Vaata peasisu Eesti Arengu Sihtasutuse, Euroopa Liit Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning Eesti Tuleviku Jaoks

aitame leida ärikontakte

Sektoripõhine kontaktreis võimaldab tutvuda soovitud ekspordituruga. Eesmärk on saada ülevaade toote või teenuse võimalustest konkreetsel välisturul ja sõlmida uusi ärikontakte.

Kandideerimine avatakse orienteeruvalt märtsis 2022.

Nimi
Kontaktreis eksporditurule
Hind
Täpsustatakse iga kontaktreisi juures
Staatus
Tulemas
Töömahukus

kelle jaoks on kontaktreis mõeldud?

  • Kontaktreise korraldatakse erinevatesse sihtriikidesse (reeglina) sektoripõhiselt. Vaata täpsemaid riike ja sektoreid.
  • Ettevõttel on selge ekspordialane ambitsioon seoses valitud sihtriigiga ning võimekus turule sisenemiseks.
  • Olemas on valmis toode või teenus, millega saab kohe eksporti alustada, ning korrektne koduleht vähemalt inglise keeles.
  • Ettevõttel ei ole maksuvõlga ja tegemist ei ole raskustes ettevõttega.
  • Kandideerida ei saa ettevõtted järgmistes tegevusvaldkondades.
  • Programmis osalemine on ettevõtte jaoks vähese tähtsusega abi.
Vaata, mis on sinu ettevõtte VTA jääk

Kogemuslood

Tutvu programmis osalenute tagasisidega

Vassili Malõšev
Vassili Malõšev
Vecta Design OÜ projektijuht

“Oleme osalenud 2019 Saksamaa kontaktreisil, mis oli korraldatud EAS-i poolt. EAS võimaldas meid kohtuda suurte potentsiaalsete partneritega ning  laiendas ettevõtte silmaringi äri korraldamiseks Saksamaal.”

miks osaleda kontaktreisil?

Uue ekspordituru võimalused selguvad kohapeal oludega tutvudes.

Nõu ja abi vastava turu eksperdilt

Kindlustunne turu sobivuse osas

Võimalus saada toimivaid ärikontakte

I etapp

Ettevalmistus kontaktreisiks

 

  • Toimub kohtumine kõigi kontaktreisi osalejate ja korraldustiimi ning konsultandi vahel, kus räägitakse läbi kõik kontaktreisiga seonduv.
  • Konsultant täpsustab kontaktreisil osaleva Eesti ettevõtte profiili ja eesmärgid seoses sihtriigi ning kontaktreisiga.
  • Sihtriigi konsultant alustab tööd ettevõtjale sobivate kontaktide leidmiseks.

II etapp

Kontaktreis sihtriigis

 

Kuni viis individuaalset kohtumist potentsiaalsete klientidega.

  • Kohtumised korraldatakse igale osalejale individuaalselt, lähtudes osaleja tegevusalast ja huvist.
  • Kohtumiste eesmärk on toimivate ärikontaktide loomine, kuid ka tagasiside saamine oma tootele/teenusele ja arusaamine oma võimalustest sihtriigis.
  • Kontaktreisi eesmärke toetav programm vastavas sihtriigis. Kontaktreisi pikkuseks on reeglina 3 päeva, kaugemate sihtkohtade korral kuni 5 päeva.

III etapp

Järeltegevused

 

  • Ettevõtja arendab saadud kontaktidega koostööd edasi.
  • Võtame osalejaga ühendust aasta pärast kontaktreisi toimumist, et hinnata kontaktreisi kasulikkust ettevõtjale.

 

Teenust kaasrahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Projekti teekond

Ettevalmistus kontaktreisiks

 

  • Toimub kohtumine kõigi kontaktreisi osalejate ja korraldustiimi ning konsultandi vahel, kus räägitakse läbi kõik kontaktreisiga seonduv.
  • Konsultant täpsustab kontaktreisil osaleva Eesti ettevõtte profiili ja eesmärgid seoses sihtriigi ning kontaktreisiga.
  • Sihtriigi konsultant alustab tööd ettevõtjale sobivate kontaktide leidmiseks.

Kontaktreis sihtriigis

 

Kuni viis individuaalset kohtumist potentsiaalsete klientidega.

  • Kohtumised korraldatakse igale osalejale individuaalselt, lähtudes osaleja tegevusalast ja huvist.
  • Kohtumiste eesmärk on toimivate ärikontaktide loomine, kuid ka tagasiside saamine oma tootele/teenusele ja arusaamine oma võimalustest sihtriigis.
  • Kontaktreisi eesmärke toetav programm vastavas sihtriigis. Kontaktreisi pikkuseks on reeglina 3 päeva, kaugemate sihtkohtade korral kuni 5 päeva.

Järeltegevused

 

  • Ettevõtja arendab saadud kontaktidega koostööd edasi.
  • Võtame osalejaga ühendust aasta pärast kontaktreisi toimumist, et hinnata kontaktreisi kasulikkust ettevõtjale.

 

Teenust kaasrahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditest.

tulevased kontakreisid

Kontakt

Kontakt

Tiina Tuisk
projektijuht
Keeled: eesti keel, inglise keel
Majade tööstuslik tootmine on Hollandi ehitusturu Püha Graal

Viimastel aastatel on tööstuslike majatehaste arv Hollandis märkimisväärselt kasvanud. Hollandis on mõnikümmend majatehast, mis kõik erinevad nii suuruselt kui ka keerukuselt, kuid suurem osa neist tegutseb pigem madalamal tasemel, kus vahel on tegu kõigest katusega ehitustandri kohal. Ülemise otsa tehaseid on vähem ning nende taga paistavad välisfirmade ja investeerimispankade kõrvad. Kuigi selliste tehaste arv ning ka tootmisvõime on piiratud, on nende protsessidisain ja standardiseerimine viidud tasemele, kus nad ületavad ka parimaid Eesti tehasemaja tootjaid. Majade tööstuslik tootmine ei tähenda Hollandi kontekstis valmismaju, mis on ehitatud tootmiskohas tehases valmistatud elemente kasutades. Tööstusliku tootmise all peame silmas viimse detailini paigas standardiseerimist, integreerimist

Poola kaitse-eelarve miljarditest võiksid osa saada ka Eesti ettevõtted

Tubli NATO liikmena kulutab ka Poola oma sisemajanduse kogutoodangust üle kahe protsendi kaitsevaldkonnale, tänavuse kaitse-eelarve mahuks kujunes 12 miljardit eurot. Järgmisel aastal on kavas suurendada kaitsekulutusi kolme protsendini SKTst, seega kasvab rahaline panus 17 miljardi euroni. Mida võiks see tähendada Eesti ettevõtetele nii kaitsetööstuses kui väljaspool seda? Kuidas saaksid Eesti ettevõtted võtta osa Poola kaitsehangetest ning millised võimalused võiksid avaneda? Hiljuti sõlmis Poola ridamisi olulisi hankelepinguid F35 hävituslennukite, Abramsi tankide ning Türgi ründedroonide ostmiseks, soetades lisaks veel kaasaegseid relvastussüsteeme ning õhukaitserakette. Ekspertide hinnangul kulutab Poola järgmise viie kuni kaheksa aasta jooksul oma kaitsevõime suurendamisele vahemikus 50 kuni 100 miljardit eurot,

Saksamaa otsib strateegiaid innovatsioonitippu naasmiseks

Viimasel ajal pakub Saksamaal üha enam kõneainet arusaam, et uuendusmeelsuse ja unikaalsete lahenduste osas on riik liiga kauaks loorberitele puhkama jäänud. Nüüd on Saksa ühiskonnas tõusetunud lausa hädakisa, mis nõuab ettepanekuid, kuidas Saksamaa uuesti tippu tagasi tuua. Saksa tuntud majandusleht Handelsblatt toob välja mõned strateegiad, mis peaksid Saksamaad aitama. Loodetavasti aitab nendega tutvumine ka Eesti ettevõtjatel mõista, kuidas saaksid nemad selles protsessis osaleda. Kui teised riigid panustavad üha enam teadus- ja arendustegevusele, on Saksa tööstuse investeeringud pigem kahanenud. Vaikselt koidab Saksamaalgi äratundmine, et innovatsiooniseisakust väljumiseks tuleb rohkem õppida teistelt ning investeerida enam (ning targemalt) innovaatilistesse tehnoloogiaettevõtetesse. Näib, et innovatsioonirongist jäi

Eesti eksport Saksamaale, Prantsusmaale, Poola ja Hollandisse

Eksport kokku Eesti ettevõtted eksportisid käesoleva aasta esimeses kvartalis Saksamaale, Prantsusmaale, Hollandisse ning Poola kaupu ja teenuseid kokku 1,18 miljardi euro eest, mis moodustas kogu Eesti ekspordist 17%. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes eksport nimetatud riikidesse 36% võrra. Eesti eksport tervikuna kasvas samal perioodil samuti 36%. Kaupade ja teenuste eksport Saksamaa, Prantsusmaa, Hollandi ja Poola kaupade eksport kasvas käesoleva aasta esimeses kvartalis 32% ning teenuste eksport 53% (Eesti tervikuna vastavalt 30% ja 52%). Nimetatud riikide kaupade osakaal ekspordist ulatus 77%ni ja teenuste osakaal 23%ni esimeses kvartalis. Eksport kaubajaotiste lõikes Kaubajaotiste lõikes vedasid käesoleva aasta aprillis Saksamaa, Prantsusmaa, Hollandi ja

Fotod: Eesti ettevõtted osalevad San Diegos biotehnoloogia messil

EAS viis Eesti ettevõtted ühisstendiga maailma suurimale biotehnoloogia messile „BIO International Convention 2022“, mis toimub 13.-16. juunini Ameerika Ühendriikides San Diegos. BIO International toob kokku valdkonna juhtivad ettevõtted, investorid, teaduskeskused, akadeemilised institutsioonid ja visionäärid. Messi külastab ka Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, kes esineb ka BIO laval ja kohtub Eesti ühisstendi ettevõtetega.„Biotehnoloogia muutub iga aastaga üha olulisemaks valdkonnaks, COVID-pandeemia andis sektori arengule eriti suure tõuke. Ehkki maailmas pälvib suurimat tähelepanu meie IT-sektor, sünnib Eestis innovatsiooni paljudes valdkondades ja biotehnoloogia on üks neist. Eesti väga hea ettevõtluskeskkond ning tihe koostöö teadusringkonna ja ettevõtete vahel on andnud meie biotehnoloogia ettevõtetele tugeva

sind võib veel huvitada