Eksport kokku Eesti ettevõtted eksportisid eelmise aasta kolmandas kvartaliks Hollandisse, Poola, Prantsusmaale ja Saksamaale kaupu ning teenuseid kokku 1 022 miljoni euro eest, mis moodustas kogu Eesti kolmanda kvartali ekspordist 12.31%. Võrreldes eelnenud aasta sama perioodiga langes eksport nimetatud sihtriikidesse 13.9%. Eesti eksport kasvas tervikuna samal perioodil 21%. Riikide lõikes kasvasid ekspordimahud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enim Poola (+11.8%) ja Prantsusmaa (+11.1%) suunal. Hollandisse vähenes kogueksport seejuures 49.2%. Kaupade ja teenuste eksport Sihtriikidesse minevast ekspordist moodustab keskmiselt ligikaudu üks kolmandik teenuste eksport ja kaks kolmandikku kaupade eksport. Viimaste aastate jooksul on enam kasvanud just kaupade eksport nimetatud riikide suunal.

Venemaa sõjategevus Ukrainas on seadnud kahtluse alla Saksamaa energeetikatööstuse senised otsused. Sealne energeetikapoliitika seisab silmitsi tõsise pöördepunktiga. Kuigi nii Eestis kui ka Saksamaal on tähelepanu valdavalt koondunud Venemaa sõjategevusele, on jätkuvalt pildil ka rohepöörde küsimus ning tegelikult üha enam. Võitlus kliimamuutuste vastu ning jätkusuutlikuma majandusmudeli leidmine on olnud majandusekspertide ja ökofilosoofide jaoks aktuaalne juba 1970. aastatest, sest piiratud ning kahanevate loodusressursside tingimustes ei ole majanduse lõputu kasvamine realistlik perspektiiv. Nüüd tulebki meil mõelda põlvkonnale, kes peab selles maailmas elama 50 aasta pärast. Sakslased on mõistnud kliimaneutraalsuse saavutamise pakilisust ning toovad seetõttu eesmärgi saavutamise tähtaega üha varasemaks – algse 2045. aasta

Eksport kokku Eesti ettevõtted eksportisid käesoleva aasta teises kvartalis Hollandisse, Poola, Prantsusmaale ja Saksamaale kaupu ning teenuseid kokku 1 miljardi euro eest, mis moodustas kogu Eesti ekspordist 14%. Võrreldes eelnenud aasta sama perioodiga kasvas eksport nimetatud sihtriikidesse 4% (Eesti eksport tervikuna samal perioodil 23%). Riikide lõikes kasvas eksport kõige kiiremini Prantsusmaale (31%) ning Saksamaale (14%). Kaupade ja teenuste eksport Kaupade eksport sihtriikidesse vähenes 2022. aasta teises kvartalis 4%, aga teenuste eksport kasvas seevastu 29% (Eesti tervikuna vastavalt +20% ja +31%) võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Kaupade osakaal ekspordist ulatus 69% ja teenuste osakaal 31%ni. Eksport kaubajaotiste lõikes Kaubajaotiste lõikes eksporditi

Oktoobris sõlmisid EAS ja GovTech Campus Germany (GTC) kaheaastase leppe innovatsioonipartnerluseks, mille raames korraldatakse erinevaid üritusi, töötubasid ning muid tegevusi Eestist pärit e-valitsemise valdkonna idufirmade, digitoodete ja -lahenduste tutvustamiseks Saksamaa ettevõtjatele ning valitsusasutustele. GTC on Berliinis asuv e-valitsemise (govtech) keskus, mis aitab identifitseerida, ehitada ning skaleerida e-valitsemise valdkonnas parimaid tehnoloogialahendusi ja uuendusi Saksamaa avaliku sektori jaoks. Partnerluse eesmärk on mõlema organisatsiooni kompetentside ühendamine ühisürituste korraldamiseks, et tuua Saksamaa aruteludes avaliku valitsemise moderniseerimise ja digitaliseerimise üle rohkem esile Eesti e-valitsemise ökosüsteemi edulugu. GTC rahastajateks on Saksamaa föderaalvalitsused, liidumaad ning tehnoloogiasektori ettevõtted. E-valitsemine on suurima mõjuga valitsemismudeli muutus ajaloos Seitsme kuu jooksul

Hamburgi laevastiku jaoks tellitud politseikaatrid hakkavad edaspidi korda hoidma Hamburgi sadamas, Elbe jõe alamjooksul ja Põhjamerel. Tellimus uute kaatrite ehituseks esitati Eestis asuvale ettevõttele Baltic Workboats. Koos Hamburgi veeteede politsei (WSP) ning sise- ja spordiküsimustega tegeleva ametiasutusega (BIS) on Hamburgi laevastikul praegu käsil 1990. aastate alguses ehitatud rannikupatrullkaatrite WS 1 ja WS 2 ning patrullkaatrite WS 20 ja WS 22 asendamine. Need neli veesõidukit asendatakse kolme uuega. „Uute kaatrite disaini ja varustuse puhul järgitakse laevaklassi kontseptsiooni. See tähendab, et järgime võimalikult täpselt standardsete patrullkaatrite konstruktsiooni, et vältida tarbetut omaloomingut,“ ütles Hamburgi laevastiku tegevjuht Karsten Schönewald. „Lisaks paigaldatakse kaatritele iseäranis keskkonnasäästlikud