Saksamaa otsib strateegiaid innovatsioonitippu naasmiseks
Viimasel ajal pakub Saksamaal üha enam kõneainet arusaam, et uuendusmeelsuse ja unikaalsete lahenduste osas on riik liiga kauaks loorberitele puhkama jäänud. Nüüd on Saksa ühiskonnas tõusetunud lausa hädakisa, mis nõuab ettepanekuid, kuidas Saksamaa uuesti tippu tagasi tuua. Saksa tuntud majandusleht Handelsblatt toob välja mõned strateegiad, mis peaksid Saksamaad aitama. Loodetavasti aitab nendega tutvumine ka Eesti ettevõtjatel mõista, kuidas saaksid nemad selles protsessis osaleda.
Kui teised riigid panustavad üha enam teadus- ja arendustegevusele, on Saksa tööstuse investeeringud pigem kahanenud. Vaikselt koidab Saksamaalgi äratundmine, et innovatsiooniseisakust väljumiseks tuleb rohkem õppida teistelt ning investeerida enam (ning targemalt) innovaatilistesse tehnoloogiaettevõtetesse. Näib, et innovatsioonirongist jäi Saksamaa maha kohe koroonapandeemia alguses, sest kui 2020. aastal investeerisid nii Hiina kui USA arendustegevusse massiliselt, siis Saksa tööstusettevõtete innovatsiooniinvesteeringud koguni vähenesid 6,3%, mida kinnitavad ka OECD andmed.
Saksamaad on seni peetud riigiks, kus insenertehniline taiplikkus on viinud riigi küllaltki kõrgele tasemele, kuid ka liidukantsler Scholz oli hiljuti sunnitud tõdema, et tänased oskused ei vii Saksamaad enam 10, 20 ega ka 50 aasta pärast heaoluriigini. Kahtlemata on Saksamaa ettevõtted oma tooteid ja protsesse väsimatult täiendanud viimastel aastakümnetel. Kuid uusi suurettevõtteid seejuures esile kerkinud ei ole. USA kümnest väärtuslikuimast ettevõttest pooled on asutatud viimase 30 aasta jooksul. Mida saaks Saksamaa innovatsioonikriisist väljumiseks ette võtta?
Kui ideid pole, tuleb neid osta.
Heaks näiteks ideede ostmisest on USA tehnoloogiakonglomeraat Cisco. Viimase 30 aasta jooksul on Cisco üle võtnud üle 230 ettevõtte, hiljuti lisandus nende hulka ka Duisburgis loodud Replex, mille tarkvara abil saab ennustada pilverakenduste kulusid. Võimalik, et Cisco radaril, kuhu väidetavalt kuulub üle 1000 kandidaatettevõtte, võib juba olla ka mõni Eesti ettevõte. Cisco näide kinnitab, et ettevõttesse innovatsiooni ostmine läbi teiste ettevõtete omandamise on nagu lihas, mida tuleb regulaarselt treenida. Nii on ka Eestit viimasel ajal hakanud külastama mitmed delegatsioonid Saksamaalt, kelle eesmärgiks on kaardistada Eesti iduettevõtteid ja nende poolt pakutavaid lahendusi. EAS on aidanud Eesti ettevõtteid tutvustada nii Digital Hub Mobility by UnternehmerTUM võrgustikule kui ka üleriiklikule digitaalsele ökosüsteemile de.HUB, mille alla kuuluvad omakorda 12 alaliitu.
Osalege idufirmades, kuid tehke seda õigesti.
Põllumajandust muudavad järgmistel aastakümnetel kõige rohkem kestlik majandamine, dekarboniseerimine ja toitumisharjumuste muutumine. Seega on loogiline, et eelmisel aastal kasvasid Saksamaal riskikapitaliinvesteeringud põllumajandustehnoloogiasse 84 protsenti. Põllumajandusmasinaid tootva Krone Gruppe strateegiajuhi Guido Ringlingi sõnul on innovatsioonist tulenev kasum kindlam klassikalisest spekulatsioonist. Seetõttu investeerib Krone Gruppe riskikapitali valdkondadesse nagu automatiseerimine, satelliidiandmete kasutamine ning GPSi täiustamine – tehnoloogiatesse, mis võimaldavad luua palju uusi ärimudeleid, millele täna ehk keegi ei mõtlegi. „Kui lauale ilmuvad teemad, millest meil hetkel aimugi ei ole, peame nendeks valmis olema,“ märgib Ringling.
Samas nendivad sakslased, et ettevõtted kahtlevad õige strateegia valikus – kas osta ideid sisse või investeerida oma põhitegevuse digitaliseerimisse? Oma valdkonna trendide märkamiseks ning turusignaalide ära tundmiseks võib oma riskikapitali divisjoni loomine olla õige mõte, sest õige valiku korral saaksid ettevõtted kindlustada ligipääsu põnevatele tulevikuideedele oma sektoris.
Paljud suurkontsernid on loonud oma kompetentsikeskused või kiirendid. Näiteks Lufthansal on Cleantech Hub, kus ettevõtte enda töötajad arendavad koos teadlastega lahendusi, mille abil muuta lennunduskontsern aastaks 2050 CO2-neutraalseks. Hetkel küll puudub selleks tehniline lahendus, kuid ideetasandil on algatused juba töös. Suurfirmadest on aktiivsed ka Axel Springer, mis lööb kaasa Plug and Play Tech Centeris ning on koos Porsche AG-ga loonud varajase faasi investeeringufondi APX, oodates kiirendist rahalist kasu ning tutvumist põnevate idufirmadega, kellega heade ideede korral koostööd teha. APX on juba investeerinud 148 idufirmasse, millest 10-15 protsenti töötavad otse Porsche või Springeriga. Kasu on mõlemapoolne – suurfirmade töötajad osalevad APXis, et õppida ideede arendamist ärimudeliteks.
Võrgustik on ülioluline
Baierimaast võiks tulevikus kujuneda Bay Area – vähemalt sellise kõrgtehnoloogilise regioonina kujutab Baieri tulevikku ette selle liidumaa peaminister Markus Söder. Selleks avati jaanuaris Munich Quantum Valley e.V. millel on üsna ambitsioonikas eesmärk – luua alus uuele kõrgtehnoloogilisele tööstusele Baieris. Kvantpõhised superarvutid võivad olla ravimite väljatöötamise, logistika planeerimise ja materjalide uurimise uute vormide võtmeks. Teadus-, äri- ja tööstuspartnerite võrgustikku panustatakse 300 miljonit eurot riigifondidest ja 80 miljoni eurot föderaalvalitsuse poolt.
See pole esimene kõlava nimega idufirmade ja tulevikumajanduse võrgustik, kuid see võib kujuneda märkimisväärseks. Algatuse taga seisavad Max Plancki instituudi teadlased – just sellist tõuget ongi Saksamaa vajanud. Võrgustik peaks looma võimalused koostööks teadusuuringute ja tööstuse vahel. Muuhulgas peaks idufirmadele tekkima juurdepääs väga spetiifilistele kvanttehnoloogia nõuetele vastavatele arendus- ja katselaboritele.
Erinevalt paljudest teistest värsketest võrgustikest on Münchenis juba olemas palju vajalikku eduka ökosüsteemi loomiseks, kus patentidest saavad tööstuslikud uuendused.
Lisaks eksisteerib tööstusharu, mis tunneb selle tehnoloogia testimise vastu suurt huvi. Ka Müncheni ülikooli tuntakse selle poolest, et sealt võrsub palju lootustandvate idufirmade asutajaid.
Eesti ettevõtetel, kes teevad äri või otsivad koostööpartnereid Saksamaal on kõigist loetletud strateegiapunktidest võimalik kasu lõigata. Sakslastega suheldes võib üsna julgelt teha omapoolseid ettepanekuid koostööks, kui mõista sakslaste mantrat „koos oleme tugevamad“, sest see puudutab ka iga Eesti ettevõtja oma võrgustikku, mida ei tasu alahinnata. Kindlasti tasub ühendust võtta Saksamaal resideeruvate EASi ekspordinõunikega, kui on ideid, kuid napib teadmisi, kelle poole võiks oma koostööpartneri otsingu sooviga pöörduda. Tiina Kivikas ja Leana Kammertöns omavad laialdast kontaktide ja teadmiste pagasit Saksamaal.
Tiina Kivikas
Ekspordinõunik (Saksamaa)
E-post: [email protected]
Mobiil: +499 113 749 548
Keeled: saksa keel, inglise keel, eesti keel
Leana Kammertöns
Ekspordinõunik (Saksamaa)
E-post: [email protected]
Mobiil: +49 1578 6027 016
Keeled: saksa keel, inglise keel, eesti keel