Singapuri tulevikutoit – laborist lauale
Meie koduplaneedi elanike arv kasvab aastaks 2050 kümne miljardi inimeseni, mis kahtlemata toob kaasa suurema nõudluse joogivee ja toidu osas. Singapuri-sugune saareriik, kus 715 ruutkilomeetril elab 5,7 miljonit elanikku, vaatab võimaliku meretaseme tõusu ja toidutarnete ebakindluse perspektiivi poole mureliku pilguga. Tulevikuks paremini valmistumise nimel on Singapur võtnud endale teerajaja rolli toiduga seotud biotehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas, et tagada oma kodanikele toit ja joogivesi ka pikema aja vältel.
Linnafarm HDB autoparkla katusel Singapuris
Singapur impordib 90 protsenti oma toiduvarudest ning on seetõttu väga huvitatud investeerimis- ja arendusvõimalustest, mis aitaksid toidujulgeolekut suurendada. Linnriigist on kujunemas alternatiivsete proteiinide arenduskeskus, kus idufirmasid innustatakse rakukultuuridest kasvatama mereande ja liha. Alternatiivliha on leidnud oma tee ka kohaliku ülikooli õppekavasse.
Kuidas kasvatada liha, kui pole põllumaad?
Loomade kasvatamine liha- ja piimasaadusteks toodab pea 15 protsenti globaalsetest kasvuhoonegaasidest ning planeedi põllumajandusmaast on 2/3 kasutuses karjamaadena. Taastuvenergiaallikate toel laboris loodud kultuurliha võiks vähendada kogu sektori panust globaalsesse kliimasoojenemisesse tervenisti 92 protsenti ulatuses, vähendades ühtlasi maakasutuse vajadust 95 protsenti.
Valgujahu
Selleks, et ühel päeval kogu saareriik mõistlike kuludega ära toita, vajavad asendusvalkude arendajad laboris tootmiseks sobivat platvormi, mis aitaks kiiremas korras jõuda alternatiivvalkude masstootmise ja rafineerimiseni. Kuigi Singapur on heitnud endalt kalurikülade ja istandustega läbipõimunud identiteedi ning muutunud säravaks metropoliks, on farmid tegemas tagasitulekut. Need farmid on aga kardinaalselt teistsugused kui need, mida oleme seni harjunud nägema.
Kaasaegsed farmid ei laiu enam silmapiiri lõpmatuseni, vaid pürgivad kõrgustesse. Singapurist on viimastel aastatel saanud teerajaja vertikaalse põllumajanduse vallas – lisaks majakatustele on kasutusele võetud ka ümberehitatud kaubakonteinerid, mille alumises osas kasvatatakse kalu ning katusel omakorda erinevaid põllutaimi. Energiat kogu põllumajandustegevuse käitamiseks saadakse päikesepaneelidest. Lisaks võib valke sünteesida ka mikrovetikatest, mida ruumipuuduse tõttu kasvatatakse spetsiaalsetes bioreaktorites.
Vertikaalse põllumajanduse konsept tulevikuks
Singapuris on kätte jõudmas toidumaailma tulevik
Kogu kirjeldatud toidurevolutsiooni veduri rollis on Singapuri teadusuuringutele keskenduv valitsusagentuur A*STAR, mis juhib mitmeid selle valdkonna algatusi ning investeerib sadu miljoneid dollareid arendustegevusse. Eraldi põllumajanduse ja vesiviljeluse tehnoloogialahenduste loomisele keskenduv A2HTC kasutab tulemuste saavutamiseks mitmeid eesrindlikke tehnoloogilisi võimalusi, alates suurandmete analüüsist kuni tehisintellektini. Intelligentsed sensorid ja teised asjade internetiga seotud lahendused aitavad põllumeestel ennustada optimaalseimat aega viljakülviks, toitmiseks või saagikoristuseks, rääkimata võimalike probleemide ennetamisest või haiguste ja reostuse vältimisest.
Singapur oli esimene riik maailmas, mis seadustas laboris toodetud liha müügi. See samm on tugevalt kaasa aidanud Singapuri mainele maailma eesrindlikuima AgriFoodTech sektorit väärtustava riigina. Põllumajanduse ja toidutootmisega seotud tehnoloogiasektor on üks kiiremini kasvavaid tehnoloogiavaldkondi maailmas – ainuüksi 2020. aastal kaasasid valdkonna ettevõtted 26,1 miljardit dollarit finantseeringuid arendustegevuseks. Singapur on toidumaailma tuleviku mõistes juba täna homses elav riik, kuhu on väga oodatud panustama ka Eesti ettevõtjad.
Lisainfo saamiseks Singapuri ärivõimaluste ja tulevikutrendide kohta tasub külastada EASi Aasia keskuse kodulehte või võtta ühendust EASi välisesindajaga Singapuris Kristel Alveriga.
 |
Kristel Alver Ekspordinõunik Singapuris E-post: [email protected] |