Vaata peasisu Eesti Arengu Sihtasutuse, Euroopa Liit Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning Eesti Tuleviku Jaoks

jagame teadmisi uutele turgudele sisenemiseks

Korraldame seminare, et saaksid sihtriiki sisenemiseks ja kontaktide loomiseks eelinfot.

Nimi
Sihtturu seminarid
Hind
Tasuta
Töömahukus
Vaata salvestusi

mida seminaridel käsitletakse?

  • Seminaril antakse infot ja näpunäiteid, kuidas sihtturul edukalt tegutseda, millised on võimalused ja väljakutsed.
  • Ülevaade fookuses olevast sektorist.
  • Sihtriigi ärikultuuri eripärade tutvustus.
  • Eesti ettevõtete kogemused sihtturule eksportimisel.
  • Lisaks jagatakse infot kontaktide ja koostöövõimaluste leidmise kohta.
  • Seminare rahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditest.

miks seminaril osaleda?

Kiire ülevaade sihtriigi majanduskeskkonna ja ärivõimaluste kohta.

Nõu ja abi vastava turu ekspertidelt

Selgem arusaam sihtturu võimalustest

Teiste Eesti ettevõtjate kogemuslood

tulevased üritused

Kontakt

Kontakt

Mari Abel
projektijuht - assistent
Keeled: eesti keel, inglise keel
Majade tööstuslik tootmine on Hollandi ehitusturu Püha Graal

Viimastel aastatel on tööstuslike majatehaste arv Hollandis märkimisväärselt kasvanud. Hollandis on mõnikümmend majatehast, mis kõik erinevad nii suuruselt kui ka keerukuselt, kuid suurem osa neist tegutseb pigem madalamal tasemel, kus vahel on tegu kõigest katusega ehitustandri kohal. Ülemise otsa tehaseid on vähem ning nende taga paistavad välisfirmade ja investeerimispankade kõrvad. Kuigi selliste tehaste arv ning ka tootmisvõime on piiratud, on nende protsessidisain ja standardiseerimine viidud tasemele, kus nad ületavad ka parimaid Eesti tehasemaja tootjaid. Majade tööstuslik tootmine ei tähenda Hollandi kontekstis valmismaju, mis on ehitatud tootmiskohas tehases valmistatud elemente kasutades. Tööstusliku tootmise all peame silmas viimse detailini paigas standardiseerimist, integreerimist

Poola kaitse-eelarve miljarditest võiksid osa saada ka Eesti ettevõtted

Tubli NATO liikmena kulutab ka Poola oma sisemajanduse kogutoodangust üle kahe protsendi kaitsevaldkonnale, tänavuse kaitse-eelarve mahuks kujunes 12 miljardit eurot. Järgmisel aastal on kavas suurendada kaitsekulutusi kolme protsendini SKTst, seega kasvab rahaline panus 17 miljardi euroni. Mida võiks see tähendada Eesti ettevõtetele nii kaitsetööstuses kui väljaspool seda? Kuidas saaksid Eesti ettevõtted võtta osa Poola kaitsehangetest ning millised võimalused võiksid avaneda? Hiljuti sõlmis Poola ridamisi olulisi hankelepinguid F35 hävituslennukite, Abramsi tankide ning Türgi ründedroonide ostmiseks, soetades lisaks veel kaasaegseid relvastussüsteeme ning õhukaitserakette. Ekspertide hinnangul kulutab Poola järgmise viie kuni kaheksa aasta jooksul oma kaitsevõime suurendamisele vahemikus 50 kuni 100 miljardit eurot,

Saksamaa otsib strateegiaid innovatsioonitippu naasmiseks

Viimasel ajal pakub Saksamaal üha enam kõneainet arusaam, et uuendusmeelsuse ja unikaalsete lahenduste osas on riik liiga kauaks loorberitele puhkama jäänud. Nüüd on Saksa ühiskonnas tõusetunud lausa hädakisa, mis nõuab ettepanekuid, kuidas Saksamaa uuesti tippu tagasi tuua. Saksa tuntud majandusleht Handelsblatt toob välja mõned strateegiad, mis peaksid Saksamaad aitama. Loodetavasti aitab nendega tutvumine ka Eesti ettevõtjatel mõista, kuidas saaksid nemad selles protsessis osaleda. Kui teised riigid panustavad üha enam teadus- ja arendustegevusele, on Saksa tööstuse investeeringud pigem kahanenud. Vaikselt koidab Saksamaalgi äratundmine, et innovatsiooniseisakust väljumiseks tuleb rohkem õppida teistelt ning investeerida enam (ning targemalt) innovaatilistesse tehnoloogiaettevõtetesse. Näib, et innovatsioonirongist jäi

Eesti eksport Saksamaale, Prantsusmaale, Poola ja Hollandisse

Eksport kokku Eesti ettevõtted eksportisid käesoleva aasta esimeses kvartalis Saksamaale, Prantsusmaale, Hollandisse ning Poola kaupu ja teenuseid kokku 1,18 miljardi euro eest, mis moodustas kogu Eesti ekspordist 17%. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes eksport nimetatud riikidesse 36% võrra. Eesti eksport tervikuna kasvas samal perioodil samuti 36%. Kaupade ja teenuste eksport Saksamaa, Prantsusmaa, Hollandi ja Poola kaupade eksport kasvas käesoleva aasta esimeses kvartalis 32% ning teenuste eksport 53% (Eesti tervikuna vastavalt 30% ja 52%). Nimetatud riikide kaupade osakaal ekspordist ulatus 77%ni ja teenuste osakaal 23%ni esimeses kvartalis. Eksport kaubajaotiste lõikes Kaubajaotiste lõikes vedasid käesoleva aasta aprillis Saksamaa, Prantsusmaa, Hollandi ja

Fotod: Eesti ettevõtted osalevad San Diegos biotehnoloogia messil

EAS viis Eesti ettevõtted ühisstendiga maailma suurimale biotehnoloogia messile „BIO International Convention 2022“, mis toimub 13.-16. juunini Ameerika Ühendriikides San Diegos. BIO International toob kokku valdkonna juhtivad ettevõtted, investorid, teaduskeskused, akadeemilised institutsioonid ja visionäärid. Messi külastab ka Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, kes esineb ka BIO laval ja kohtub Eesti ühisstendi ettevõtetega.„Biotehnoloogia muutub iga aastaga üha olulisemaks valdkonnaks, COVID-pandeemia andis sektori arengule eriti suure tõuke. Ehkki maailmas pälvib suurimat tähelepanu meie IT-sektor, sünnib Eestis innovatsiooni paljudes valdkondades ja biotehnoloogia on üks neist. Eesti väga hea ettevõtluskeskkond ning tihe koostöö teadusringkonna ja ettevõtete vahel on andnud meie biotehnoloogia ettevõtetele tugeva

sind võib veel huvitada