võimenda digitaliseerimisega ettevõtte kestlikku arengut
Tööstushäkk on kolmepäevane häkaton tööstusettevõtete ja IT-ettevõtete esindajatele ning valdkonna huvilistele. Üritusel saab mentorite toel intensiivselt arendada oma väljakutsetele ja ideedele vastavaid digitaalseid lahendusi, mis aitavad tööstusettevõtetel olla kestlikumad.
Tööstushäkk toimub Pärnus, Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis.
kelle jaoks on tööstushäkk mõeldud?
- Tööstusettevõtete esindajatele, kellel on võimalus leida lahenduse äritegevust takistavale probleemile ning luua koostöös IT-ekspertidega selle esimene prototüüp.
- IT-ettevõtete esindajatele, kellel on võimalus leida uusi kliente, tutvustada oma teenuseid potentsiaalsetele tellijatele ja saada tootearenduseks tarvilikku lisasisendit.
- Tööstusettevõtetega seotud sihtgruppide esindajatele, kellel on võimalus leida uusi koostööpartnereid.
- Tudengitele, kellel on võimalus tutvuda potentsiaalsete tööandjatega ja kogeda tööstusvaldkonna võlu ja valu.
Tööstushäkil osalemine on tasuta ja ei arvestata VTA (vähese tähtsusega abi) määrast.
kogemuslood
Suurim kasutegur – toote intensiivne arendustegevus, mentorite tugi, toote turunduslik lahtimõtestamine ja tulevikuplaanide tegemine.
Loe lisa
Kui aga võtta kasvõi lühike aeg ühe probleemiga väga fokusseeritult tegelemiseks, nagu näiteks 48 tunnine häkaton, siis on võimalik esialgsest kõige suuremast takistusest üle saada ja meie saime ka.
Loe lisa
Meie sisenesime häkile konkreetse küsimuse ja ülesandega ning saime ka vastused.
Loe lisamillest tööstushäkk koosneb?
Meeskonnatöö
prototüübi väljatöötamine koostöös teise ettevõttega
Mentorlus
ekspertide tugi kiiresti toimiva prototüübini jõudmiseks
Lühikoolitused
uute teadmiste omandamiseks ja äri takistavate probleemide lahendamiseks
Tule osalejaks
Esita oma idee ja kandideeri osalema kuni 3. märtsini.
7. märtsil toimibööstushäki tiimide väljakuulutamine
Häckaton
10.-12.märts toimub kolme päevane häckaton.
Häckatoni käigus saab mentorite toel intensiivselt arendada oma väljakutsetele ja ideedele vastavaid digitaalseid lahendusi, mis aitavad tööstusettevõtetel olla jätkusuutlikumad ehk kestlikumad. Samuti suurendada tööstusettevõtete võimekust tõsta tootlikkust, läbi kestlike digitaalsete ja automaatsete lahenduste. Tehnoloogia startuppidel ja teenusepakkujatel on aga hea võimalus arendada välja just tööstusettevõtetele sobivaid digitaalseid lahendusi koos tulevaste klientidega.
Üheskoos sõnastatakse iga konkreetse tööstusettevõtte ideed või väljakutsed ning töötatakse välja tööstusettevõtte protsesside optimeerimist ja kestlikkust toetava tehnoloogilise lahenduse prototüüp.
Lõpetamine
12. märtsil toimiub žürii hindamine ja kuulutame välja finalistid!
Kuidas tööstushäkk toimub?
Esita oma idee ja kandideeri osalema kuni 3. märtsini.
7. märtsil toimibööstushäki tiimide väljakuulutamine
10.-12.märts toimub kolme päevane häckaton.
Häckatoni käigus saab mentorite toel intensiivselt arendada oma väljakutsetele ja ideedele vastavaid digitaalseid lahendusi, mis aitavad tööstusettevõtetel olla jätkusuutlikumad ehk kestlikumad. Samuti suurendada tööstusettevõtete võimekust tõsta tootlikkust, läbi kestlike digitaalsete ja automaatsete lahenduste. Tehnoloogia startuppidel ja teenusepakkujatel on aga hea võimalus arendada välja just tööstusettevõtetele sobivaid digitaalseid lahendusi koos tulevaste klientidega.
Üheskoos sõnastatakse iga konkreetse tööstusettevõtte ideed või väljakutsed ning töötatakse välja tööstusettevõtte protsesside optimeerimist ja kestlikkust toetava tehnoloogilise lahenduse prototüüp.
12. märtsil toimiub žürii hindamine ja kuulutame välja finalistid!
võta ühendust ja uuri lisaks
Tööstushäkki korraldab meie partner:
Civitta Eesti AS
teele.[email protected]civitta.com
harri.[email protected]civitta.com
EASi kontakt:
Kersti Kuusksalu
digitaliseerimise teemajuht
keeled: eesti keel, inglise keel
kersti.[email protected]eas.ee
+372 627 9720
info tuleb peagi – mentorid on kinnitamisel
Tööstushäkki (võimenda digitaliseerimisega ettevõtte kestlikku arengut) toetab:
Pärnu Linn
Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž
Pärnumaa Ettevõtlusinkubaator
Pärnumaa Arenduskeskus
Häkaton “Digitaliseerime!”
21.-23. jaanuaril 2021 toimunud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ellu kutsutud Tööstushäkile kogunes tööstuse digitaliseerimisega seotud väljakutseid lahendama 12 meeskonda. Esikolmiku moodustasid meeskonnad E-tellimus, Orkla ja PLASTOK, eriauhinna teenisid meeskonnad Puitmajaliit ja MATE.
Programmi kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest
Ettevõtted saavad tänasest taotleda EASi ja KredExi ühendasutusest toetust digipöörde elluviimiseks. Toetuse kogumaht on 58 miljonit eurot ning toetuse maksimaalne summa ühe ettevõtte kohta 300 000 eurot. „Eesmärk on julgustada ettevõtteid investeerima automatiseerimisse ning digitaalsete tehnoloogiate ja robotite kasutuselevõttu, et seeläbi vähendada inimsekkumise vajadust ja suurendada tootlikkust,“ selgitas EASi ja KredExi ühendasutuse juhatuse liige Sigrid Harjo. Ta lisas, et digipööre on üks oluline sammas meie majanduse ja eelkõige just tööstusettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime parandamiseks. Toetuse taotlemise eelduseks on digitaliseerimise teekaardi raport, mis sisaldab ülevaadet ettevõtja ärimudelist, tarneahelast ning tootmise või teenuse osutamise protsessist. Raportis antakse hinnang, milliseid tarneahela ning tootmise või
“Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses” uuring viidi läbi jaanuaris 2019. Uuringu sihtrühmaks olid tootmisettevõtted ning valimi suuruseks 300 ettevõttet. Mida mõistetakse tööstuse digitaliseerimise märksõna all? Pakutud variantidest mõistetakse tööstuse digitaliseerimise all eelkõige kolme: uute arvutiprogrammide kasutuselevõtt (90%); juhtimisprotsesside tõhustamine digirakenduste abil (85%) ja arvuti abil juhitavate robotite kasutamine (77%). Tootmisvaldkondade lõikes põhimõttelist erinevust vastuste struktuuris ei ole. Suurimate ettevõtete (100+ töötajat) jaoks tähendab tööstuse digitaliseerimine siiski eeskätt juhtimisprotsesside tõhustamist digirakenduste abil, kuid ka siin ei ole vastuste erinevus väga reljeefne. Arvutiprogrammi abil juhitavate tööpinkide või robotite osa tootmisprotsessi etappide juhtimisel 35%-l küsitletud ettevõtetest on vastus 0%, ehk pole ühtegi arvutiga juhitavat
“Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses” uuring viidi läbi märtsis 2020. Uuringu sihtrühmaks olid tootmisettevõtted ning valimi suuruseks 300 ettevõttet. Analoogne uuring viidi läbi ka 2019 aastal ligilähedaselt samal ajal ja sama valimiga. Arusaam tööstuse digitaliseerimise mõistest Olulisi muutusi arusaamas tööstuse digitaliseerimise mõistest ei ole. Mõiste peamiseks tähenduseks on endiselt uute arvutiprogrammide kasutuselevõtt tööstuses, juhtimisprotsesside tõhustamine digirakenduste abil ja arvuti abil juhitavate robotite kasutamine. Välja võiks tuua, et mõnevõrra vähem nimetatakse lihtsalt uute arvutiprogrammide kasutuselevõttu ja veidi enam inimeste asendamist robotitega. Tootmisvaldkondade ja töötajate arvu rühmades samuti olulisi põhimõttelisi muutusi arusaamades ei ole. Suurte ettevõtete rühmas (100 + töötajat) on mõnevõrra vähenenud
“Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses” uuring viidi läbi jaanuaris 2021. Uuringu sihtrühmaks olid tootmisettevõtted ning valimi suuruseks 300 ettevõttet. Analoogne uuring viidi läbi ka 2019 ja 2020 aastal ligilähedaselt samal ajal ja sama valimiga. Arusaam tööstuse digitaliseerimise mõistest Olulisi muutusi arusaamas tööstuse digitaliseerimise mõistest ei ole. Põhilisteks vastusvariantideks on: uute arvutiprogrammide kasutuselevõtt, juhtimisprotsesside tõhustamine digirakenduste abil ning arvuti abil juhitavate robotite kasutamine tööstuses. Varasemast enam on nüüd esindatud vastus „äppide loomine“ (nimetab 69% küsitletutest) ning „inimese asendamine robotiga“ (65%). Samas märgiti enam ka ülalnimetatud põhivariante, ehk vastuste üldised proportsioonid muutusid vähe. Võrreldes arusaamu tööstuse digitaliseerimise mõistest tootmisvaldkondade lõikes, siis peamiseks trendiks
EASi tööstusettevõtetele suunatud digitaliseerimise meistriklassi kolmanda lennu lõpuüritus toimus sel nädalal Hestia Hotel Europas. Programmi lõpetas 20 tööstusettevõtet ning 5000 eurose peaauhinna teenis Viljandimaal tegutsev liimpuidu tootja Pinska Liimpuit. Auhinnalise koha teenisid ka Estover Piimatööstus (3000€) ning IKT-seadmete taas- ja ümberkäitlemisega tegelev Foxway (2000€). Lõpuüritusel kõneles president Kersti Kaljulaid tööstuse tulevikust, digiteerimisest, palkadest ja majandusloogika arengutest. EASi digitaliseerimise teemajuhi Kersti Kuusksalu sõnul oli seekordne lend eriti tugev. „Kõikidel ettevõtetel oli žürii hinnangul üsnagi võrdväärselt selge arusaam ning visioon, millistel põhjustel ettevõttes konkreetseid protsesse digitaliseeritakse ja kuhu soovitakse arendustega jõuda, et saavutada soovitud ärilisi eesmärke,“ selgitas Kuusksalu. Pinska Liimpuidu peamine eesmärk