Vaata peasisu Eesti Arengu Sihtasutuse, Euroopa Liit Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning Eesti Tuleviku Jaoks

teenusedisain ja digitaliseerimine turismis

Teenusedisaini ja digitaliseerimise meistriklassis saad koostöös professionaalse teenusedisaineriga arendada oma turismiteenust läbi teadliku disainmõtlemise teekonna, s.h teenuse disainiaudit, viis koolituspäeva ja personaalne mentorlus. Meistriklassi tulemusena valmib turismiteenuse uus prototüüp.

Nimi
Turismiettevõtete teenusedisaini ja digitaliseerimise meistriklass
Kestus
5 kuud
Hind
500 eurot + km
Töökeel
eesti keel
Staatus
Suletud
Töömahukus

Keda ootame osalema?

  • Ootame meistriklassi osalema turismiettevõtet, kes on soovituslikult tegutsenud vähemalt kolm aastat ja kes omab turismiteenust ning soovib seda arendada välisturgudele.
  • Osaleja on ambitsioonikas ja kasvupotentsiaaliga ning omab selleks ressursse. Soovituslik on eelnevalt analüüsida ja kaardistada külastajate ootused ja ettevõtte võimalikud arengusuunad ja kasvupotentsiaal.
  • Meistriklassi tegevustesse ootame osalema igast ettevõttest 2-3 inimest, s.h tegevjuht või võtmeisik, kellel on juhtimises või otsustes oluline roll või isik, kes vastutab ettevõttes teenusedisaini või digitaliseerimise eest.
  • Osaleva ettevõtte vähese tähtsusega abi (VTA) jääk peab olema vähemalt 7120 eurot (VTA selgitus). Ettevõtte omaosalus on 500 eurot (lisandub käibemaks)

Milleks teenusedisain?

Kadri Ann Mikiver
Kadri Ann Mikiver
Velveti brändingu tiimi juht

Oru hotell on tänaseks teenusedisaineri kaasabil saanud täiesti uue näo ja teo, kandes seejuures ka uut nime Oru Hub Hotel.

Loe lisa

mis kasu on ettevõttele?

Uus turismiteenuse prototüüp

valmib uus turismiteenuse prototüüp

Koostöö teenusedisaineriga

praktiline kogemus koostööst teenusedisaineriga

Digiteadlikkuse kasv

oskus kasutada andmeid ja digitaalseid lahendusi äriprotsesside arendamisel

Avapäev ja tutvumine teenusedisaineritega

Iga osalev ettevõte saab kogu meistriklassi ajaks partneriks tipptasemel teenusedisainerist mentori, kes toetab ja nõustab nii koolituspäevadel kui teenusearenduse elluviimisel.

1. grupi avapäev toimus 12.01.2022 Eesti Disainikeskuses
2. grupi avapäev toimub 07.04.2022 Eesti Disainikeskuses

Disainiauditi läbiviimine

Enne esimest koolituspäeva viib teenusedisainerist mentor ettevõttes läbi disainiauditi, kasutades Eesti Disainikeskuse ja rahvusvaheliste partnerite poolt välja töötatud metoodikat (kestusega 10 tundi).

Viis koolituspäeva

Koolitustel õpitakse süsteemselt kasutama teenusedisaini ning väärtustama seda kui strateegilise juhtimise tööriista. Omandatud teadmised toetavad ettevõtte praktilist ülesannet arendada oma turismiteenus meistriklassi lõpuks prototüübini. Igale koolituspäevale järgneb iseseisev töö seotud teemal, mis on ühtlasi sillaks kahe koolituspäeva vahel.

Vaata 1. grupi koolituspäevi ja ajakava

Vaata 2. grupi koolituspäevi ja ajakava

 

Koostöö teenusedisaineriga

Iseseisev koostöö teenusedisainerist mentoriga mahus 30 tundi. Teenusedisainer nõustab osalejat programmi vältel nii koolituspäevadel kui iseseisva töö teostamisel. Mentorkohtumised on üles ehitatud vastavalt koolituste ja iseseisvate tööde teemadele, et meistriklassis osalejal oleks praktiline tugi turismiteenuse prototüüpi arendamisel.

Lõpuseminar

Lõpuseminaril esitlevad kõik osalevad ettevõtted meistriklassis välja arendatud turismiteenuste prototüüpe. Mõlema grupi edukaimaks hinnatud ettevõte võidab peaauhinnaks 5000 € valminud projekti ellu viimiseks!

1. grupi lõpuseminar toimub 18.05.2022
2. grupi lõpuseminar toimub 05.10.2022

Koolitajad ja teenusedisainerid

Meistriklassi viivad läbi kogemustega koolitajad Martin Pärn, Daniel Kotsjuba, Hegle Sarapuu-Johanson, Darja Prants, Kaire Tekku ja tipptasemel teenusedisaineritest mentorid, sh nii traditsioonilisemad teenusedisainerid kui digitaalsete teenuste arendamise eksperdid.

1. grupi koolitajad ja teenusedisaneritest mentorid (pdf)

2. grupi koolitajad ja teenusedisaineritest mentorid (pdf)

Martin Pärn

koolitaja ja teenusedisaini mentor

Hegle Sarapuu-Johanson

koolitaja ja teenusedisaini mentor

Darja Prants

koolitaja

Kaire Tekku

koolitaja

Daniel Kotsjuba

koolitaja ja teenusedisaini mentor

Pärtel Vurma

teenusedisaini mentor

Janno Siimar

teenusedisaini mentor

Sofia Vega Anza

teenusedisaini mentor

Helen Susan Selirand

teenusedisaini mentor

Erle Luuk

teenusedisaini mentor

Riina Libe

teenusedisaini mentor

Mathias Vain

teenusedisaini mentor

Nele Eriksson

teenusedisaini mentor

Katri Selg

teenusedisaini mentor

Madeleine Tults

teenusedisaini mentor

Tiia Päkk

teenusedisaini mentor

Timo Treit
Timo Treit

teenusedisaini mentor

Kairi Loomet
Kairi Loomet

teenusedisaini mentor

Brigite Helena Sarapuu
Brigite Helena Sarapuu

teenusedisaini mentor

Andres Kostiv
Andres Kostiv

teenusedisaini mentor

Carolina Maia Groisman

teenusedisaini mentor

Ingela Viks

teenusedisaini mentor

Janno Nõu

teenusedisaini mentor

Kadri Hansson

teenusedisaini mentor

Ulvi Vahtra

teenusedisaini mentor

Meistriklassi sisu

Iga osalev ettevõte saab kogu meistriklassi ajaks partneriks tipptasemel teenusedisainerist mentori, kes toetab ja nõustab nii koolituspäevadel kui teenusearenduse elluviimisel.

1. grupi avapäev toimus 12.01.2022 Eesti Disainikeskuses
2. grupi avapäev toimub 07.04.2022 Eesti Disainikeskuses

Enne esimest koolituspäeva viib teenusedisainerist mentor ettevõttes läbi disainiauditi, kasutades Eesti Disainikeskuse ja rahvusvaheliste partnerite poolt välja töötatud metoodikat (kestusega 10 tundi).

Koolitustel õpitakse süsteemselt kasutama teenusedisaini ning väärtustama seda kui strateegilise juhtimise tööriista. Omandatud teadmised toetavad ettevõtte praktilist ülesannet arendada oma turismiteenus meistriklassi lõpuks prototüübini. Igale koolituspäevale järgneb iseseisev töö seotud teemal, mis on ühtlasi sillaks kahe koolituspäeva vahel.

Vaata 1. grupi koolituspäevi ja ajakava

Vaata 2. grupi koolituspäevi ja ajakava

 

Iseseisev koostöö teenusedisainerist mentoriga mahus 30 tundi. Teenusedisainer nõustab osalejat programmi vältel nii koolituspäevadel kui iseseisva töö teostamisel. Mentorkohtumised on üles ehitatud vastavalt koolituste ja iseseisvate tööde teemadele, et meistriklassis osalejal oleks praktiline tugi turismiteenuse prototüüpi arendamisel.

Lõpuseminaril esitlevad kõik osalevad ettevõtted meistriklassis välja arendatud turismiteenuste prototüüpe. Mõlema grupi edukaimaks hinnatud ettevõte võidab peaauhinnaks 5000 € valminud projekti ellu viimiseks!

1. grupi lõpuseminar toimub 18.05.2022
2. grupi lõpuseminar toimub 05.10.2022

Meistriklassi viivad läbi kogemustega koolitajad Martin Pärn, Daniel Kotsjuba, Hegle Sarapuu-Johanson, Darja Prants, Kaire Tekku ja tipptasemel teenusedisaineritest mentorid, sh nii traditsioonilisemad teenusedisainerid kui digitaalsete teenuste arendamise eksperdid.

1. grupi koolitajad ja teenusedisaneritest mentorid (pdf)

2. grupi koolitajad ja teenusedisaineritest mentorid (pdf)

Martin Pärn

koolitaja ja teenusedisaini mentor

Hegle Sarapuu-Johanson

koolitaja ja teenusedisaini mentor

Darja Prants

koolitaja

Kaire Tekku

koolitaja

Daniel Kotsjuba

koolitaja ja teenusedisaini mentor

Pärtel Vurma

teenusedisaini mentor

Janno Siimar

teenusedisaini mentor

Sofia Vega Anza

teenusedisaini mentor

Helen Susan Selirand

teenusedisaini mentor

Erle Luuk

teenusedisaini mentor

Riina Libe

teenusedisaini mentor

Mathias Vain

teenusedisaini mentor

Nele Eriksson

teenusedisaini mentor

Katri Selg

teenusedisaini mentor

Madeleine Tults

teenusedisaini mentor

Tiia Päkk

teenusedisaini mentor

Timo Treit
Timo Treit

teenusedisaini mentor

Kairi Loomet
Kairi Loomet

teenusedisaini mentor

Brigite Helena Sarapuu
Brigite Helena Sarapuu

teenusedisaini mentor

Andres Kostiv
Andres Kostiv

teenusedisaini mentor

Carolina Maia Groisman

teenusedisaini mentor

Ingela Viks

teenusedisaini mentor

Janno Nõu

teenusedisaini mentor

Kadri Hansson

teenusedisaini mentor

Ulvi Vahtra

teenusedisaini mentor

Oluline info

„Turismiettevõtete teenusedisaini ja teenuste digitaliseerimise meistriklass 2021-2022“ projektijuht on Eesti Disainikeskus MTÜ, meistriklass@disainikeskus.ee

Meistriklassi läbiviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.

  • Meistriklassis osaleb kahes grupis kokku 30 turismiettevõtet. Esimene grupp alustas jaanuaris 2022 ja teine alustab aprillis 2022.
  • Ettevõtte omaosalus on 500 eurot (+km), meistriklassi pooleli jätmisel ei kuulu osalustasu tagastamisele.
  • Ettevõttele määratakse vähese tähtsusega abi (VTA) 7120 eurot. Osalemine eeldab ettevõttelt piisava VTA jäägi olemasolu. Ettevõtte jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud VTAei tohi ületada koos teenuse raames antava toetusega vähese tähtsusega abi ülemmäära 200 000 eurot. VTAd arvestatakse kontsernipõhiselt. VTA selgitus
  • Meistriklass ei sobi ettevõttele, kes soovib tegeleda ainult veebilehe või ettevõtte visuaalse brändi vms disainiga.

Kontakt

Kontakt

Ave Pill
projektijuht
Keeled: eesti keel, inglise keel, vene keel, saksa keel
Turuletuleku meistriklass: uutele toodetele ja turgudele keskenduv programm alustab sügisel

Varem kriisis kasvamise meistriklassi nime kandnud EASi programm alustab sügisel uue nimega – turuletuleku meistriklass. Programmis osalejad saavad praktilist nõu ja tuge uue tootega edukalt turule tulemiseks. Samuti on meistriklass mõeldud neile ettevõtetele, kes sihivad uutele turgudele laienemist. EASi ja KredExi ühendusasutuse äriarenduse projektijuhi Karl-Villiam Vaseriku sõnul peegeldab programmi nime muutus paindlikkust ning uute olukordadega kohanemist, mis on kahtlemata vajalik ka ettevõtetele uutele turgudele sisenemiseks ning parimate tulemuste saavutamiseks. “Suhtleme igapäevaselt väga paljude ettevõtetega üle Eesti ning korduvalt on kõlama jäänud mõte, et tänane olukord ei ole enam kriis, vaid uus normaalsus,” sõnas Vaserik. Sellest lähtuvalt seati programmi põhirõhk uue

Eesti teeb turismikampaaniaid kõigil lähiturgudel

EASi ja KredExi ühendasutuse turismiarenduskeskus on käivitanud ulatuslikud turismikampaaniad kõigil lähiturgudel, et alanud hooajal võimalikult kiiresti taastada Eesti tulusid turismiekspordist. Kampaaniad toimuvad nii Soomes ja Rootsis kui ka Lätis, Leedus ja Poolas. „Igal turul on oma sõnum: soomlastele räägime Talsinkist stiilis „same-same, but different“; rootslasi innustame loobuma igavast korralikkusest ja rutiinist; lõuna pool tögame end kui aeglast põhjanaabrit, kus puhkus ja ägedad hetked kestavad kauem,“ võttis kampaaniad kokku turismiarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik. „Meie lähiturgudest seni ainult Läti on väga hästi taastunud, nii et mahud ületavad kriisieelset taset juba veerandi võrra, ülejäänud turud soovime samuti lähiajal endises mahus tagasi võita.“

Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses, 2019
Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses, 2019

“Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses” uuring viidi läbi jaanuaris 2019. Uuringu sihtrühmaks olid tootmisettevõtted ning valimi suuruseks 300 ettevõttet. Mida mõistetakse tööstuse digitaliseerimise märksõna all? Pakutud variantidest mõistetakse tööstuse digitaliseerimise all eelkõige kolme: uute arvutiprogrammide kasutuselevõtt (90%); juhtimisprotsesside tõhustamine digirakenduste abil (85%) ja arvuti abil juhitavate robotite kasutamine (77%). Tootmisvaldkondade lõikes põhimõttelist erinevust vastuste struktuuris ei ole. Suurimate ettevõtete (100+ töötajat) jaoks tähendab tööstuse digitaliseerimine siiski eeskätt juhtimisprotsesside tõhustamist digirakenduste abil, kuid ka siin ei ole vastuste erinevus väga reljeefne. Arvutiprogrammi abil juhitavate tööpinkide või robotite osa tootmisprotsessi etappide juhtimisel 35%-l küsitletud ettevõtetest on vastus 0%, ehk pole ühtegi arvutiga juhitavat

Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses, 2020
Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses, 2020

“Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses” uuring viidi läbi märtsis 2020. Uuringu sihtrühmaks olid tootmisettevõtted ning valimi suuruseks 300 ettevõttet. Analoogne uuring viidi läbi ka 2019 aastal ligilähedaselt samal ajal ja sama valimiga. Arusaam tööstuse digitaliseerimise mõistest Olulisi muutusi arusaamas tööstuse digitaliseerimise mõistest ei ole. Mõiste peamiseks tähenduseks on endiselt uute arvutiprogrammide kasutuselevõtt tööstuses, juhtimisprotsesside tõhustamine digirakenduste abil ja arvuti abil juhitavate robotite kasutamine. Välja võiks tuua, et mõnevõrra vähem nimetatakse lihtsalt uute arvutiprogrammide kasutuselevõttu ja veidi enam inimeste asendamist robotitega. Tootmisvaldkondade ja töötajate arvu rühmades samuti olulisi põhimõttelisi muutusi arusaamades ei ole. Suurte ettevõtete rühmas (100 + töötajat) on mõnevõrra vähenenud

Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses, 2021
Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses, 2021

“Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses” uuring viidi läbi jaanuaris 2021. Uuringu sihtrühmaks olid tootmisettevõtted ning valimi suuruseks 300 ettevõttet. Analoogne uuring viidi läbi ka 2019 ja 2020 aastal ligilähedaselt samal ajal ja sama valimiga. Arusaam tööstuse digitaliseerimise mõistest Olulisi muutusi arusaamas tööstuse digitaliseerimise mõistest ei ole. Põhilisteks vastusvariantideks on: uute arvutiprogrammide kasutuselevõtt, juhtimisprotsesside tõhustamine digirakenduste abil ning arvuti abil juhitavate robotite kasutamine tööstuses. Varasemast enam on nüüd esindatud vastus „äppide loomine“ (nimetab 69% küsitletutest) ning „inimese asendamine robotiga“ (65%). Samas märgiti enam ka ülalnimetatud põhivariante, ehk vastuste üldised proportsioonid muutusid vähe. Võrreldes arusaamu tööstuse digitaliseerimise mõistest tootmisvaldkondade lõikes, siis peamiseks trendiks