teenusedisain ja digitaliseerimine turismis
Teenusedisaini ja digitaliseerimise meistriklassis saad koostöös professionaalse teenusedisaineriga arendada oma turismiteenust läbi teadliku disainmõtlemise teekonna, s.h teenuse disainiaudit, viis koolituspäeva ja personaalne mentorlus. Meistriklassi tulemusena valmib turismiteenuse uus prototüüp.
4. gruppi kandideerimine on avatud!
Vaata ajakava ja kandideeri turismiprofiveebis
Keda ootame osalema?
- Ootame meistriklassi osalema turismiettevõtet, kes on soovituslikult tegutsenud vähemalt kolm aastat ja kes omab turismiteenust ning soovib seda arendada välisturgudele.
- Osaleja on ambitsioonikas ja kasvupotentsiaaliga ning omab selleks ressursse. Soovituslik on eelnevalt analüüsida ja kaardistada külastajate ootused ja ettevõtte võimalikud arengusuunad ja kasvupotentsiaal.
- Meistriklassi tegevustesse ootame osalema igast ettevõttest 2-3 inimest, s.h tegevjuht või võtmeisik, kellel on juhtimises või otsustes oluline roll või isik, kes vastutab ettevõttes teenusedisaini või digitaliseerimise eest.
- Osaleva ettevõtte vähese tähtsusega abi (VTA) jääk peab olema vähemalt 13 829 eurot (VTA selgitus). Ettevõtte omaosalus on 500 eurot (lisandub käibemaks)
Milleks teenusedisain?
Oru hotell on tänaseks teenusedisaineri kaasabil saanud täiesti uue näo ja teo, kandes seejuures ka uut nime Oru Hub Hotel.
Loe lisamis kasu on ettevõttele?
Uus turismiteenuse prototüüp
valmib uus turismiteenuse prototüüp
Koostöö teenusedisaineriga
praktiline kogemus koostööst teenusedisaineriga
Digiteadlikkuse kasv
oskus kasutada andmeid ja digitaalseid lahendusi äriprotsesside arendamisel
Avapäev ja tutvumine teenusedisaineritega
Iga osalev ettevõte saab kogu meistriklassi ajaks partneriks tipptasemel teenusedisainerist mentori, kes toetab ja nõustab nii koolituspäevadel kui teenusearenduse elluviimisel.
Disainiauditi läbiviimine
Enne esimest koolituspäeva viib teenusedisainerist mentor ettevõttes läbi disainiauditi, kasutades Eesti Disainikeskuse ja rahvusvaheliste partnerite poolt välja töötatud metoodikat (kestusega 10 tundi).
Viis koolituspäeva
Koolitustel õpitakse süsteemselt kasutama teenusedisaini ning väärtustama seda kui strateegilise juhtimise tööriista. Omandatud teadmised toetavad ettevõtte praktilist ülesannet arendada oma turismiteenus meistriklassi lõpuks prototüübini. Igale koolituspäevale järgneb iseseisev töö seotud teemal, mis on ühtlasi sillaks kahe koolituspäeva vahel.
Koostöö teenusedisaineriga
Iseseisev koostöö teenusedisainerist mentoriga mahus 30 tundi. Teenusedisainer nõustab osalejat programmi vältel nii koolituspäevadel kui iseseisva töö teostamisel. Mentorkohtumised on üles ehitatud vastavalt koolituste ja iseseisvate tööde teemadele, et meistriklassis osalejal oleks praktiline tugi turismiteenuse prototüüpi arendamisel.
Lõpuseminar
Lõpuseminaril esitlevad kõik osalevad ettevõtted meistriklassis välja arendatud turismiteenuste prototüüpe. Mõlema grupi edukaimaks hinnatud ettevõte võidab peaauhinnaks 5000 € valminud projekti ellu viimiseks!
Koolitajad ja teenusedisainerid
Meistriklassi viivad läbi kogemustega koolitajad Martin Pärn, Daniel Kotsjuba, Hegle Sarapuu-Johanson, Darja Prants, Kaire Tekku ja tipptasemel teenusedisaineritest mentorid, sh nii traditsioonilisemad teenusedisainerid kui digitaalsete teenuste arendamise eksperdid.
3. grupi koolitajad ja teenusedisaineritest mentorid (pdf)
4. grupi koolitajad ja teenusedisaneritest mentorid (pdf)
koolitaja ja teenusedisaini mentor
koolitaja ja teenusedisaini mentor
koolitaja
koolitaja
koolitaja ja teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
Meistriklassi sisu
Iga osalev ettevõte saab kogu meistriklassi ajaks partneriks tipptasemel teenusedisainerist mentori, kes toetab ja nõustab nii koolituspäevadel kui teenusearenduse elluviimisel.
Enne esimest koolituspäeva viib teenusedisainerist mentor ettevõttes läbi disainiauditi, kasutades Eesti Disainikeskuse ja rahvusvaheliste partnerite poolt välja töötatud metoodikat (kestusega 10 tundi).
Koolitustel õpitakse süsteemselt kasutama teenusedisaini ning väärtustama seda kui strateegilise juhtimise tööriista. Omandatud teadmised toetavad ettevõtte praktilist ülesannet arendada oma turismiteenus meistriklassi lõpuks prototüübini. Igale koolituspäevale järgneb iseseisev töö seotud teemal, mis on ühtlasi sillaks kahe koolituspäeva vahel.
Iseseisev koostöö teenusedisainerist mentoriga mahus 30 tundi. Teenusedisainer nõustab osalejat programmi vältel nii koolituspäevadel kui iseseisva töö teostamisel. Mentorkohtumised on üles ehitatud vastavalt koolituste ja iseseisvate tööde teemadele, et meistriklassis osalejal oleks praktiline tugi turismiteenuse prototüüpi arendamisel.
Lõpuseminaril esitlevad kõik osalevad ettevõtted meistriklassis välja arendatud turismiteenuste prototüüpe. Mõlema grupi edukaimaks hinnatud ettevõte võidab peaauhinnaks 5000 € valminud projekti ellu viimiseks!
Meistriklassi viivad läbi kogemustega koolitajad Martin Pärn, Daniel Kotsjuba, Hegle Sarapuu-Johanson, Darja Prants, Kaire Tekku ja tipptasemel teenusedisaineritest mentorid, sh nii traditsioonilisemad teenusedisainerid kui digitaalsete teenuste arendamise eksperdid.
3. grupi koolitajad ja teenusedisaineritest mentorid (pdf)
4. grupi koolitajad ja teenusedisaneritest mentorid (pdf)
koolitaja ja teenusedisaini mentor
koolitaja ja teenusedisaini mentor
koolitaja
koolitaja
koolitaja ja teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
teenusedisaini mentor
Oluline info
„Turismiettevõtete teenusedisaini ja teenuste digitaliseerimise meistriklass 2022-2023“ projektijuht on Eesti Disainikeskus MTÜ, [email protected]
Meistriklassi läbiviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.
- Ettevõtte omaosalus on 500 eurot (+km), meistriklassi pooleli jätmisel ei kuulu osalustasu tagastamisele.
- Ettevõttele määratakse vähese tähtsusega abi (VTA) 13828,32 eurot. Osalemine eeldab ettevõttelt piisava VTA jäägi olemasolu. Ettevõtte jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud VTAei tohi ületada koos teenuse raames antava toetusega vähese tähtsusega abi ülemmäära 200 000 eurot. VTAd arvestatakse kontsernipõhiselt. VTA selgitus
- Meistriklass ei sobi ettevõttele, kes soovib tegeleda ainult veebilehe või ettevõtte visuaalse brändi vms disainiga.
Kontakt
Kontakt
Meistriks ei sünnita, meistriks õpitakse. Just seepärast ongi loodud digitaliseerimise meistriklass. Kui te veel kaalute, kas täita avaldus programmis osalemiseks, siis teeme otsustamise lihtsamaks: Osalejad tulevad programmi väga erinevate eesmärkide ja väljakutsetega: alates soovist võtta kasutusele mõni konkreetne uus tarkvara, kuni tahtmisega muuta mõni protsess efektiivsemaks ja targemaks. Kaks aastat tagasi meistriklassi publiku lemmikuks valitud Lipuvabrikut ajendas meistriklassiga liituma soov leida endale sobiv ERP-tarkvara. „Olles natukene ise mänginud digitaliseerimist, otsustasime, et vajame professionaalset tuge. Kuna meil oli varasemalt EASi abil tehtud digitaliseerimise audit, tundus loogilise sammuna jätkata digitaliseerimise meistriklassis,“ rääkis ettevõtte arendusjuht Jan-Erik Tõeleid ja lisas, et just meistriklassis said
Läinud nädalal jagati Viimsi Artiumis taas muuseumirotte Eesti parimatele muuseumidele. Ühendasutuse turismiosakonna kõige külastajasõbralikuma muuseumi eriauhinna Rotilõks pälvis sel aastal Kumu kunstimuuseum. Kumu paistab silma esimese Eesti muuseumina, kel on Rohelise Muuseumi sertifikaat. „Kestlikkus on turismiarenduses üks olulisematest teemadest. Muuseumid on teinud näitustega väga head tööd keskkonnateemade populariseerimisel, kuid Eesti külalistele avaldab muljet ka muuseumide enda roheline tegutsemine. Meie kestlikkust hindavatele põhjanaabritele, kes meid kõige rohkem külastavad, on rohemärgid jõuline turundussõnum. Roheliste muuseumide lisandumine annab tugeva panuse Eesti maine kujundamisse ka kaugemal,“ ütles ühendasutuse turismijuht Rainer Aavik. Auhinna andis üle kestliku turismi teemajuht Imbi Lepik-Martinson (fotol paremalt teine). Turismiosakond annab kõige
Kui Euroopa ja Ameerika majandustes oodatakse jahenemist, siis OECD hinnangul on peamisteks kasvumootoriteks järgmistel aastatel Aasia turud. Küsisime viielt EASi Aasia eksperdilt, mis on üks oluline trend nende riigis. Kõik EASi Aasia eksperdid on kohal ka Aasia majandusteemadele keskenduval ärikonverentsil „Big in Asia“, mis toimub juba 8. detsembril Vabamus. Lisaks räägivad oma kogemustest ettevõtjad ning kaubandustrendide kohta annavad nõu mitmed väliseksperdid. Inda ekspert Vinod Basliyal: Ükssarvikute sündimus on tänavu rekordiline India on suuruselt kolmas idufirmade ökosüsteem maailmas – siin on 81 000 valitsuse tunnustatud idufirmat 656 piirkonnas. Ainuüksi tänavusel aastal on sündinud Indias 19 ükssarvikut ehk enam kui miljardilise väärtusega
EASi ja Kredexi ühendasutuselt said kokku 2 miljonit eurot toetust Eesti ettevõtete digiprojektid, mis muudavad peagi nii seda, kuidas me Eestis puhkust broneerime, kui ka seda, kuidas turismiettevõtted tulu teenivad. Kui suuremates hotellides on digitööriistad juba aastaid kasutusel, siis uutest lahendustest saavad kasu ka väiksemad, sh maapiirkonna turismiettevõtted, kelle teenuste ja ressursihalduse digitaliseeritus on seni olnud madal. Ühendasutuse turismijuhi Rainer Aaviku sõnul on turismi harjutud nägema pigem konservatiivse ärina, kus digilahenduseks on eelkõige e-kiri ning palju toimib jätkuvalt ka ruudulise kaustiku abil. „Digiuuendused pole turismis tegelikult eesmärk iseeneses, vaid panevad pildi uutmoodi kokku, säästes nii klienti kui ka töötajat rutiinsetest
Rootsi on Eesti jaoks üks olulisemaid kaubanduspartnereid ning Eestil on nutika liikuvuse, digitaliseerimise ja rohetehnoloogiate osas Rootsile palju pakkuda. Peaminister Kaja Kallase hiljutise Rootsi-külastuse eesmärk oligi kaasa aidata sellele, et nii Eesti kui Rootsi ettevõtjad ja eksperdid leiaksid vastastikku kasulikke kontakte ning koostöövõimalusi. Göteborgi piirkonnast on saanud Rootsi autotööstuse süda, kus asub muuseas ka Volvo peakorter. Siin on esindatud kogu tootmise tarneahel, alates katserajatistest kuni ühendatud mobiilsusele ja kestlikkusele keskendunud teadus- ja arenduskeskuseni. Seetõttu on Göteborgist kujunenud Rootsis üks olulisemaid innovatsiooni, targa linna ja liikuvusega laiemalt tegelevaid keskuseid, mis on juba pikemat aega pakkunud Eesti ettevõtetele suurt huvi. Peaministrit saatsid