Vaata peasisu Eesti Arengu Sihtasutuse, Euroopa Liit Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning Eesti Tuleviku Jaoks (EST)

Kandideeri mentoriks

Mentor toetab juhtide mentorprogrammis osaleva mentii juhtimisalaste oskuste, teadmiste ja võrgustiku laienemist, saab panustada Eesti juhtide ja ettevõtete arengusse, kasvada mentorina, kasvatada oma professionaalset võrgustikku ning saab osa uuenduslikust koolitusprogrammist ja tippkoolitajatest. Lisaks on mentoritele eraldi inspireerivad mentorite programmi tegevused.

Juhtide mentorprogramm  kestab kokku 6 kuud ning aitab kasvuambitsiooniga ettevõtte juhil või omanikul luua eeldused mitmekordseks kasvuks ja saada välja omaniku/juhi asendamatuse lõksust.

Kandideerimine oli avatud 26. septembrini 2022.

 

 

Nimi
Mentoriks juhtide mentorprogrammis
Kestus
6 kuud
Hind
Tasuta
Töökeel
eesti keel
Staatus
Suletud
Töömahukus
Kandideeri

Kes võiks tulla mentoriks?

  • Mentorina kaasatakse programmi 25 pikaajalise juhtimis- ja ettevõtluskogemusega ettevõtja.
  • Olemas on valmisolek läbida koos mentiiga mahukas koolitusprogramm, mis sisaldab ka iseseisvat tööd.
  • Mentii-mentori paarismentorluseks on aega vähemalt 8 tundi kuus, kogu programmi vältel kokku 48 tundi.
  • Mentori töö ei ole tasustatud, küll aga on kõik programmi tegevused mentori jaoks tasuta.
  • Juhtide mentorprogrammi täpsem kirjeldus.

Kandideerimine

  • Mentoriks kandideerimisel on vajalik täita lehekülje ülaosas olev kandideerimisvorm.
  • Kõigi nõuetele vastavaks tunnistatud mentori kandidaatidega viiakse läbi grupiintervjuud. Intervjuude käigus antakse kandidaatidele detailne ülevaade programmist, ootustest ja ajalise panuse vajadustest.
  • Mentorite puhul hinnatakse ettevõtluskogemust, varasemat mentorluse kogemust, motivatsiooni ja valmidust panustada programmi ning mentii arengusse, mentoroskuseid ja isikuomadusi.
  • Mentoriks kandideerimise tähtaeg on 26. september 2022. Kõikide kandidaatidega võetakse ühendust.

Ajakava

  • 26.09.2022 Mentorite kandideerimistähtaeg
  • 10.11-11.11.2022 Mentorite inspiratsiooniüritus (2-päevane väljasõit ööbimisega)
  • 9.05-11.05.2023 Mentorite õppereis välisriiki –ettevõtete külastused, võrgustamine, parimatest praktikatest õppimine
  • 01.12-02.12.2022 Võrgustusüritus (2-päevane, ööbimisega) – sissejuhatus programmi, ettevõtete ja mentorite tutvustused, megatrendid, ettevõtete väljakutsed, kogemuslood, õhtusöögid
  • 18.01.2023 moodul – Ettevõtja ambitsioon ja ettevõtte kasvuvõimalused (koolitaja Heidi Kakko)
  • 16.02-17.02.2023 moodul – Toote/teenuse unikaalsus, konkurentsieelis, turundus ja müük (2-päevane, ööbimisega) (koolitajad Kalev Kaarna ja Katrin Kiviselg)
  • 15.03.2023 moodul – kasvu võimaldavad protsessid (koolitaja Nerius Jasinavicius)
  • 29.03.2023 Ettevõtete külastuspäev
  • 13.04-14.04.2023 moodul – Kasvu toetav meeskond ja kasvu toetav juht (koolitajad Elar Killumets, Hede Kerstin Luik, Raimo Ülavere)
  • 01.06.2023 Lõpuseminar – fookus on ettevõtete arenguplaanide kaitsmisel

Kandideerimine ja ajakava

  • Mentoriks kandideerimisel on vajalik täita lehekülje ülaosas olev kandideerimisvorm.
  • Kõigi nõuetele vastavaks tunnistatud mentori kandidaatidega viiakse läbi grupiintervjuud. Intervjuude käigus antakse kandidaatidele detailne ülevaade programmist, ootustest ja ajalise panuse vajadustest.
  • Mentorite puhul hinnatakse ettevõtluskogemust, varasemat mentorluse kogemust, motivatsiooni ja valmidust panustada programmi ning mentii arengusse, mentoroskuseid ja isikuomadusi.
  • Mentoriks kandideerimise tähtaeg on 26. september 2022. Kõikide kandidaatidega võetakse ühendust.

  • 26.09.2022 Mentorite kandideerimistähtaeg
  • 10.11-11.11.2022 Mentorite inspiratsiooniüritus (2-päevane väljasõit ööbimisega)
  • 9.05-11.05.2023 Mentorite õppereis välisriiki –ettevõtete külastused, võrgustamine, parimatest praktikatest õppimine
  • 01.12-02.12.2022 Võrgustusüritus (2-päevane, ööbimisega) – sissejuhatus programmi, ettevõtete ja mentorite tutvustused, megatrendid, ettevõtete väljakutsed, kogemuslood, õhtusöögid
  • 18.01.2023 moodul – Ettevõtja ambitsioon ja ettevõtte kasvuvõimalused (koolitaja Heidi Kakko)
  • 16.02-17.02.2023 moodul – Toote/teenuse unikaalsus, konkurentsieelis, turundus ja müük (2-päevane, ööbimisega) (koolitajad Kalev Kaarna ja Katrin Kiviselg)
  • 15.03.2023 moodul – kasvu võimaldavad protsessid (koolitaja Nerius Jasinavicius)
  • 29.03.2023 Ettevõtete külastuspäev
  • 13.04-14.04.2023 moodul – Kasvu toetav meeskond ja kasvu toetav juht (koolitajad Elar Killumets, Hede Kerstin Luik, Raimo Ülavere)
  • 01.06.2023 Lõpuseminar – fookus on ettevõtete arenguplaanide kaitsmisel

miks osaleda?

panustad eesti juhtide ja ettevõtete arengussee

kasvad mentorina

osaled uuenduslikus koolitusprogrammis

Kontakt

Kontakt

Karl-Villiam Vaserik
äriarenduse projektijuht
Keeled: eesti keel, inglise keel
Eesti juhtimisvaldkonna uuring, 2011
Eesti juhtimisvaldkonna uuring, 2011

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi EAS) tellimusel viisid Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja OÜ EBS Education 2010-2011. aastal läbi viiest osast koosneva mitmetahulise juhtimisvaldkonna uuringu, mille eesmärgiks oli kaardistada ja hinnata juhtimisvaldkonnas tegutsejate teadlikkust ja võimekust ning välja töötada ettepanekud, kuidas EAS saaks kaasa aidata juhtimise tõhustamisele Eestis. Juhtimisvaldkonda käsitleti ettevõtete kui nõudluse poole ning koolitus- ja konsultatsiooniorganisatsioonide kui pakkumise esindajate vaatenurkadest. Juhtimispraktikat hinnati juhtimisfunktsioonide (planeerimine, organiseerimine, mõjutamine ja kontrollimine) lõikes; lisaks analüüsiti koolitus- ja konsultatsiooniettevõtete võimekust pakkuda ettevõtete arenguks vajalikke teadmisi ja kogemusi ning kujundada arengule orienteeritud hoiakuid. Uurimuse põhitulemused informatsiooni alusel, mis koguti uuringus osalenud juhtide ja koolitus- ning

Eesti juhtimisvaldkonna uuring, 2015
Eesti juhtimisvaldkonna uuring, 2015

2015. aasta maist juulini viisid Civitta ja Estonian Business School (EBS) tiim EAS-i tellimusel läbi uuringu, mille käigus kaardistati Eesti ettevõtete juhtimispraktikaid. Uuringu käigus võrreldi olukorda juhtimises 2005. ja 2010. aastal EAS-i poolt tellitud juhtimisvaldkonna uuringutega (“Juhtimisvaldkonna uuring 2005” ja “Juhtimisvaldkonna uuring 2010”). Põhilised leiud olid uuringu käigus alljärgnevad. Teeb murelikuks, et kui ankeetuuring näitab, et Eesti firmade juhtimispraktikad on Lääne ettevõtetega võrreldes jätkuvalt maha jäänud, siis intervjuude ja fookusgruppide käigus jäi üldine mulje, et juhid on praeguse olukorraga rahul. Firmad on piisavalt kapitaliseeritud. Majandustegevus toimib stabiilselt. Juhid ise tegelevad palju enda teostamisega töökohast väljaspool. Samas erialase ja juhtimisalase arendamisega

Eesti juhtimisvaldkonna uuring, 2005
Eesti juhtimisvaldkonna uuring, 2005

Juhtimisvaldkona uuringu peamine eesmärk oli hinnata Eestis läbiviidud juhtimisalaste tegevuste mõju perioodil 1990 – 2005, analüüsida riigipoolse toetuse vajalikkust ning töötada välja strateegiad uute juhtimismetoodikate levitamiseks. Uuringu peamised järeldused olid järgmised: Kajastatud olid järgmised institutsioonid: kõrgharidus, koolitus, konverentsid,nõustamine, kirjandus, ajakirjandus ja internetiportaalid ning kolmas sektor. Institutsioonide võimalused juhtimisinfo levitamisel kommunikatsioonikanalina on erinevad, mida arvestati edasiste tegevuste kavandamisel. Viis peamist turutõrget juhtimisvaldkonnas on: 1) tippjuhtide eelisarendamine võrreldes muu personaliga; 2) turu väiksusest tingitud süvateadmistega ekspertepuudus; 3) juhtimisvaldkonna teenuste kõrged hinnad; 4) juhtidel ajapuudus; 5) ülikoolide lõpetajate nõrgad praktilised oskused ja vähene ettevõtlikkus. Juhtimiskonsultatsioonide – , koolituse ja konverentside turumaht 2005. a.

Uuring ettevõtlus-, innovatsiooni-, ekspordi- ja juhtimisteadlikkuse programmi loomiseks, 2008
Uuring ettevõtlus-, innovatsiooni-, ekspordi- ja juhtimisteadlikkuse programmi loomiseks, 2008

Ernst & Young alustas 8. veebruaril 2008 eeluuringut ettevõtete lisandväärtust tõstva ja elanike ettevõtlusaktiivsust suurendava teadlikkuse programmi väljatöötamiseks. Projekti esimeses faasis valmis vahearuanne, mille eesmärgiks oli hinnata seni Eestis rakendatud teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevuste tulemuslikkust lähtuvalt riiklikest ja ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika eesmärkidest ning tuua sarnaste probleemide lahenduste näiteid välisriikidest. Programmi teises etapis koostati kontseptsioon, mis visandas uue teadlikkuse programmi sihtrühmad, struktuuri ja juhtimisskeemi. Käesolev tegevuskava võtab kokku teadlikkuse programmi eeluuringu esimesed etapid. Tegevuskava on koostatud võttes arvesse esimese etapi intervjuudest ning küsitlusest selgunud arvamusi, samuti toetutakse edukateks kujunenud praktikatele välisriikides. Kava on koostatud lähtudes teises etapis välja töötatud kontseptsioonist. Peamised

Juhtimisuuring: Eesti ettevõtteid juhitakse teadlikumalt, kui kunagi varem

Aprillis valmis järjekorras neljas juhtimisvaldkonna uuring, mis annab hea sissevaate Eesti ettevõtetes toimuvasse. Kuidas siinseid ärisid juhitakse? Mis neile hoogu annab ja mis tagasi hoiab? Juhtimisuuring oli luubi all aprillikuu Äripäeva raadio saates “Fookuses: tark tööstus”. Globaalse vaatega ettevõtted on ka majanduslikult edukamad. Seda kinnitavad erinevad valdkonna uuringud. Sestap selgus Eesti juhtimisvaldkonna uuringust mõnevõrra üllatavalt, et meie juhid ei pea üleilmastumist kuigivõrd oluliseks. Uuringu koostajate sõnul jookseb selles küsimuses selge veelahe suuremate ja Tallinnas või Harjumaal asuvate ettevõtete ning väiksemate ja mujal asuvate ettevõtete vahel. Viimaseid kummitab tihtipeale n-ö lokaalsuse lõks.  EASi ja Kredexi ühendasutuse juht Lauri Lugna sõnas uuringu