Vaata peasisu Eesti Arengu Sihtasutuse, Euroopa Liit Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning Eesti Tuleviku Jaoks (EST)

Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse nõustamine

Rakendusuuringute programm toetab innovaatiliste toodete arendust ja võimaldab Sul kasvatada oma ettevõtte tulu, arendades uusi või senisest oluliselt muudetud tehnoloogiaid, protsesse, tooteid või teenuseid.

Programm koosneb ettevõtete nõustamisest (tasuta teenus) ja rakendusuuringute toetusest.

Rakendusuuringute programm

Rakendusuuringute programmi väikeprojektide taotlusvoor

Nimi
Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse nõustamine
Avalduse tähtaeg
05.10.2022

Kellele on teenus mõeldud?

  • Ettevõtetele, kes soovivad arendada innovaatilisi tehnoloogiaid, protsesse, tooteid või teenuseid; katsetada uusi materjale või koguda teadmisi tehnoloogilise teostatavuse kohta.
  • Ettevõtja saab osaleda kas iseseisvalt või koostöös teiste ettevõtete, teadusasutuste, katselaborite või intellektuaalomandi ekspertidega.
  • Programmis saavad osaleda kõik Eesti äriregistrisse kantud ettevõtted, sõltumata ettevõtte suurusest ning tegutsemisajast. Osalev ettevõte ei tohi aga olla raskustes.

 

Mis sinu ettevõttes muutub?

Kasvab ettevõtte konkurentsivõime läbi teadmusmahuka toote või teenuse arenduse

Ettevõttel avaneb võimalus liikuda väärtusahelas üles poole

Suureneb ettevõtte käive ja kasum

Teemad

  • Rakendusuuringuteks loetakse Frascati Manuaali järgi arendustegevusi, mis jäävad tehnoloogilise valmisoleku tasemetelt (edaspidi TVT) 3 ja 7 vahele.
  • Rakendusuuringud koosnevad kahest etapist: rakendusuuringud (TVT3-5) ja eksperimentaalarendus (TVT6-7).
  • TVT3-5 on laboratoorne arendus, mis lõppeb laboratoorse prototüübi valmimisega
  • TVT6-7 on arendus reaalses keskkonnas, mis lõppeb tööstusliku prototüübi valmimisega
  • Selgelt eristub TVT-de jaotus IT-arendustes teiste valdkondade TVT-de selgitustest selle jaoks oleme kokku pannud kaks eraldi juhendit selleks, et saada aru, mis etapids teie arendus parasjagu on: juhent TVT-dele ja juhend TVT-dele IT projektides (need oleks siis lingid).

Selgelt eristub TVT-de jaotus IT-arendustes teiste valdkondade TVT-de selgitustest. Oleme selle jaoks kokku pannud kaks eraldi juhendit, et mõista, mis etapis teie arendus parasjagu on.

juhend TVT-dele ja juhend TVT-dele IT projektides

Joonis TVT tasemetest

Nõustajad

Mart Toots (bio- ja tervisetehnoloogiad)

Kadi-Liis Veiman (bio- ja tervisetehnoloogiad)

Peep Lauk (droonid jm inseneeria, energeetika)

Arbo Reino (energeetika)

Madis Raukas (füüsika, materjalid, energeetika)

Ave Reimann (IKT ja digilahendused)

Sven Lange (IKT ja digilahendused)

Ann Laheäär (keemia, materjalid, vesinikutehnoloogiad)

Hendrik Pavel (kestlikud tehnoloogiad, materjalide ringmajandus)

Nõustamine

  • Rakendusuuringuteks loetakse Frascati Manuaali järgi arendustegevusi, mis jäävad tehnoloogilise valmisoleku tasemetelt (edaspidi TVT) 3 ja 7 vahele.
  • Rakendusuuringud koosnevad kahest etapist: rakendusuuringud (TVT3-5) ja eksperimentaalarendus (TVT6-7).
  • TVT3-5 on laboratoorne arendus, mis lõppeb laboratoorse prototüübi valmimisega
  • TVT6-7 on arendus reaalses keskkonnas, mis lõppeb tööstusliku prototüübi valmimisega
  • Selgelt eristub TVT-de jaotus IT-arendustes teiste valdkondade TVT-de selgitustest selle jaoks oleme kokku pannud kaks eraldi juhendit selleks, et saada aru, mis etapids teie arendus parasjagu on: juhent TVT-dele ja juhend TVT-dele IT projektides (need oleks siis lingid).

Selgelt eristub TVT-de jaotus IT-arendustes teiste valdkondade TVT-de selgitustest. Oleme selle jaoks kokku pannud kaks eraldi juhendit, et mõista, mis etapis teie arendus parasjagu on.

juhend TVT-dele ja juhend TVT-dele IT projektides

Joonis TVT tasemetest

Mart Toots (bio- ja tervisetehnoloogiad)

Kadi-Liis Veiman (bio- ja tervisetehnoloogiad)

Peep Lauk (droonid jm inseneeria, energeetika)

Arbo Reino (energeetika)

Madis Raukas (füüsika, materjalid, energeetika)

Ave Reimann (IKT ja digilahendused)

Sven Lange (IKT ja digilahendused)

Ann Laheäär (keemia, materjalid, vesinikutehnoloogiad)

Hendrik Pavel (kestlikud tehnoloogiad, materjalide ringmajandus)

Eesti ettevõtted loovad uusi tehnoloogiad alates haavaravist kuni vesisalvestuseni

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rakendusuuringute programmi (RUP) viiendas voorus said uudsete tehnoloogiate arendamiseks toetust 15 ettevõtet kogumahus 18,3 miljonit eurot. Arendusprojektide hulgast leiab lahendusi nii meditsiini, robotlaevanduse, mahekaera väärindamise, energeetika kui ka seenematerjalide arenduse valdkondadest. Viiendast voorust sai toetust ka Nanordica Medical, kes arendab uudseid haavaravitooteid. „Meie eesmärk on teha revolutsiooni haavaravis. Selleks on arendame me unikaalset antibakteriaalset tehnoloogiat PremotivTM, mis ravib haavainfektsioone ja aitab haavadel paremini kokku kasvada,“ selgitas ettevõtte innovatsiooni juht ja kaasasutaja Anna-Liisa Kubo. Tema sõnul on ettevõtte peamised väljakutsed seotud regulatsioonidega. „Ühest küljest plaanime leida tooraineid, mis vastavad regulatiivsetele nõuetele ja teisest küljest optimeerime tootmist vastavalt,“ sõnas Kubo.

Kati Kusmin: majanduse suuna osas on konsensus olemas, nüüd tuleb järgmine käik sisse panna

Mis maksab elekter kümne aasta pärast? Millal muutuvad intressimäärad ning kas majanduslanguse põhi on käes? Need küsimused jäid seekordsel Tuulelohe lennu majanduskonverentsil lahtiseks, aga väga paljudes teemades valitses ka konsensus. Me teame, mis suunas peame oma majandusega liikuma, kirjutab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juht Kati Kusmin. Seekordsel majanduskonverentsil kostis pea igas paneelis, et see mis tõi meid siia, ei vii meid edasi. Me oleme jõudnud oma riigi arengu ja ühiskondliku ambitsiooniga sinna, et kui seni võisime liikuda hoogsal sammul edasi olemasolevate tehnoloogiate kasutusele võtmisega ja kvaliteetse allhanke pakkumisega, siis nüüd on tagumine aeg lükata sisse järgmine käik liikumaks väärtusahelas kõrgemale.

Eesti innovatsiooni tähed särasid Brüsseli õppereisil  

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse korraldatud innovaatorite õppereis Brüsselisse, mis toimus 17.-20. märtsil, kujunes tõeliseks innovatsiooni tähistamise sündmuseks, pakkudes Eesti ettevõtjatele ainulaadseid võimalusi osalemiseks inspireerivates innovatsiooni edendamist puudutavates aruteludes, võrgustumisüritustel ning kohtumiseks Euroopa Liidu innovatsiooni valdkonna võtmeisikutega.   Maailma suurim teaduse ja innovatsioonirahastuse raamprogramm “Horizon Europe”, mahus 95,5 miljardit eurot, on oluliseks Euroopa Liidu (EL) innovatsiooni ja sellealase rahvusvahelise koostöö hoogustamise instrumendiks. Euroopa Liit on üleilmselt tuntud oma suurepäraste teadusavastuste poolest, kuid siiani on väljakutseks teadusavastuste reaalmajandusse viimine ning ühiskonna kasuks tööle panemine. EIC Summiti avakõned võtsid kenasti kokku, mis on saavutatud EL teaduse- ja innovatsiooni raamprogrammi “Horizon Europe” investeeringute toel

Ettevõtete kogemused: mis kasu annab innovatsioonidiagnostika? 

Ligi 40 ettevõtet on läbinud EASi ja KredExi innovatsioonivõimekuse diagnostika, kus eksperdid hindavad rahvusvaheliselt tunnustatud metoodika alusel ettevõtte olemasolevaid protsesse ja innovatsioonivõimekust. Oma kogemusi jagavad diagnostika läbinud TFTAK ja moomoo.   „Kogu diagnostika protsessi suureks väärtuseks oli innovatsioonialase teadlikkuse paranemine ja ühtlustumine ettevõtte tuumikgrupi liikmete vahel,“ sõnas ratta- ja suusariiete tootja moomoo juht Martti Sala.   Diagnostika tuum on põhjalik fookusgrupi intervjuu ettevõtte meeskonnaga, kus käiakse läbi näiteks ettevõtte innovatsioonikultuur, ärivaldkonna tundmine, strateegia, arendusprotsessid, võimekused ja vahendid. „Kui fookusgrupi intervjuuks oli aeg ja koht kokku lepitud, siis tegime oma tiimis lühikese uuringu, et aru saada, kuidas meie ettevõttes innovatsiooni mõistetakse. Selle

Riik toetab inseneeriatudengite arendusprojekte taas miljoni euroga
Riik toetab inseneeriatudengite arendusprojekte taas miljoni euroga

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös EASi ja KredExi ühendasutusega toetavad 11 tudengite inseneeriavaldkonna arendusprojekti kogumahus ligi 1 miljoni euroga. „Mul on siiralt hea meel näha, et tudengite hoog taotlemisel ei ole raugenud ning võrreldes esimese taotlusvooruga oli ka projekti taotluste kvaliteet paranenud. Ma näen suurt väärtust selles, et tudengid saavad praktilisi kogemusi juba õppe ajal, innustades neid edaspidigi insenerioskusi proovile panema, sealhulgas ka tulevikus ise innovaatilise äritegevusega alustama. Kui selliseid ägedaid noori ägedate ideedega jagub, siis on me tulevik heades kätes,” ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majanduse ja innovatsiooni asekantsler Sandra Särav. EASi ja KredExi ühendasutuse juhatuse liikme Sigrid Harjo sõnul tõi hindamiskomisjon esile tudengite professionaalsust

Tagasi üles