Saksamaa hiiglaslik kaitse-eelarve avab võimalusi Eesti kaitsetööstusele
Venemaa sõjategevuse tõttu Ukrainas on Saksamaa valitsus otsustanud eraldada militaarinvesteeringuteks 100 miljardit eurot lisaraha ning suurendada aasta aastalt kaitse-eelarvet seniselt 1,4 protsendilt kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Saksamaa kaitsekulutuste kerkimine 70 miljardi euroni aastas pakub võimalusi ka Eesti kaitsetööstuse ettevõtetele.
Bundeswehri ja relvastusprojektide toetamine sellises mahus tähistab märgilist kannapööret Saksa poliitikas. Saksa kaitsevägi jäi peale külma sõja lõppu 1990ndatel aastatel mõnevõrra nukrasse seisu – põhifookuseks jäid rahvusvahelised rahuturbemissioonid konfliktipiirkondades ning tulemuseks oli kehvem varustatus ja oluliselt vähenenud isikkoosseisu suurus. Sõda Ukrainas on Saksa poliitikutele selgeks teinud nende kaitseväe nõrkused ja avanud silmad muutunud julgeolekuolukorra suhtes. Uueks prioriteediks on kuulutatud riigikaitse ja seismine liitlaste eest. Sellega kaasnevat sõjaväe ümberstruktureerimist võetakse riigis väga tõsiselt.
Esmajärjekorras soovib Saksamaa võimalikult kiiresti parandada oma relvajõudude varustatust, näiteks täiendades sõdurite isikuvarustust uute kaitsevestide, kiivrite, öövaatlusseadmete ja digitaalsete sideseadmetega. Kuid koalitsioonilepingus sisalduvad ka lubadused hankida relvastatud droone, arendada suurt transpordikopterit ning leida järeltulija Tornado hävitajatele.
Hankemenetluse lihtsustamine kiirendab protsesse
Uudisteagentuuri dpa andmetel plaanib Saksamaa valitsus osta ka kuni 35 USA lennukitootja Lockheed-Martini hävituslennukit F-35 ning täiendavalt veel 38 Eurofighteri hävitajat. Liidukantsler Scholzil on kavas hankida Iisraeli kaitsetööstuselt Israel Aerospace Industries (IAI) uusi luuredroone Heron, mis on Saksamaa relvajõudude poolt kõige laialdasemalt kasutatavad droonid. Üha enam arutletakse ka relvastatud droonide soetamise üle, näiteks on uue Euroopa drooni arendamiseks eraldatud 660 miljonit eurot.
Kaitseminister Lambrecht on seadnud eesmärgiks vähendada bürokraatiat, et lihtsustada ja kiirendada varustuse ja relvastuse hankeprotsesse, tõstes hanke miinimumpiiri 1000 eurolt 5000 eurole. Nii oleks edaspidi võimalik hankida kuni 5000 euro suuruse väärtusega seadmeid ilma keeruka ja aeganõudva menetluseta.
Saksamaa kaitsevägi vajab pikas perspektiivis digitaliseerimist
Kuigi kaitse-eelarve suurendamise plaanile on Saksa valitsuses ja parlamendis suur toetus, kõlab siit-sealt ka kriitilisi hääli. Siiski pole kahtlustki, et koalitsioonipartnerid suudavad rahaeralduses kokkuleppele jõuda. Liidukantsler Scholzi ja rahandusminister Lindneri sooviks on kinnistada erifond ka põhiseaduses. Seega tuleb koalitsioonil lisaks põhiseaduse muutmise ettepanekule esitada ka erifondi rakendusakt, sealhulgas ka konkreetsete kuluprojektidega majanduskava.
Saksamaa plaanid on kahtlemata hea uudis ka Eestile nii poliitiliselt kui ka majanduslikult. Kuigi erifondi rahad on põhimõtteliselt juba paberil eraldatud kavandatavatele suurprojektidele, on Eesti ettevõtete vaates veelgi olulisem Saksamaa plaanide pikem perspektiiv, mis loob võimalusi ka Eesti kaitsetööstussektori ettevõtetele. Näiteks näeb Saksamaa relvajõudude kaasajastamise ühe olulise alustalana ka relvajõudude digitaliseerimist, lisaks on kavas edendada ka teadus- ja arendustegevusi tehisintellekti ja kosmose valdkondades.
Huvi korral Saksamaa turu vastu võta ühendust:
Leana Kammertöns
Ekspordinõunik (Saksamaa)
E-post: [email protected]
Mobiil: +49 1578 6027 016
Keeled: saksa keel, inglise keel, eesti keel