Samm-sammult: kuidas viia läbi ettevõtte esimene teadusarendusprojekt?
Need väikeettevõtted, kes on esmakordselt ette võtmas teadmusmahukat arendustööd, seisavad tihti silmitsi väljakutsetega, mis tunduvad esmapilgul ületamatud. Siin tuleb appi EASi rakendusuuringute programm ehk RUP, mis on loodud abistama Eesti ettevõtteid teadmusmahukate tootearenduste puhul. Abi koosneb kahest osast: nõustamine ja rahastamine.
Vaatleme järgnevalt protsessi, kuidas RUP on praktilises elus aidanud väikeettevõtjat, kes ei olnud eelnevalt tegelenud rakendusuuringute ega raha taotlemisega.
Esimene etapp: idee valideerimine
Ettevõtjal oli idee hakata tootma taimsest valgust lihaalternatiive ning töötada selleks välja oma originaalretseptuur ja tehnoloogia. Eesmärk oli saavutada võimalikult lihasarnane toode.
Thormi kaubamärgi all tegutsev ettevõte Vegestar OÜ pöördus ideega RUPi meeskonna poole ning vaatasime koos ideele peale ja kõrvutasime seda turuolukorraga. Vaatasime pikaajalisi prognoose toiduvaldkonnas ja ka seda, milliseid tehnoloogiaid seni kasutatud on. Jõudsime järeldusele et toote- ja tehnoloogiaarendus on ajakohane ja õnnestumisel on nii toote kui ka tehnoloogia jaoks olemas konkreetne turunišš. Samuti jõudsime järeldusele, et olemasolevad tehnoloogiad ei paku piisavalt head tootelahendust.
Teine etapp: ettevõtte võimekuse hindamine
Arutasime ettevõtjaga koos läbi, millised on nende ressursid sellise teadmusmahuka tootearenduse läbiviimiseks. Seda nii inimeste, finantside kui ka tootmisbaasi näol. Jõudsime järeldusele, et vajakajäämisi on kõigis kolmes aspektis. Panime paika plaani, kuidas võimekust tõsta.
Inimeste ja katsebaasi osas oli asi selge. Kuna katseteks ja uurimistööks oli vaja nii spetsiifilisi teadmisi kui ka katseseadmeid, siis tuli leida abi väljastpoolt. Finantside osas käisime läbi erinevad võimalused, mis sisaldasid, kapitali tõstmise raundi läbi riskiinvestorite (nii sise- kui välisfondid), Kredexi tööstuslaenu ja RUPi enda toetusvõimalust. Jõudsime järeldusele, et selle ettevõtte puhul oleks parim lahendus omanike oma vahenditest kapitali tõstmine sellises mahus, et see võimaldaks RUPi toetusega arenduse läbi viia.
Kolmas etapp: partneri valik
Ettevõtte enda meeskond oli toona päris väike – kolm inimest. Kuna ettevõttel tuli ka olemasoleva äri ja tootmisega hakkama saada, siis oli selge see, et ettevõte vajas toote- ja tehnoloogia-alast partnerit. RUPi meeskonna poolt vaatasime laias maailmas ringi ning kaardistasime võimalikud partnerid.
Õnneks oli vastav võimekus olemas nii Soomes (kus on tehtud liha asendamisega palju tööd) kui ka Eestis. Koos arutledes jõudsime järeldusele, et Eesti partneri (AS Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus) kasutamine on mõttekam nii kultuurilises, distantsilises kui ka finantsilises võtmes. Kaotamata seal juures kvaliteedis.
Neljas etapp: Arendusplaani koostamine
RUPil on välja töötatud metoodika, kuidas panna kokku üks toimiv ja läbimõeldud toote- ja tehnoloogiaarendusprotsess. Arendusplaani osas on oluline, et kõik vajalikud etapid saaks planeeritud ja ka eelarvestatud. Kuna ettevõtja oli juba arenduspartneri leidnud, siis panid nad koos kokku tegevuskava. RUPi eksperdid valideerisid selle ning kohati palusid mõningaid etappe täpsemaks ja konkreetsemaks kirjutada.
Viies etapp: äriplaani koostamine
RUPil on väljatöötatud vastav metoodika, kuidas kirjeldada arendusideed ärilises võtmes. Selle juures käisime koos ettevõtjaga läbi turuvõimalused, konkurentsisituatsiooni, potentsiaalsed turundustegevused ning turule sisenemise eelarve. Eks seal tuli ka vaidluseid ette, kuid lõpuks saime kokku päris vettpidava äriplaani.
Kuues etapp: rahastustaotluse koostamine
Kuna kogu eelnev protsess oli metoodiliselt hästi koostatud, siis RUP rahastustaotlus oli sisuliselt vormistamise küsimus.
Seitsmes etapp: rahastamine ja elluviimine
Kuna projektiplaan oli piisavalt hästi läbi mõeldud, siis pidas ka hindamiskomisjon seda rahastamisvääriliseks. Edasise arendamise käigus oleme nõustanud nii ettevõtjat kui ka projektipartnerit, kui nad on seda vajanud.
Ettevõtte kommentaar:
Vegestari juhi Peeter Tava sõnul läheb neil lihavabade toodete arendamine hoolimata teatud raskustest hästi. „Tootmishoone ehituse valmimine on viibinud ja 24. veebruar lõi segamini meie kapitali tõstmise plaanid. Tänaseks aga tundub, et asjad hakkavad lahenema. Eelmisel nädalal lansseerisime kohalikul jaeturul (Coop) Eesti esimesed taimevalgu pelmeenid ja järgmisel nädalal jõuame jaelettidele ka grillvorstidega. Just saime teada, et oleme võitnud Tallinki laevadele aastase taimsete pihvide tarnimise lepingu, mis kaasnes rahvusvahelise žürii pimedegustatsiooni võitmisega,“ ütles Tava.
Tema sõnul peab soovitud tulemuse saamiseks olema aktiivne teadustöö protsesside suunaja. „Sina ajad oma ühte suurt asja, aga teaduspartner tegeleb võib olla paralleelselt ka mitmete muude projektidega – seega tuleks kirjeldada ning kinni pidada selgetest töö (vahe)etappidest ning tulemustest,“ selgitas Vegestari juht arendustöö protsessi.
Teistele väikestele ettevõtetele soovitab ta olla kogu protsessi vältel võimalikult aktiivne. „Hetkekski ei tohi ära unustada ärivaadet. Teadlased teevad teadust – sina oled ettevõtja, kes peaks teadma kõige paremini, kuidas seda teadustööd rahaks muuta.“
Tema sõnul on oluline oma ideesse ja äriplaani vankumatult uskuda. „Isegi kui tulevad mingid suuremad takistused, ära lase oma usul murduda – sellel juhul eksisteerib suur võimalus, et teed ära midagi väga ägedat ja maailma muutvat,“ julgustas Tava.
Kokkuvõte: õnnestumise aluseks on sisuline koostöö ja samm-sammult liikumine
Seega selle praktilise näite varal saame öelda, et koostöös RUP ekspertidega saab ka väike ettevõte, kes ei ole eelnevalt tegelenud teadmusmahuka toote- ja tehnoloogiaarendusega, väga kenasti hakkama arendustöö planeerimise ja rahastamisega.
Kogu õnnestumise aluseks on sisuline ja tihe koostöö, seda nii nõustamise kui projektiplaani koostamise osas. Oluline on siinjuures asjaolu, et edasi saab liikuda väikeste ent tihedate sammudega. Kõige praktilisem lähenemine asjadele on see, et ettevõtja kirjeldaks metoodikas antud küsimusi lühidalt ja oma sõnadega. RUP eksperdid kommenteerivad ja vajadusel ka parandavad kirjapandut.
Kogu maailma ei pea korraga ära lahendama, vaid tavaliselt oleme liikunud nii, et ettevõtja on ära kirjeldanud projektiplaanis paar punkti ja saatnud selle siis meile ülevaatamiseks. Saanud oma kommentaarid ja parandused, need sisse viinud ja siis teinud sellest tulenevalt juba järgmised paar punkti. Kusjuures protsessi kiiruse määrab ettevõtte jõudlus.
Peale sisulise väärtuse saab selliselt toimides maha võtta ka ettevõtja hirmu bürokraatia ees, sest sisuliselt pannakse ettevõtja ja RUPi meeskonna koostöös kokku kogu vajaminev materjal.
18. aprillil avanes rakendusuuringute programmi (RUP) uus toetusvoor teadmusmahukate tootearendusprojektide ja rakendusuuringute elluviimiseks. Toetuse eelarve on 18 miljonit eurot ning ettevõtteid hakkavad nõustama oma ala eksperdid.