Vaata peasisu Eesti Arengu Sihtasutuse, Euroopa Liit Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning Eesti Tuleviku Jaoks (EST)

Kandideeri mentoriks

Mentor toetab juhtide mentorprogrammis osaleva mentii juhtimisalaste oskuste, teadmiste ja võrgustiku laienemist, saab panustada Eesti juhtide ja ettevõtete arengusse, kasvada mentorina, kasvatada oma professionaalset võrgustikku ning saab osa uuenduslikust koolitusprogrammist ja tippkoolitajatest. Lisaks on mentoritele eraldi inspireerivad mentorite programmi tegevused.

Juhtide mentorprogramm  kestab kokku 6 kuud ning aitab kasvuambitsiooniga ettevõtte juhil või omanikul luua eeldused mitmekordseks kasvuks ja saada välja omaniku/juhi asendamatuse lõksust.

Kandideerimine on avatud kuni 1. juunini 2023

 

Nimi
Mentoriks juhtide mentorprogrammis
Kestus
6 kuud
Hind
Tasuta
Töökeel
eesti keel
Staatus
Suletud
Toimumise kuupäev
01. juuni 2023
Töömahukus
Kandideeri

Kes võiks tulla mentoriks?

  • Mentorina kaasatakse programmi 25 pikaajalise juhtimis- ja ettevõtluskogemusega ettevõtja.
  • Olemas on valmisolek läbida koos mentiiga mahukas koolitusprogramm, mis sisaldab ka iseseisvat tööd.
  • Mentii-mentori paarismentorluseks on aega vähemalt 8 tundi kuus, kogu programmi vältel kokku 48 tundi.
  • Mentori töö ei ole tasustatud, küll aga on kõik programmi tegevused mentori jaoks tasuta.
  • Juhtide mentorprogrammi täpsem kirjeldus.

Kandideerimine

  • Mentoriks kandideerimisel on vajalik täita lehekülje ülaosas olev kandideerimisvorm.
  • Kõigi nõuetele vastavaks tunnistatud mentori kandidaatidega viiakse läbi grupiintervjuud. Intervjuude käigus antakse kandidaatidele detailne ülevaade programmist, ootustest ja ajalise panuse vajadustest.
  • Mentorite puhul hinnatakse ettevõtluskogemust, varasemat mentorluse kogemust, motivatsiooni ja valmidust panustada programmi ning mentii arengusse, mentoroskuseid ja isikuomadusi.
  • Mentoriks kandideerimise tähtaeg on 1. juuni 2023. Kõikide kandidaatidega võetakse ühendust.

Ajakava

EAS Juhtide mentorprogramm 2. grupp (2023-2024) 

N, 01.06                              mentorite kandideerimistähtaeg

N, 07.09-R, 08.09             mentorite inspiratsiooniüritus (2-päevane, ööbimisega)

K, 04.10-N, 05.10              võrgustusüritus (2-päevane, ööbimisega)

N, 09.11-R, 10.11              1. moodul (2-päevane, ööbimisega)

  • Ettevõtja ambitsioon ja kasvuvõimalused (Heidi Kakko)
  • Kasvu toetav meeskond (Elar Killumets)

K, 06.12                                2. moodul (1-päevane)

  • Toote või teenuse unikaalsus (Kalev Kaarna)

K, 10.01                                3. moodul (1-päevane)

  • Turundus ja müük (Katrin Kiviselg)

N, 08.02-R, 09.02              4. moodul (2-päevane, ööbimisega)

  • Mõõdikud ja protsessid (Andro Kullerkupp)
  • Kasvuettevõtte finantsid (Paavo Siimann)

N, 14.03-R, 15.03              mentorite kogemusreis välisriiki

R, 22.03                               lõpuseminar

Kandideerimine ja ajakava

  • Mentoriks kandideerimisel on vajalik täita lehekülje ülaosas olev kandideerimisvorm.
  • Kõigi nõuetele vastavaks tunnistatud mentori kandidaatidega viiakse läbi grupiintervjuud. Intervjuude käigus antakse kandidaatidele detailne ülevaade programmist, ootustest ja ajalise panuse vajadustest.
  • Mentorite puhul hinnatakse ettevõtluskogemust, varasemat mentorluse kogemust, motivatsiooni ja valmidust panustada programmi ning mentii arengusse, mentoroskuseid ja isikuomadusi.
  • Mentoriks kandideerimise tähtaeg on 1. juuni 2023. Kõikide kandidaatidega võetakse ühendust.

EAS Juhtide mentorprogramm 2. grupp (2023-2024) 

N, 01.06                              mentorite kandideerimistähtaeg

N, 07.09-R, 08.09             mentorite inspiratsiooniüritus (2-päevane, ööbimisega)

K, 04.10-N, 05.10              võrgustusüritus (2-päevane, ööbimisega)

N, 09.11-R, 10.11              1. moodul (2-päevane, ööbimisega)

  • Ettevõtja ambitsioon ja kasvuvõimalused (Heidi Kakko)
  • Kasvu toetav meeskond (Elar Killumets)

K, 06.12                                2. moodul (1-päevane)

  • Toote või teenuse unikaalsus (Kalev Kaarna)

K, 10.01                                3. moodul (1-päevane)

  • Turundus ja müük (Katrin Kiviselg)

N, 08.02-R, 09.02              4. moodul (2-päevane, ööbimisega)

  • Mõõdikud ja protsessid (Andro Kullerkupp)
  • Kasvuettevõtte finantsid (Paavo Siimann)

N, 14.03-R, 15.03              mentorite kogemusreis välisriiki

R, 22.03                               lõpuseminar

miks osaleda?

panustad eesti juhtide ja ettevõtete arengussee

kasvad mentorina

osaled uuenduslikus koolitusprogrammis

Kontakt

Kontakt

Karl-Villiam Vaserik
äriarenduse projektijuht
Keeled: eesti keel, inglise keel
Mentorid: juht on üksik amet, mis vajab kasvuks kogenud praktiku tuge 
Mentorid: juht on üksik amet, mis vajab kasvuks kogenud praktiku tuge 

EASi juhtide mentorprogramm viib kokku pikaajalise ettevõtluskogemuse mentorid ning kasvuambitsiooniga ettevõtete juhid. Programmi edu võti seisneb selle praktilisuses – tipptasemel eksperdid, kes on juhina kasvukadalipu läbi teinud, saavad nõu ja soovitustega toetada ettevõtte arenguplaani loomist. Võidavad seejuures mõlemad.  Juhtide mentorprogramm kestab kuus kuud ning sisaldab erinevaid koolitusi ja töötubasid. Selle asendamatu osa on mentori-mentii suhe, kus programmis osalevad ettevõtjad saavad endale sobivalt mentorilt asjalikku ja kogemusel põhinevat nõu. Näiteks idufirmade maailmas üle 20 aasta tegutsenud Anneli Aljas on programmi raames olnud mentoriks nii üsna algusjärgus kui ka juba käimalükatud ettevõtetele. „Juhid vajavad julgustust. Tegemist on üksildase ametiga, kus usaldusväärseid ning

EASi ja KredExi ühendasutuse juht Lauri Lugna lahkub ametist

EASi ja KredExi ühendasutuse nõukogu kutsus tagasi juhatuse esimehe Lauri Lugna, kes on ametis 28. aprillini. Alates 2022. aasta algusest ametis olnud Lugna sõnul on organisatsioonide ühendamisel tehtud ära oluline töö, samal ajal tulemuslikkuses järele andmata. „Olulised etapid organisatsioonide ühendamises on tänaseks läbitud. See periood on olnud põnev ja arendav, aga ka tohutult intensiivne. Tõime lühikese aja jooksul kaks suurt organisatsiooni nii kujundlikult kui ka otseses mõttes sama katuse alla ning ühendamistegevuste spekter ulatus infosüsteemidest ja protsessidest kuni struktuuri ja väärtusteni. Valmis ka uus strateegia, mis visandab ühendasutuse rolli innovatsiooni-, rohe- ja digipöörde hoogustajana Eesti majanduses ning meie elamufondi energiatõhusaks

Eesti juhtimisvaldkonna uuring, 2011
Eesti juhtimisvaldkonna uuring, 2011

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi EAS) tellimusel viisid Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja OÜ EBS Education 2010-2011. aastal läbi viiest osast koosneva mitmetahulise juhtimisvaldkonna uuringu, mille eesmärgiks oli kaardistada ja hinnata juhtimisvaldkonnas tegutsejate teadlikkust ja võimekust ning välja töötada ettepanekud, kuidas EAS saaks kaasa aidata juhtimise tõhustamisele Eestis. Juhtimisvaldkonda käsitleti ettevõtete kui nõudluse poole ning koolitus- ja konsultatsiooniorganisatsioonide kui pakkumise esindajate vaatenurkadest. Juhtimispraktikat hinnati juhtimisfunktsioonide (planeerimine, organiseerimine, mõjutamine ja kontrollimine) lõikes; lisaks analüüsiti koolitus- ja konsultatsiooniettevõtete võimekust pakkuda ettevõtete arenguks vajalikke teadmisi ja kogemusi ning kujundada arengule orienteeritud hoiakuid. Uurimuse põhitulemused informatsiooni alusel, mis koguti uuringus osalenud juhtide ja koolitus- ning

Eesti juhtimisvaldkonna uuring, 2015
Eesti juhtimisvaldkonna uuring, 2015

2015. aasta maist juulini viisid Civitta ja Estonian Business School (EBS) tiim EAS-i tellimusel läbi uuringu, mille käigus kaardistati Eesti ettevõtete juhtimispraktikaid. Uuringu käigus võrreldi olukorda juhtimises 2005. ja 2010. aastal EAS-i poolt tellitud juhtimisvaldkonna uuringutega (“Juhtimisvaldkonna uuring 2005” ja “Juhtimisvaldkonna uuring 2010”). Põhilised leiud olid uuringu käigus alljärgnevad. Teeb murelikuks, et kui ankeetuuring näitab, et Eesti firmade juhtimispraktikad on Lääne ettevõtetega võrreldes jätkuvalt maha jäänud, siis intervjuude ja fookusgruppide käigus jäi üldine mulje, et juhid on praeguse olukorraga rahul. Firmad on piisavalt kapitaliseeritud. Majandustegevus toimib stabiilselt. Juhid ise tegelevad palju enda teostamisega töökohast väljaspool. Samas erialase ja juhtimisalase arendamisega

Eesti juhtimisvaldkonna uuring, 2005
Eesti juhtimisvaldkonna uuring, 2005

Juhtimisvaldkona uuringu peamine eesmärk oli hinnata Eestis läbiviidud juhtimisalaste tegevuste mõju perioodil 1990 – 2005, analüüsida riigipoolse toetuse vajalikkust ning töötada välja strateegiad uute juhtimismetoodikate levitamiseks. Uuringu peamised järeldused olid järgmised: Kajastatud olid järgmised institutsioonid: kõrgharidus, koolitus, konverentsid,nõustamine, kirjandus, ajakirjandus ja internetiportaalid ning kolmas sektor. Institutsioonide võimalused juhtimisinfo levitamisel kommunikatsioonikanalina on erinevad, mida arvestati edasiste tegevuste kavandamisel. Viis peamist turutõrget juhtimisvaldkonnas on: 1) tippjuhtide eelisarendamine võrreldes muu personaliga; 2) turu väiksusest tingitud süvateadmistega ekspertepuudus; 3) juhtimisvaldkonna teenuste kõrged hinnad; 4) juhtidel ajapuudus; 5) ülikoolide lõpetajate nõrgad praktilised oskused ja vähene ettevõtlikkus. Juhtimiskonsultatsioonide – , koolituse ja konverentside turumaht 2005. a.

sind võib veel huvitada