EASi juhtide mentorprogramm viib kokku pikaajalise ettevõtluskogemuse mentorid ning kasvuambitsiooniga ettevõtete juhid. Programmi edu võti seisneb selle praktilisuses – tipptasemel eksperdid, kes on juhina kasvukadalipu läbi teinud, saavad nõu ja soovitustega toetada ettevõtte arenguplaani loomist. Võidavad seejuures mõlemad.  Juhtide mentorprogramm kestab kuus kuud ning sisaldab erinevaid koolitusi ja töötubasid. Selle asendamatu osa on mentori-mentii suhe, kus programmis osalevad ettevõtjad saavad endale sobivalt mentorilt asjalikku ja kogemusel põhinevat nõu. Näiteks idufirmade maailmas üle 20 aasta tegutsenud Anneli Aljas on programmi raames olnud mentoriks nii üsna algusjärgus kui ka juba käimalükatud ettevõtetele. „Juhid vajavad julgustust. Tegemist on üksildase ametiga, kus usaldusväärseid ning

EASi ja KredExi ühendasutuse nõukogu kutsus tagasi juhatuse esimehe Lauri Lugna, kes on ametis 28. aprillini. Alates 2022. aasta algusest ametis olnud Lugna sõnul on organisatsioonide ühendamisel tehtud ära oluline töö, samal ajal tulemuslikkuses järele andmata. „Olulised etapid organisatsioonide ühendamises on tänaseks läbitud. See periood on olnud põnev ja arendav, aga ka tohutult intensiivne. Tõime lühikese aja jooksul kaks suurt organisatsiooni nii kujundlikult kui ka otseses mõttes sama katuse alla ning ühendamistegevuste spekter ulatus infosüsteemidest ja protsessidest kuni struktuuri ja väärtusteni. Valmis ka uus strateegia, mis visandab ühendasutuse rolli innovatsiooni-, rohe- ja digipöörde hoogustajana Eesti majanduses ning meie elamufondi energiatõhusaks

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi EAS) tellimusel viisid Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja OÜ EBS Education 2010-2011. aastal läbi viiest osast koosneva mitmetahulise juhtimisvaldkonna uuringu, mille eesmärgiks oli kaardistada ja hinnata juhtimisvaldkonnas tegutsejate teadlikkust ja võimekust ning välja töötada ettepanekud, kuidas EAS saaks kaasa aidata juhtimise tõhustamisele Eestis. Juhtimisvaldkonda käsitleti ettevõtete kui nõudluse poole ning koolitus- ja konsultatsiooniorganisatsioonide kui pakkumise esindajate vaatenurkadest. Juhtimispraktikat hinnati juhtimisfunktsioonide (planeerimine, organiseerimine, mõjutamine ja kontrollimine) lõikes; lisaks analüüsiti koolitus- ja konsultatsiooniettevõtete võimekust pakkuda ettevõtete arenguks vajalikke teadmisi ja kogemusi ning kujundada arengule orienteeritud hoiakuid. Uurimuse põhitulemused informatsiooni alusel, mis koguti uuringus osalenud juhtide ja koolitus- ning

2015. aasta maist juulini viisid Civitta ja Estonian Business School (EBS) tiim EAS-i tellimusel läbi uuringu, mille käigus kaardistati Eesti ettevõtete juhtimispraktikaid. Uuringu käigus võrreldi olukorda juhtimises 2005. ja 2010. aastal EAS-i poolt tellitud juhtimisvaldkonna uuringutega (“Juhtimisvaldkonna uuring 2005” ja “Juhtimisvaldkonna uuring 2010”). Põhilised leiud olid uuringu käigus alljärgnevad. Teeb murelikuks, et kui ankeetuuring näitab, et Eesti firmade juhtimispraktikad on Lääne ettevõtetega võrreldes jätkuvalt maha jäänud, siis intervjuude ja fookusgruppide käigus jäi üldine mulje, et juhid on praeguse olukorraga rahul. Firmad on piisavalt kapitaliseeritud. Majandustegevus toimib stabiilselt. Juhid ise tegelevad palju enda teostamisega töökohast väljaspool. Samas erialase ja juhtimisalase arendamisega

Juhtimisvaldkona uuringu peamine eesmärk oli hinnata Eestis läbiviidud juhtimisalaste tegevuste mõju perioodil 1990 – 2005, analüüsida riigipoolse toetuse vajalikkust ning töötada välja strateegiad uute juhtimismetoodikate levitamiseks. Uuringu peamised järeldused olid järgmised: Kajastatud olid järgmised institutsioonid: kõrgharidus, koolitus, konverentsid,nõustamine, kirjandus, ajakirjandus ja internetiportaalid ning kolmas sektor. Institutsioonide võimalused juhtimisinfo levitamisel kommunikatsioonikanalina on erinevad, mida arvestati edasiste tegevuste kavandamisel. Viis peamist turutõrget juhtimisvaldkonnas on: 1) tippjuhtide eelisarendamine võrreldes muu personaliga; 2) turu väiksusest tingitud süvateadmistega ekspertepuudus; 3) juhtimisvaldkonna teenuste kõrged hinnad; 4) juhtidel ajapuudus; 5) ülikoolide lõpetajate nõrgad praktilised oskused ja vähene ettevõtlikkus. Juhtimiskonsultatsioonide – , koolituse ja konverentside turumaht 2005. a.