teenusedisain ja digitaliseerimine turismis
Teenusedisaini ja digitaliseerimise meistriklassis saad koostöös professionaalse teenusedisaineriga arendada oma turismiteenust läbi teadliku disainmõtlemise teekonna, s.h teenuse disainiaudit, viis koolituspäeva ja personaalne mentorlus. Meistriklassi tulemusena valmib turismiteenuse uus prototüüp.
Keda ootame osalema?
- Ootame meistriklassi osalema turismiettevõtet, kes on soovituslikult tegutsenud vähemalt kolm aastat ja kes omab turismiteenust ning soovib seda arendada välisturgudele.
- Osaleja on ambitsioonikas ja kasvupotentsiaaliga ning omab selleks ressursse. Soovituslik on eelnevalt analüüsida ja kaardistada külastajate ootused ja ettevõtte võimalikud arengusuunad ja kasvupotentsiaal.
- Meistriklassi tegevustesse ootame osalema igast ettevõttest 2-3 inimest, s.h tegevjuht või võtmeisik, kellel on juhtimises või otsustes oluline roll või isik, kes vastutab ettevõttes teenusedisaini või digitaliseerimise eest.
- Osaleva ettevõtte vähese tähtsusega abi (VTA) jääk peab olema vähemalt 7120 eurot (VTA selgitus). Ettevõtte omaosalus on 500 eurot (lisandub käibemaks)
Milleks teenusedisain?
Oru hotell on tänaseks teenusedisaineri kaasabil saanud täiesti uue näo ja teo, kandes seejuures ka uut nime Oru Hub Hotel.
Loe lisamis kasu on ettevõttele?
Uus turismiteenuse prototüüp
valmib uus turismiteenuse prototüüp
Koostöö teenusedisaineriga
praktiline kogemus koostööst teenusedisaineriga
Digiteadlikkuse kasv
oskus kasutada andmeid ja digitaalseid lahendusi äriprotsesside arendamisel
Avapäev ja tutvumine teenusedisaineritega
Iga osalev ettevõte saab kogu meistriklassi ajaks partneriks tipptasemel teenusedisainerist mentori, kes toetab ja nõustab nii koolituspäevadel kui teenusearenduse elluviimisel.
1. grupi avapäev toimus 12.01.2022 Eesti Disainikeskuses
2. grupi avapäev toimub 07.04.2022 Eesti Disainikeskuses
Disainiauditi läbiviimine
Enne esimest koolituspäeva viib teenusedisainerist mentor ettevõttes läbi disainiauditi, kasutades Eesti Disainikeskuse ja rahvusvaheliste partnerite poolt välja töötatud metoodikat (kestusega 10 tundi).
Viis koolituspäeva
Koolitustel õpitakse süsteemselt kasutama teenusedisaini ning väärtustama seda kui strateegilise juhtimise tööriista. Omandatud teadmised toetavad ettevõtte praktilist ülesannet arendada oma turismiteenus meistriklassi lõpuks prototüübini. Igale koolituspäevale järgneb iseseisev töö seotud teemal, mis on ühtlasi sillaks kahe koolituspäeva vahel.
Vaata 1. grupi koolituspäevi ja ajakava
Vaata 2. grupi koolituspäevi ja ajakava
Koostöö teenusedisaineriga
Iseseisev koostöö teenusedisainerist mentoriga mahus 30 tundi. Teenusedisainer nõustab osalejat programmi vältel nii koolituspäevadel kui iseseisva töö teostamisel. Mentorkohtumised on üles ehitatud vastavalt koolituste ja iseseisvate tööde teemadele, et meistriklassis osalejal oleks praktiline tugi turismiteenuse prototüüpi arendamisel.
Lõpuseminar
Lõpuseminaril esitlevad kõik osalevad ettevõtted meistriklassis välja arendatud turismiteenuste prototüüpe. Mõlema grupi edukaimaks hinnatud ettevõte võidab peaauhinnaks 5000 € valminud projekti ellu viimiseks!
1. grupi lõpuseminar toimub 18.05.2022
2. grupi lõpuseminar toimub 05.10.2022
Koolitajad ja teenusedisainerid
Meistriklassi viivad läbi kogemustega koolitajad Martin Pärn, Daniel Kotsjuba, Hegle Sarapuu-Johanson, Darja Prants, Kaire Tekku ja tipptasemel teenusedisaineritest mentorid, sh nii traditsioonilisemad teenusedisainerid kui digitaalsete teenuste arendamise eksperdid.
1. grupi koolitajad ja teenusedisaneritest mentorid (pdf)
2. grupi koolitajad ja teenusedisaineritest mentorid (pdf)
koolitaja ja teenusedisaini mentor
koolitaja ja teenusedisaini mentor
koolitaja
koolitaja
koolitaja ja teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
Meistriklassi sisu
Iga osalev ettevõte saab kogu meistriklassi ajaks partneriks tipptasemel teenusedisainerist mentori, kes toetab ja nõustab nii koolituspäevadel kui teenusearenduse elluviimisel.
1. grupi avapäev toimus 12.01.2022 Eesti Disainikeskuses
2. grupi avapäev toimub 07.04.2022 Eesti Disainikeskuses
Enne esimest koolituspäeva viib teenusedisainerist mentor ettevõttes läbi disainiauditi, kasutades Eesti Disainikeskuse ja rahvusvaheliste partnerite poolt välja töötatud metoodikat (kestusega 10 tundi).
Koolitustel õpitakse süsteemselt kasutama teenusedisaini ning väärtustama seda kui strateegilise juhtimise tööriista. Omandatud teadmised toetavad ettevõtte praktilist ülesannet arendada oma turismiteenus meistriklassi lõpuks prototüübini. Igale koolituspäevale järgneb iseseisev töö seotud teemal, mis on ühtlasi sillaks kahe koolituspäeva vahel.
Vaata 1. grupi koolituspäevi ja ajakava
Vaata 2. grupi koolituspäevi ja ajakava
Iseseisev koostöö teenusedisainerist mentoriga mahus 30 tundi. Teenusedisainer nõustab osalejat programmi vältel nii koolituspäevadel kui iseseisva töö teostamisel. Mentorkohtumised on üles ehitatud vastavalt koolituste ja iseseisvate tööde teemadele, et meistriklassis osalejal oleks praktiline tugi turismiteenuse prototüüpi arendamisel.
Lõpuseminaril esitlevad kõik osalevad ettevõtted meistriklassis välja arendatud turismiteenuste prototüüpe. Mõlema grupi edukaimaks hinnatud ettevõte võidab peaauhinnaks 5000 € valminud projekti ellu viimiseks!
1. grupi lõpuseminar toimub 18.05.2022
2. grupi lõpuseminar toimub 05.10.2022
Meistriklassi viivad läbi kogemustega koolitajad Martin Pärn, Daniel Kotsjuba, Hegle Sarapuu-Johanson, Darja Prants, Kaire Tekku ja tipptasemel teenusedisaineritest mentorid, sh nii traditsioonilisemad teenusedisainerid kui digitaalsete teenuste arendamise eksperdid.
1. grupi koolitajad ja teenusedisaneritest mentorid (pdf)
2. grupi koolitajad ja teenusedisaineritest mentorid (pdf)
koolitaja ja teenusedisaini mentor
koolitaja ja teenusedisaini mentor
koolitaja
koolitaja
koolitaja ja teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
Oluline info
„Turismiettevõtete teenusedisaini ja teenuste digitaliseerimise meistriklass 2021-2022“ projektijuht on Eesti Disainikeskus MTÜ, meistriklass@disainikeskus.ee
Meistriklassi läbiviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.
- Meistriklassis osaleb kahes grupis kokku 30 turismiettevõtet. Esimene grupp alustas jaanuaris 2022 ja teine alustab aprillis 2022.
- Ettevõtte omaosalus on 500 eurot (+km), meistriklassi pooleli jätmisel ei kuulu osalustasu tagastamisele.
- Ettevõttele määratakse vähese tähtsusega abi (VTA) 7120 eurot. Osalemine eeldab ettevõttelt piisava VTA jäägi olemasolu. Ettevõtte jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud VTAei tohi ületada koos teenuse raames antava toetusega vähese tähtsusega abi ülemmäära 200 000 eurot. VTAd arvestatakse kontsernipõhiselt. VTA selgitus
- Meistriklass ei sobi ettevõttele, kes soovib tegeleda ainult veebilehe või ettevõtte visuaalse brändi vms disainiga.
Kontakt
Kontakt
Varem kriisis kasvamise meistriklassi nime kandnud EASi programm alustab sügisel uue nimega – turuletuleku meistriklass. Programmis osalejad saavad praktilist nõu ja tuge uue tootega edukalt turule tulemiseks. Samuti on meistriklass mõeldud neile ettevõtetele, kes sihivad uutele turgudele laienemist. EASi ja KredExi ühendusasutuse äriarenduse projektijuhi Karl-Villiam Vaseriku sõnul peegeldab programmi nime muutus paindlikkust ning uute olukordadega kohanemist, mis on kahtlemata vajalik ka ettevõtetele uutele turgudele sisenemiseks ning parimate tulemuste saavutamiseks. “Suhtleme igapäevaselt väga paljude ettevõtetega üle Eesti ning korduvalt on kõlama jäänud mõte, et tänane olukord ei ole enam kriis, vaid uus normaalsus,” sõnas Vaserik. Sellest lähtuvalt seati programmi põhirõhk uue
EASi ja KredExi ühendasutuse turismiarenduskeskus on käivitanud ulatuslikud turismikampaaniad kõigil lähiturgudel, et alanud hooajal võimalikult kiiresti taastada Eesti tulusid turismiekspordist. Kampaaniad toimuvad nii Soomes ja Rootsis kui ka Lätis, Leedus ja Poolas. „Igal turul on oma sõnum: soomlastele räägime Talsinkist stiilis „same-same, but different“; rootslasi innustame loobuma igavast korralikkusest ja rutiinist; lõuna pool tögame end kui aeglast põhjanaabrit, kus puhkus ja ägedad hetked kestavad kauem,“ võttis kampaaniad kokku turismiarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik. „Meie lähiturgudest seni ainult Läti on väga hästi taastunud, nii et mahud ületavad kriisieelset taset juba veerandi võrra, ülejäänud turud soovime samuti lähiajal endises mahus tagasi võita.“
“Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses” uuring viidi läbi jaanuaris 2019. Uuringu sihtrühmaks olid tootmisettevõtted ning valimi suuruseks 300 ettevõttet. Mida mõistetakse tööstuse digitaliseerimise märksõna all? Pakutud variantidest mõistetakse tööstuse digitaliseerimise all eelkõige kolme: uute arvutiprogrammide kasutuselevõtt (90%); juhtimisprotsesside tõhustamine digirakenduste abil (85%) ja arvuti abil juhitavate robotite kasutamine (77%). Tootmisvaldkondade lõikes põhimõttelist erinevust vastuste struktuuris ei ole. Suurimate ettevõtete (100+ töötajat) jaoks tähendab tööstuse digitaliseerimine siiski eeskätt juhtimisprotsesside tõhustamist digirakenduste abil, kuid ka siin ei ole vastuste erinevus väga reljeefne. Arvutiprogrammi abil juhitavate tööpinkide või robotite osa tootmisprotsessi etappide juhtimisel 35%-l küsitletud ettevõtetest on vastus 0%, ehk pole ühtegi arvutiga juhitavat
“Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses” uuring viidi läbi märtsis 2020. Uuringu sihtrühmaks olid tootmisettevõtted ning valimi suuruseks 300 ettevõttet. Analoogne uuring viidi läbi ka 2019 aastal ligilähedaselt samal ajal ja sama valimiga. Arusaam tööstuse digitaliseerimise mõistest Olulisi muutusi arusaamas tööstuse digitaliseerimise mõistest ei ole. Mõiste peamiseks tähenduseks on endiselt uute arvutiprogrammide kasutuselevõtt tööstuses, juhtimisprotsesside tõhustamine digirakenduste abil ja arvuti abil juhitavate robotite kasutamine. Välja võiks tuua, et mõnevõrra vähem nimetatakse lihtsalt uute arvutiprogrammide kasutuselevõttu ja veidi enam inimeste asendamist robotitega. Tootmisvaldkondade ja töötajate arvu rühmades samuti olulisi põhimõttelisi muutusi arusaamades ei ole. Suurte ettevõtete rühmas (100 + töötajat) on mõnevõrra vähenenud
“Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses” uuring viidi läbi jaanuaris 2021. Uuringu sihtrühmaks olid tootmisettevõtted ning valimi suuruseks 300 ettevõttet. Analoogne uuring viidi läbi ka 2019 ja 2020 aastal ligilähedaselt samal ajal ja sama valimiga. Arusaam tööstuse digitaliseerimise mõistest Olulisi muutusi arusaamas tööstuse digitaliseerimise mõistest ei ole. Põhilisteks vastusvariantideks on: uute arvutiprogrammide kasutuselevõtt, juhtimisprotsesside tõhustamine digirakenduste abil ning arvuti abil juhitavate robotite kasutamine tööstuses. Varasemast enam on nüüd esindatud vastus „äppide loomine“ (nimetab 69% küsitletutest) ning „inimese asendamine robotiga“ (65%). Samas märgiti enam ka ülalnimetatud põhivariante, ehk vastuste üldised proportsioonid muutusid vähe. Võrreldes arusaamu tööstuse digitaliseerimise mõistest tootmisvaldkondade lõikes, siis peamiseks trendiks