Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi EAS) tellimusel viisid Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja OÜ EBS Education 2010-2011. aastal läbi viiest osast koosneva mitmetahulise juhtimisvaldkonna uuringu, mille eesmärgiks oli kaardistada ja hinnata juhtimisvaldkonnas tegutsejate teadlikkust ja võimekust ning välja töötada ettepanekud, kuidas EAS saaks kaasa aidata juhtimise tõhustamisele Eestis. Juhtimisvaldkonda käsitleti ettevõtete kui nõudluse poole ning koolitus- ja konsultatsiooniorganisatsioonide kui pakkumise esindajate vaatenurkadest. Juhtimispraktikat hinnati juhtimisfunktsioonide (planeerimine, organiseerimine, mõjutamine ja kontrollimine) lõikes; lisaks analüüsiti koolitus- ja konsultatsiooniettevõtete võimekust pakkuda ettevõtete arenguks vajalikke teadmisi ja kogemusi ning kujundada arengule orienteeritud hoiakuid. Uurimuse põhitulemused informatsiooni alusel, mis koguti uuringus osalenud juhtide ja koolitus- ning

2015. aasta maist juulini viisid Civitta ja Estonian Business School (EBS) tiim EAS-i tellimusel läbi uuringu, mille käigus kaardistati Eesti ettevõtete juhtimispraktikaid. Uuringu käigus võrreldi olukorda juhtimises 2005. ja 2010. aastal EAS-i poolt tellitud juhtimisvaldkonna uuringutega (“Juhtimisvaldkonna uuring 2005” ja “Juhtimisvaldkonna uuring 2010”). Põhilised leiud olid uuringu käigus alljärgnevad. Teeb murelikuks, et kui ankeetuuring näitab, et Eesti firmade juhtimispraktikad on Lääne ettevõtetega võrreldes jätkuvalt maha jäänud, siis intervjuude ja fookusgruppide käigus jäi üldine mulje, et juhid on praeguse olukorraga rahul. Firmad on piisavalt kapitaliseeritud. Majandustegevus toimib stabiilselt. Juhid ise tegelevad palju enda teostamisega töökohast väljaspool. Samas erialase ja juhtimisalase arendamisega

Juhtimisvaldkona uuringu peamine eesmärk oli hinnata Eestis läbiviidud juhtimisalaste tegevuste mõju perioodil 1990 – 2005, analüüsida riigipoolse toetuse vajalikkust ning töötada välja strateegiad uute juhtimismetoodikate levitamiseks. Uuringu peamised järeldused olid järgmised: Kajastatud olid järgmised institutsioonid: kõrgharidus, koolitus, konverentsid,nõustamine, kirjandus, ajakirjandus ja internetiportaalid ning kolmas sektor. Institutsioonide võimalused juhtimisinfo levitamisel kommunikatsioonikanalina on erinevad, mida arvestati edasiste tegevuste kavandamisel. Viis peamist turutõrget juhtimisvaldkonnas on: 1) tippjuhtide eelisarendamine võrreldes muu personaliga; 2) turu väiksusest tingitud süvateadmistega ekspertepuudus; 3) juhtimisvaldkonna teenuste kõrged hinnad; 4) juhtidel ajapuudus; 5) ülikoolide lõpetajate nõrgad praktilised oskused ja vähene ettevõtlikkus. Juhtimiskonsultatsioonide – , koolituse ja konverentside turumaht 2005. a.

Ernst & Young alustas 8. veebruaril 2008 eeluuringut ettevõtete lisandväärtust tõstva ja elanike ettevõtlusaktiivsust suurendava teadlikkuse programmi väljatöötamiseks. Projekti esimeses faasis valmis vahearuanne, mille eesmärgiks oli hinnata seni Eestis rakendatud teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevuste tulemuslikkust lähtuvalt riiklikest ja ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika eesmärkidest ning tuua sarnaste probleemide lahenduste näiteid välisriikidest. Programmi teises etapis koostati kontseptsioon, mis visandas uue teadlikkuse programmi sihtrühmad, struktuuri ja juhtimisskeemi. Käesolev tegevuskava võtab kokku teadlikkuse programmi eeluuringu esimesed etapid. Tegevuskava on koostatud võttes arvesse esimese etapi intervjuudest ning küsitlusest selgunud arvamusi, samuti toetutakse edukateks kujunenud praktikatele välisriikides. Kava on koostatud lähtudes teises etapis välja töötatud kontseptsioonist. Peamised

Aprillis valmis järjekorras neljas juhtimisvaldkonna uuring, mis annab hea sissevaate Eesti ettevõtetes toimuvasse. Kuidas siinseid ärisid juhitakse? Mis neile hoogu annab ja mis tagasi hoiab? Juhtimisuuring oli luubi all aprillikuu Äripäeva raadio saates “Fookuses: tark tööstus”. Globaalse vaatega ettevõtted on ka majanduslikult edukamad. Seda kinnitavad erinevad valdkonna uuringud. Sestap selgus Eesti juhtimisvaldkonna uuringust mõnevõrra üllatavalt, et meie juhid ei pea üleilmastumist kuigivõrd oluliseks. Uuringu koostajate sõnul jookseb selles küsimuses selge veelahe suuremate ja Tallinnas või Harjumaal asuvate ettevõtete ning väiksemate ja mujal asuvate ettevõtete vahel. Viimaseid kummitab tihtipeale n-ö lokaalsuse lõks.  EASi ja Kredexi ühendasutuse juht Lauri Lugna sõnas uuringu