesti ekspordimaht Norra suunal 640 miljoni dollarini, siis aasta hiljem ulatus see vaid napilt üle 530 miljoni dollari, kerkides 2018. aastaks pea 650 miljoni dollarini. Põhjuseks on ekspordivoogude tugev sõltuvus üksikutest suurtest projektidest, mis hõlmavad endas laevaehitust, tuuleparkide tehnikat, IT projekte ning suuremaid ja väiksemaid infrastruktuuritöid. Eelmisel aastal tabas Norras langus teiste sektorite seas ka majaehitust, mis avaldas kohest mõju Eesti ekspordinumbritele – Eesti eksport Norrasse vähenes mullu 13,5 protsenti 552 miljoni dollarini.
COVID-19 tõttu on Norras peatatud või tühistatud suur hulk ehitus- ja infrastruktuuriprojekte, samuti on liikumispiirangute tõttu halvatud teenindussektori töö, turismist rääkimata. Siiski leidub ka sektoreid, kus äritegevuse maht ei ole sedavõrd suures languses – näiteks infotehnoloogia, e-kaubandus, moodulmajade ehitus ning mööbli ja siseviimistluselementide müük.
Eesti ettevõtetest on viimasel ajal suurepäraseid uudiseid Norrast jaganud Bolt, kes alustas hiljuti tegevust Oslos ning Eestis mitmete populaarsete muuseumide ning külastuskeskuste rajamisega tuntuks saanud Motor Agency, kelle värskeim töö on seotud ühe Norra muuseumi arendamisega.
Norra turul edu saavutamiseks on eestlastel kõik olulised eelised, alates kvalifitseeritud tööjõust ja tugevast IT-fookusest kuni logistika jaoks üliolulise geograafilise läheduseni. Koroonaajastu pakub võimalusi pikaajaliste tarnelepingute sõlmimiseks, mis omakorda aitab parandada ekspordimahtude stabiilsust ning vähendada sõltuvust üksikute projektide käekäigust.
Täna tuleb kuulata kliendi soove veelgi tähelepanelikult, mitte vaid pakkuda juba laos olevaid tooteid. Seejuures tuleb üles leida just need nišid, mis võiksid huvi pakkuda või vajalikud olla karantiinis olevatele Norra tarbijatele, sest riigi täieliku vaktsineerimiseni läheb veel kaua aega.
 |
Ryte Venckuviene EASi ekspordinõunik Norras [email protected] |
Rootsi turul tõstavad konkurentsivõimalusi digitaliseerimine ja tootearendus
Eesti eksport Rootsi vähenes eelmisel aastal vaid 1,3 protsenti, ulatudes 1,49 miljardi euroni, samas vähenesid ülemöödunud aasta mahud varasemaga võrreldes 4,2 protsenti. Languse põhjustena võib esile tõsta kolme peamist – Ericssoni muutunud ärimudel, nõrgenenud Rootsi kroon ning tihenenud konkurents teiste riikidega.
Ericssoniga seotud tarned Eestist Rootsi on aasta-aastalt vähenenud, sest Eestis toodetavate komponentide ja lõpptoodete peamiseks sihtturuks on Rootsi asemel kujunenud Ameerika Ühendriigid ning teisalt on Ericsson muutnud oma ärifookust, keskendudes toodete asemel teenuste arendamisele ning osutamisele. Näiteks 2013. aastal ulatus Eestist Rootsi tarnitud elektroonikatoodete ekspordimaht 1,16 miljardi euroni, kuid eelmiseks aastaks oli selle tootesegmendi ekspordimaht kahanenud 395 miljoni euroni. See-eest on märkimisväärselt kerkinud Eestis toodetud Ericssoni komponentide hind ning tekkinud uued ekspordi sihtturud.
Rootsi krooni ujuv vahetuskurss suurendab valuutariskide mõju impordile ja ekspordile. Alates 2014. aastast on Rootsi kroon pea järjepidevalt nõrgenenud euro suhtes, mistõttu on toodete importimine Eestist muutunud Rootsi ettevõtete jaoks oluliselt kallimaks. Näiteks vähenes 2017. aastal Eesti puidutööstuse eksport Rootsi, mille üheks põhjustajaks oli nõrgenenud Rootsi kroon – kuigi Eestis toodetud puitmajade hinnad ei erine hinnasildil märkimisväärselt Rootsis toodetud puitmajade hindadest, mõjus valuutakursi muutumine Eesti puitmajade ekspordile negatiivselt.
Kuigi Eesti ekspordimahud Rootsi suunal on viimastel aastatel püsinud suures plaanis samal tasemel, on Rootsi kaubandussidemed teiste riikidega muutunud veelgi tihedamaks, nii on Poola eksport Rootsi alates 2017. aastast tänaseni suisa kahekordistunud. Tugevat ekspordikasvu Rootsi suunal on näidanud ka Tšehhi ja paljud teised Euroopa riigid, välja arvatud Suurbritannia, Austria ja Luksemburg. Seetõttu on Eesti langenud Rootsi kaubanduspartnerite nimistus 13. kohalt 2017. aastal 15. kohale 2020. aastal.
Ekspordimahtude vähenemise peatamiseks on parim lahendus investeeringute suurendamine innovatsiooni, digitaliseerimisse ning arendustegevusse. Eesti jaoks peitub täiendav võimalus Rootsis laialt levivas lähedalt hankimise trendis, ehk nn. “near shoring”. Digitaalse tööstusrevolutsiooni ja kestliku majandamise ajastul muutub sarnase mõttemalli ja geograafilise läheduse tähtsus mõõtmatult suuremaks.
Eesti ekspordipotentsiaal Rootsi suunal on jätkuvalt tugevatel alustel, sest Eestit iseloomustab Rootsis hea maine ning Eesti ettevõtjate uuendusmeelsus, samuti ka eelpool mainitud sarnane ärikultuur. Kuid digitaliseerimise ja tootearendusega edasi liikudes võivad Eesti ettevõtted oma konkurentsisituatsiooni veelgi parandada.
 |
Anna Öberg EASi ekspordinõunik Rootsis [email protected] |
Taani pakub huvitavaid võimalusi kestlikele ja keskkonnasõbralikele lahendustele
Taani kui ekspordi sihtturu maht vähenes möödunud aastal 19,8 protsenti 478 miljoni euroni, kuid siinkohal tuleb silmas pidada ka rekordilist 2019. aastat, mil ekspordimaht Eestist kasvas 27,3 protsenti 596 miljoni euroni. Sarnaselt teiste Skandinaavia turgudega mõjutavad ka Taaniga seotud ekspordinäitajaid tugev sõltuvus projektipõhisest ekspordist ning samuti Eesti tütarettevõtete ja Skandinaavia emaettevõtete vaheilised ärisuhted.
Siiski tasub Taanit ekspordifookuses hoida, sest ka siin on ettevõtjad mõistnud kaugete tarneahelatega seotud riske ning paljud on seadnud eesmärgiks leida usaldusväärsed tarnijad geograafiliselt lähedalasuvatest riikidest.
Üks edukamaid ekspordisektoreid Taani suunal on viimastel aastatel olnud eritellimusmööbli valmistamine, mis tõenäoliselt jätkab kasvamist ka lähiaastatel, hoolimata pandeemiast tingitud hotellide ja restoranide mööblitellimuste vähenemisest. Eritellimusmööbli eduloo jätkamiseks on see nišš EASi Taani esinduse erilise tähelepanu all ka käesoleval aastal. Samuti on EASil kavas hoogustada Eesti puitmajatööstuse pealetungi Taani turule, mis seni ei ole kuulunud Eesti puitmajatootjate ekspordi esiriikide sekka.
Taani valitsuse poolt prioriteediks seatud rohepööre pakub palju huvitavaid võimalusi rohemajandusega seotud ettevõtetele, kes pakuvad kestlikke ja keskkonnasõbralikke lahendusi. Hea turupotentsiaaliga on ka metalli- ja masinatööstuse eksporditooted, ehitusmaterjalid (eelkõige puituste ja -akende tootjad) ning elektroonikatööstuse allhanked. Eestile palju rahvusvahelist tuntust toonud e-teenuste ja digilahenduste ekspordi osas tasub meeles pidada, et Taani on digitaalvaldkonnas väga arenenud riik ning konkurents kohalike tootjatega võib osutuda arvatust keerukamaks.
 |
Lucie Fallesen EASi ekspordinõunik Taanis [email protected] |