EASi ja KredExi ühendasutus avab 9. oktoobril rakendusuuringute programmi (RUP) viienda toetusvooru teadmusmahukate rakendusuuringu- ja tootearendusprojektide elluviimiseks. Toetuse eelarve on 15 miljonit eurot ning toetus ühe projekti kohta on vahemikus 250 tuhat kuni 2 miljonit eurot. Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo hinnangul on Eesti majanduse suurimaks võimaluseks ning väljakutseks teadus- ja tehnoloogiapõhine innovatsioon. „Eesti tööstuse tootlikkus jääb täna alla meie peamistele konkurentidele, mis tähendab, et peame tugevalt panustama ettevõtete teadmusmahukuse ja lisandväärtuse kasvatamisse,“ märkis ta. Riisalo sõnul on ettevõtjatel suuremad riskid esimeste sammude tegemisel oma tootearenduse protsessis, mistõttu paneb riik nende teadus- ja arendustegevusele õla alla. „Kuigi majandusolukord teeb ettevaatlikuks,

Äripäeva Raadio saates jagas ärikonsultatsiooni ettevõtte Columbus Baltikumi tegevjuht ja Tööandjate Keskliidu Innovatsiooni Käivituskoja juht Ivo Suursoo viite praktilist sammu ettevõtete juhtidele ja juhtkonna liikmetele, mida digitaliseerimise projektide ja digiinvesteeringute peale mõeldes astuda. Esmalt aga suurtest digitaliseerimise trendidest rääkides tõi Suursoo välja automatiseerimise. „Tuleviku trendide mõttes võib põhimõtteliselt jagada ettevõtted kaheks – tööjõumahukad ettevõtted ja tootemahukad ettevõtted. Tööjõumahukates ettevõtetes on kindlasti üks trend hüperautomatiseerimine, millele tasub kohe ka tegelikult rongile hüpata. Tänane integratsioonitehnoloogiate areng võimaldab ebavajalikku tööd inimese jaoks vältida ja hulga käsitööd vahelt ära lõigata,“ selgitas ta. „Hea uudis on see, et automatiseerimise lahendused ei ole enam kallid. Väikeettevõtte

Selleks, et jääda konkurentsivõimeliseks, tuleb ettevõttel areneda. Nii on täna ilmselt vähe ettevõtteid, kes ei oleks mõelnud innovatsioonile. Millest alustada ja kuidas edu saavutada, selgitab innovatsiooniekspert Linus Bille rahvusvahelisest konsultatsiooniettevõttest Eicorn.  „Innovatsioon hõlmab uute ideede kasutamist mingi töö tegemiseks ehk oluline ei ole mitte ainult tulemus, vaid tööprotsess, mida uuendust luues kasutatakse,“ selgitas Bille. Uuendust saab seejuures tema sõnul innovatsiooniks nimetada vaid siis, kui see loob väärtust või omab laiemat ühiskondlikku mõju. „Muul juhul oleks tegu lihtsalt leiutisega.” Kui soov on olemas, siis seistakse silmitsi küsimusega – millest alustada, et ettevõttes edukalt innovatsiooni teha? Enne praktilisi samme tuleks innovatsioonieksperdi sõnul

EASi ja KredExi ühendasutus avas 17. juulil taotlusvooru Ida-Virumaal tegutsevate ettevõtjate teadmusmahukate arendustegevuste toetamiseks. Õiglase ülemineku fondi finantseeritud toetuse kogumaht on 25 miljonit eurot. „Toetuse eesmärk on võimendada targa ning innovaatilise ettevõtluse teket ja arengut Ida-Virumaal,“ sõnas EASi ja KredExi ühendasutuse juhatuse liige Sigrid Harjo. See on mõeldud nii innovaatiliste toodete ja teenuste loomiseks vajalike rakendusuuringute elluviimiseks kui ka vastava piloottaristu rajamiseks. Toetust saavad projektid, mida viivad ellu Ida-Virumaal juba tegutsevad või Ida-Virumaale investeerivad ettevõtjad. Harjo sõnul kuuluvad piloottaristu alla näiteks katserajatised, näidistehased või uuenduslikud seadmed, mis eelnevad masstootmisele. „Kui uus tehnoloogia töötab laboris, siis enne masstootmist peab katsetama väiksemas

Eesti tervisetehnoloogia iduettevõtted GeneCode ja BetterMedicine said Euroopa Innovatsiooninõukogu ettevõtluskiirendist EIC Accelerator kokku €18,4 miljoni suuruse toetuse.1,7 miljoni suuruse granditoetuse ja sellele pärast eel-kliinilist uuringut lisanduva 14,3 miljoni suuruse omakapitaliinvesteeringu kaasanud iduettevõtte GeneCode on välja töötanud ravimi selliste krooniliste ja progresseeruvate neurodegeratiivsete haiguste raviks nagu näiteks Parkinsoni tõbi ja lihaste kärbumine ehk ALS. Kokku nii suurt finantseeringut ei ole varem ükski Eesti ettevõte EIC Acceleratorist saanud. Genecode’i juhi Paavo Pilve sõnul on toetus neile äärmiselt oluline ning aitab koheselt teadus- ja arendustegevustega jätkata. Samuti on tulevikus võimalus kõrgema väärtuse pealt kapitali kaasata. „Meie eesmärk on järgmistel aastatel viia läbi eel-kliinilised uuringud ehk