Singapur – maailma kaubanduse sõlmpunkt
Kristel Alver, ekspordinõunik Singapuris
Singapuri Vabariik on Malaisiast lõuna pool asuv tilluke saareriik, millel elanikke vaid 5,6 miljonit, kuid mida peetakse maailma üheks konkurentsivõimelisema ja dünaamilisema majandusega riigiks. Kõigest 50 aastaga on see Hiiumaast väiksem saareriik arenenud alles tärkavast ilma loodusvarade ja kapitalita riigikesest maailma parima ärikeskkonnaga majandustiigriks.
Singapurlased on ammu mõistnud, et oma majandusliku konkurentsivõime säilitamise eelduseks on globaalne mõtteviis, mis kiirendab kasvu, sunnib pürgima veelgi parema ühendatavuse ja koostöö poole ning soodustab paindlikkust, pragmaatilisust ning nutikat kohanemisvõimet.
Singapurlaste DNA vundamendiks on mitmekesisuse hindamine ja omaksvõtmine, sest nende veendumuse kohaselt on just mitmekesisus see väärtus, mis tagab konkurentsivõime globaalsel ühisturul – nii areneb loomingulisus, mis omakorda viib edasi innovatsiooni. Peaminister Lee Hsien Loong on ühes oma kõnes maininud, et Singapur ei ole kultuuride sulatusahi, vaid ühiskond, kus kõiki rahvuseid innustatakse säilitama oma isikupärast kultuuri ning traditsioone ning ühtlasi ka austama teiste kultuuri ning traditsioone.
Ajakirja The Economist andmetel valiti Singapur tänavu juba neljandat aastat järjest maailma kõige kallimaks linnaks. Sellest hoolimata meelitab Singapur jätkuvalt ligi väga mahukaid välisinvesteeringuid, eeskätt tänu oma suurepärasele asukohale, kõrgelt kvalifitseeritud tööjõule, madalatele maksumääradele, heale taristule ning sallimatule suhtumisele korruptsiooni. Singapuris tegutseb täna üle 7 tuhande rahvusvahelise suurkorporatsiooni USAst, Jaapanist ning Euroopast, lisaks veel ligi 1500 ettevõtet Hiinast ning Indiast. Kuigi Singapuri hinnatakse kõrgelt majandusvabaduse poolest, moodustavad majandusest märkimisväärse osa Singapuri riigifirmad. Euroopa Liit importis mullu Singapurist 20 miljardi euro väärtuses kaupu ning eksportis 33 miljardi euro väärtusest kaupu. Suurimateks kaubanduspartneriteks on Singapuri jaoks Hiina, Malaisia, Euroopa Liit, USA ning Indoneesia ning kogu kaubavahetus ulatus mullu 614 miljardi dollarini. Tööpuudus ulatub riigis vaid kahe protsendini ning 44% tööjõust moodustavad välismaalased.
Aastaks 2020 läbivad Aasiat 60 protsenti maailma kaubavoogudest, nihutades fookust eemale Euroopast ning Põhja-Ameerikast. Tänu oma strateegilisele asukohale Aasia südames, on Singapur kesksel kohal Euroopast, USAst, Lähis-Idast, Austraaliast ning Aasiast lähtuvate kaubavoogude liikumisteedel – koguni 30% Aasia kaubavahetusest liigub läbi Singapuri. Riigi majandus on küllaltki mitmekesine, peamisteks majandusharudeks on finantsteenused, tootmine ning naftatoodete rafineerimine. Tootmissektor annab 20-25% riigi majanduse kogutoodangust, võtmevaldkondadeks siin on elektroonikatööstus, keemiatööstus, biomeditsiini sektor ning logistika. Alles tärkavateks tööstusharudeks võib pidada autotööstust, robootikat, keskkonnatehnoloogiaid ning loodusvarade säästliku kasutamisega seotud majandusvaldkondi.
2014.aastal algatas Singapuri valitsus programmi nimega “Smart Nation”, et rajada riiki parem digitaalne taristu ning aidata kaasa Singapuri tehnoloogilisele uuenemisele ka avalikus sektoris. Innovatsioon ongi võtmesõnaks Singapuri kestliku ja elurikka arengu seisukohast – ainuüksi möödunud aasta tehnoloogiaeelarve ulatus 2,4 miljardi Singapuri dollarini. Valitsus on väga huvitatud just ärilisest koostööst startup-kogukonnaga, mitte toetuspõhistest innovatsioonipuhangutest. Riigi pikemaajalisemaks eesmärgiks on muuta Singapur maailma kõige nutikamaks linnaks.
Singapur on suurepärane platvorm uuenduslikele ideedele ja toodetele, seega on siin kanda kinnitanud nii mõnedki Eesti ettevõtted, näiteks BoleFloor, Jobbatical, Smartly, Transferwise ning hiljuti ka Funderbeam. Eesti haridustehnoloogia start-up Clanbeat on sisenemas Singapuri haridusturule nii era- kui ka riiklikus sektoris. Click & Grow tooteid müüakse siinses 80 kauplusega olmeelektroonika- ja mööbliketis COURTS ning BonBon Lingerie jõudis Singapuri turule 2018. aasta alguses.
Detsembris kaaskorraldab EAS Singapuris Põhjamaade jõuluturgu. See üritus on suurepärane võimalus Eesti väiketootjatele tutvustada oma käsitöötooteid kohalikele jae- ning hulgimüüjatele – osalejate seas on toidu- ja joogitootjad ning elustiilifirmad. Ürituse peakorraldaja Beng Tong Neo ettevõttest The Next Twenty on kindlal veendumusel, et Eesti käsitöötoodetel on Kagu-Aasia turgudel suur potentsiaal. EAS toetab Eesti ettevõtjaid ka Singapuri jõuluturul, kus tänavu osalevad Siidrikoda, Distillirium, Alpaka, AndreFarm, Tanel Veenre Jewellery, Lisa Kroeber Jewellery, Castelbird & Rose, NudistDrink ja Loodusvägi.