Eksport kokku Eesti ettevõtted eksportisid eelmise aasta kolmandas kvartaliks Hollandisse, Poola, Prantsusmaale ja Saksamaale kaupu ning teenuseid kokku 1 022 miljoni euro eest, mis moodustas kogu Eesti kolmanda kvartali ekspordist 12.31%. Võrreldes eelnenud aasta sama perioodiga langes eksport nimetatud sihtriikidesse 13.9%. Eesti eksport kasvas tervikuna samal perioodil 21%. Riikide lõikes kasvasid ekspordimahud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enim Poola (+11.8%) ja Prantsusmaa (+11.1%) suunal. Hollandisse vähenes kogueksport seejuures 49.2%. Kaupade ja teenuste eksport Sihtriikidesse minevast ekspordist moodustab keskmiselt ligikaudu üks kolmandik teenuste eksport ja kaks kolmandikku kaupade eksport. Viimaste aastate jooksul on enam kasvanud just kaupade eksport nimetatud riikide suunal.

Digitaliseerimine on Prantsusmaal seatud üheks peamiseks prioriteediks. Sealne valitsus on teinud suuri jõupingutusi, et julgustada nii era- kui ka avaliku sektori ettevõtteid oma struktuuri moderniseerima ja kasutama murrangulisi tehnoloogilisi lahendusi. See võiks Eesti ettevõtetele olla hea aeg oma teadmiste jagamiseks ja Prantsusmaa turule sisenemiseks. Digitaliseerimine on Prantsuse avalike teenuste jaoks paras väljakutse, aga muidugi ka suur võimalus. Prantsuse avalik sektor on pikka aega kannatanud keeruliste ja tülikate bürokraatlike protseduuride all. Nii on president Macron rõhutanud teenuste digitaliseerimise olulisust avalike teenuste tõhususe ja kvaliteedi tõstmisel. Tervishoid on üks esimesi riiklikke tööstusharusid, mis on selle valdkonna investeeringutest kasu saanud. Eelmisel aastal jõuti

Miks üks kokkulepe ebaõnnestus, kuigi tundus, et kõik eeldused edukaks koostööks olid loodud? Kirjutab ekspordinõunik Poolas Daniel Bajer. 1. etapp: proloog Umbes kaks aastat tagasi, keset pandeemiat palus e-Eesti esitluskeskus, et aitaksin neil ette valmistada IKT veebiseminari, kus Eesti ettevõtted saavad esitleda oma tooteid võimalikele Poola klientidele. Minu ülesanne oli seda seminari juhtida. Viis Eesti ettevõtet tutvustas ennast umbes 20 Poola partnerile… aga küsimusi tuli vaid üks, ehkki see oli väga konkreetne, tehniline ja asjakohane. Seminari järel saatsime poolakatele ka kirju tagasiside sooviga ning küsimustikke, ent sealt ei näidatud üles mingit huvi. 2. etapp: härra, kes esitas küsimuse Seega oli

Venemaa sõjategevus Ukrainas on seadnud kahtluse alla Saksamaa energeetikatööstuse senised otsused. Sealne energeetikapoliitika seisab silmitsi tõsise pöördepunktiga. Kuigi nii Eestis kui ka Saksamaal on tähelepanu valdavalt koondunud Venemaa sõjategevusele, on jätkuvalt pildil ka rohepöörde küsimus ning tegelikult üha enam. Võitlus kliimamuutuste vastu ning jätkusuutlikuma majandusmudeli leidmine on olnud majandusekspertide ja ökofilosoofide jaoks aktuaalne juba 1970. aastatest, sest piiratud ning kahanevate loodusressursside tingimustes ei ole majanduse lõputu kasvamine realistlik perspektiiv. Nüüd tulebki meil mõelda põlvkonnale, kes peab selles maailmas elama 50 aasta pärast. Sakslased on mõistnud kliimaneutraalsuse saavutamise pakilisust ning toovad seetõttu eesmärgi saavutamise tähtaega üha varasemaks – algse 2045. aasta

Alates 15. aprillist hakkavad kehtima uued KredExi laenukäenduse tingimused ettevõtetele, mille kohaselt laenukäenduse ülempiir viiekordistub tõustes 25 miljoni euroni. “Ettevõtjate kasvuprojektid võivad jääda tihti pangapoolse finantseeringuta, kuna tagatised on ebapiisavad või on nende väärtust keeruline hinnata. Seni oli KredExil võimalik ettevõtjatele anda käendusi maksimaalselt 5 miljoni euro ulatuses. Laenukäenduse piirmäärade tõstmisega saame edaspidi toetada pangalaenude kättesaadavust suurusjärgu võrra ambitsioonikamatele projektele,” selgitas EASi ja KredExi ühendasutuse käenduste ja laenude osakonna juht Kaarel Aus. Kui seni oli maksimaalne laenukäenduse piir kuni 5 miljonit eurot, siis nüüd 25 miljonit eurot. „2023. aastal piloteerime suurtehingute käendamisega, jälgime reaalseid taotlusi ja ettevõtjate vajadusi ning kui selgub, et